2-16-19080/38

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 21619080 Otsuse kuupäev Tartu,

1. märts 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu Kohtuasi Viktor Rõmari pankrotihalduri Martin Krupi hagi Andrey Ishkovi ja Natalja Ishkova vastu müügilepingu tagasivõitmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viktor Rõmari pankrotihalduri Martin Krupi määruskaebus Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus nende Määruskaebuse esitaja (hageja) Viktor Rõmari pankrotihaldur Martin Krupp Vastustajad (kostjad) Andrey Ishkov, Natalia Ishkova Vastustajate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman Asja läbivaatamise kuupäev
4. märts 2018, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Jätta Tartu Ringkonnakohtu
6. augusti
7. a määrus tsiviilasjas nr 21619080 muutmata.
8. Jätta määruskaebus rahuldamata.
9. Arvata Viktor Rõmari pankrotihalduri Martin Krupi määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.
10. Jätta menetluskulud kassatsiooniastmes hageja kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Viktor Rõmari pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas
12. novembril
13. a Viru Maakohtusse Andrey Ishkovi ning Natalia Ishkova (kostjad) vastu hagi tunnistada kehtetuks kostjate ja kolmandate isikute vahel
14. augustil
15. a sõlmitud Ida-Virumaal Narva-Jõesuus Koidula 14c–2 asuva korteriomandi (registriosa nr 4736608) hüpoteegi kustutamise avaldus, korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping ning notari tõestatud kinnistamisavaldused. Hageja 2-16-19080 esitas ka hagi tagamise taotluse, milles taotles arestida eelviidatud korteriomand ja kanda kinnistusraamatusse selle käsutamise keelumärge.
16. Maakohus võttis
17. jaanuari
18. a määrusega hagi menetlusse ning rahuldas samal kuupäeval hagi tagamise taotluse ja seadis hagi tagamiseks keelumärke kostjatele kuuluvale korteriomandile.
19. Kostjad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid hagi tagamise määruse tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata, kuna kostjate elukoht oli Venemaal ja asi ei allunud seetõttu Eesti kohtule.
20. Maakohus jättis
21. mai
22. a määrusega Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabileping) art 21 lg 1 ja TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbi vaatamata. Maakohus leidis, et kostjad olid tõendanud, et nende elukoht ei olnud Eestis ning et vaatamata sellele, et kostjatele kuulus Eestis korteriomand, ei saanud seda korterit pidada nende elukohaks. Kuna hagi jäi läbi vaatamata, tühistas maakohus TsMS § 386 lg 4 alusel ka hagi tagamise. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, vaidlustades nii hagi läbi vaatamata jätmist kui ja hagi tagamise tühistamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23. Ringkonnakohus jättis
24. oktoobri
25. a määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, nõustudes maakohtu põhjendustega. Kuna kostjateks olid Vene Föderatsiooni kodanikud, kes oma väidete kohaselt elasid Venemaal, oli ringkonnakohtu hinnangul asjakohaseks rahvusvahelist kohtualluvust reguleerivaks õigusaktiks Eesti-Vene õigusabileping, mille art 21 lg 1 kohaselt, kui õigusabileping ei näe teisiti ette, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ka selles, et hagi tagamise määrus tuli TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada, kuna hagi jäeti kohtualluvuse puudumise tõttu läbi vaatamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel hageja kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
26. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, vaidlustades nii hagi läbi vaatamata jätmist kui ka hagi tagamise tühistamist. Hageja arvates allus vaidlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1215/2012,
27. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse) art 6 lg 1 ja TsMS § 98 lgte 1 ja 2 ning TsMS § 99 lg 1 alusel Eesti kohtule. Asja lahendamine Vene Föderatsiooni kohtus ei oleks hageja arvates mõistlik.
28. Kostjad vaidlesid hageja määruskaebusele vastu ja palusid jätta ringkonnakohtu määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
29. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kohtualluvust tuli käesolevas vaidluses kontrollida Eesti-Vene õigusabilepingu mitte Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse või TsMS sätete alusel. Seda põhjusel, et Eesti-Vene õigusabileping kui Eesti Vabariigi enne Euroopa Liiduga liitumist nn kolmanda riigiga (Vene Föderatsioon) sõlmitud välisleping on prioriteetne nii riigisiseste seaduste kui ka Euroopa 2