← Eesti

2-16-13390/31

Tsiviilasi nr 2-16-13390 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-16-13390 Määruse tegemise aeg ja koht 23.02.2018.a, Tallinn Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm

) § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu määrust üksnes osas, millega maakohus määras kostja maakohtu lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaks ja mõistis määruskaebuse esitajalt välja hüvitise 11,75 tunni eest. Seega ülejäänud osas ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli. 10. Ringkonnakohus selgitab ka määruskaebuse esitaja isikuga seonduvat. Käesoleval juhul on menetlust lõpetavas määruses jäetud maakohtu menetluskulud hageja nimel menetluses lepingulise esindajana esinenud TK kanda. Määruskaebuse tekstist tulenevalt on märgitud, et hageja vaidlustab maakohtu määrust, kuid samas täpsustatud, et üksnes hageja lepinguliselt esindajalt väljamõistetud hüvitise osas. Kuivõrd aga määruskaebuse on esitanud ja allkirjastanud TK ning nimetatud isikul on kaebeõigus vaidlustatud osas, luges maakohus määruskaebuse esitajaks TK ning võttis menetlusse TK määruskaebuse, jättis selle rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Menetlus registreeriti ekslikult hageja määruskaebusena ja ringkonnakohus on ka TK-le saadetud e-kirjas ekslikult märkinud, et menetluses on hageja määruskaebus, kuid sellest hoolimata menetleb ringkonnakohus 18.12.2017.a kohtule saabunud määruskaebust TK määruskaebusena. Hagejal ei oleks vaidlustatud osas määruskaebeõigust. 11.

§ 175lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. 12. Maakohus luges kostja poolt esitatud maakohtu menetluskulude nimekirjas toodud toimingutest mahus 18,25 tundi põhjendatuks ja vajalikeks toimingud kokku 11,75 tunni ulatuses. Määruskaebuses leiti, et sisulist vastust hagiavaldusele ei ole esitatud. Toimikust nähtub, et kostja on esitanud vastuse, milles kostja palub hagi jätta läbi vaatamata kolmel erineval alusel – kohtualluvuse, hageja õigusvõime ja esindusõiguse puudumise tõttu. Samuti esitas kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise määramiseks. Asjaolu, et kostja vastuses ei vastatud hagile sisuliselt, ei tähenda, et nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks ei kulunud aega. Esitatud kostja vastus hagi menetlemise vastuväidetega on mahukas, põhjendatud ja sisutihe. Kostja vastuväited olid ka asjakohased, arvestades, et hagi jäeti läbi vaatamata esindusõiguse puudumise tõttu. Kui esineb üks alus hagi läbivaatamata jätmiseks, ei pea kohus teisi aluseid kontrollima. See ei tähenda, et kostja teised vastuväited olid asjakohatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kindlalt väita, et need olid õiguslikult perspektiivitud. Samuti ei saa eeldada, et kostja esitab enda vastuväited ükshaaval, vaid kostjal on õigus ja kohustus esitada enda vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab (

§ 329lg 1).

Olenemata sellest, et kostja taotles hagi läbivaatamata jätmist, pidi kostja siiski tutvuma hagimaterjalidega (mille maht koos tõenditega oli umbkaudselt 50 lk) ning pidama nõu kliendiga, samuti suhtlema kohtuga e-toimikule ligipääsu saamiseks (nähtub ka toimikust (tl 54)). Maakohus vähendas toimingute nr 1-5 mahtu juba 4 tunni võrra. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul maakohtu poolt kindlaksmääratud 8 tundi, mis vastab ühele tööpäevale, ülemäärane aeg menetluskulude nimekirjas toodud toimingute 1-5 teostamiseks. Asjaolu, et kostja poolt esitatud menetlusdokument on sarnane menetlusdokumendiga, mis on esitatud ka teistes tsiviilasjades ei oma tähendust. Määruskaebuse esitaja ei ole seda tõendanud. Samuti ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et nimetatud menetlusdokumendiga sarnase dokumendi koostamise eest on hagejalt või määruskaebuse esitajalt hüvitis juba välja mõistetud. Eeltoodust tulenevalt ei leia 4

(6)Tsiviilasi nr 2-16-13390 ringkonnakohus, et maakohus on ületanud diskretsioonipiire, leides et kostja 12.10.2016.a menetlusdokumendi koostamiseks (ja sellega seonduvateks toiminguteks) kulunud 8 tundi on põhjendatud ja vajalik.
  1. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu ka määruskaebuse esitaja seisukoht, et hageja seisukohtadega tutvumine oli põhjendamatu, kuivõrd kohus ei palunud kostjal sellele menetlusdokumendile vastata. Määruskaebuse esitaja esitas hageja esindajana seisukoha kostja vastusele 08.11.2016.a (tl 66 jj). Menetlusosalise esindajal on õigus tutvuda asja materjalide ja seisukohtadega, mis tehakse talle e-toimiku süsteemi vahendusel nähtavaks ka juhul, kui kohus ei ole seda palunud. Sellega on tagatud kliendi õiguste efektiivne kaitse. Nimetatud menetlusdokument puudutas ka kostja huve ja õigusi. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning sellele lisatud uusi tõendeid, oli põhjendatud ja vajalik sellega tutvumine 45 min jooksul.
  2. Määruskaebuse esitaja vaidlustas ka maakohtu poolt kompromissläbirääkimiste tulemusel tekkinud lepingulise esindaja kulude suuruse. Määruskaebuse esitaja on hageja esindajana kinnitanud, et kompromissläbirääkimised toimusid ning seda ka käesolevas asjas menetluse lõpetamiseks, kuid leidis, et kuivõrd kompromissläbirääkimised toimusid ka teistes asjades, ei ole põhjendatud menetluskulude väljamõistmine käesolevas asjas. Määruskaebuse esitaja ei ole samas välja toonud, et kompromissläbirääkimistega seonduvalt oleks määruskaebuse esitajalt või hagejalt teistes tsiviilasjades juba mõistetud hüvitis lepingulise esindaja kulude eest välja. Määruskaebuse esitaja ei ole ka väitnud, et menetluskulude nimekirjas märgitud aeg ei kulunud kompromissläbirääkimisteks. Kostja on kinnitanud, et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Maakohus on kostja poolt kompromissläbirääkimisteks kulunud aega vähendanud 2,5 tunni võrra, mõistes välja kompromissläbirääkimiste eest hüvitise 2 tunni eest. Määruskaebuse esitajal oli määruskaebuses võimalik tuua kohtu ette asjaolud ja tõendid, mille alusel saaks kohus leida, et 2 tundi oli kompromissläbirääkimisteks ülemäärane aeg. Määruskaebuse esitaja seda ei teinud. Asjaolu, et kompromissläbirääkimised toimusid ka teiste asjadega seonduvalt, ei anna alust leida, et nimetatud ajakulu peaks väiksemas ulatuses määruskaebuse esitajalt välja mõistma. Kui kompromissläbirääkimised toimuvad samade poolte vahel seoses mitme erineva menetluse lõpetamisega, on keeruline eristada, milline aeg kulus ühe või teise menetlusega seonduvalt. Ka teiste menetluste lõpetamisega seonduvad kompromissläbirääkimised on kaudselt seotud käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamisega. Asjaolu, et käesolevas asjas ei teavitatud kohut kompromissläbirääkimistest ega palutud tähtaegasid pikendada, ei anna alust, et leida vastupidist. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire, leides et 2 tundi on põhjendatud ja vajalik aeg seonduvalt kompromissläbirääkimiste pidamisega.
  3. Menetluskulude nimekirjas kajastatud 24.04.2017.a ja 03.07.2017.a toimingute osas ei ole määruskaebuse esitaja vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on need põhjendatud ja vajalikud. Toimikust nähtub, et 17.04.2017.a esitas määruskaebuse esitaja kohtule uue volikirja (tl 106 jj), millega tutvumine on vajalik ja põhjendatud vastaspoolel, arvestades, et esindusõiguse üle oli pooltel vaidlus. Samuti on põhjendatud ja vajalik aeg asjas tehtud lõpplahendiga tutvumiseks.
  4. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud maakohtu lepingulise esindaja ajakulu jätta muutmata. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu poolt kindlaks määratud tunnitasu suuruse põhjendatust. Ringkonnakohtu hinnangul on 130 eurot tunnis vastavuses kohtupraktikaga. Seega jääb maakohtu poolt määruskaebuse esitajalt väljamõistetud menetluskulude hüvitis muutmata. 5
(6)Tsiviilasi nr 2-16-13390 17.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 18. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.