Obsah (5)

§ 76§ 78§ 75§ 22§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 06. märts 2018, Valga kohtumaja 1-17-2614 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Pro

§ 76lg 4,5 alusel määrata Hendrik Visnapuule katseaeg kestusega kuni 26.01.2019.

3.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76

lg 5 alusel allutada Hendrik Visnapuu käitumiskontrollile kestusega kuni 26.01.2019, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas XXX; 

5. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 7 alusel määrata Hendrik Visnapuule katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitada alkoholi;  otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed). Määrata Hendrik Visnapuu katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus Hendrik Visnapuu suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu Hendrik Visnapuu karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 22.03.2017 otsusega on Hendrik Visnapuu süüdi tunnistatud

§ 22

lg 3 § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 418 lg 2 p 3 järgi ning karistatud liitkaristusega 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati isiku eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks määrati 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust, millele liideti Tartu Maakohtu otsusega asjas nr 1-16-5965 mõistetud ärakandmata karistuse osa, määrates kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust. 28.12.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Hendrik Visnapuu isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a jooksul 36%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a jooksul 42%. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega tulenevalt keskmisest riskitasemest. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Hendrik Visnapuu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses on vargusele kaasaaitamise eest, varasemalt on erinevad kuriteod olnud ja 7. reaalne vanglakaristus. On vangistuses olles õppinud aru saama asjadest, mis on valesti tehtud. On kirjandust lugenud, programmis Õige Hetk käinud ja järelemõtlemise aega on olnud piisavalt, ka vanadus korrigeerib käitumist. Tööd on teinud nii palju, kui vangla võimaldab. Elama läheks vanemate jäetud korterisse, kus elab vend, kes saab 80-aastaseks. Kuriteokaaslastega ei suhtle. Sugulastest on õelapsed, kes toetavad. Hetkel siiski ei suhtle kellegagi. Tööle asuks OÜ-s T. . Esindas neid varasemalt teisel pool piiri Venemaal, seekord asuks metsatöödele ja automehhaanikuks. Pakutav palk rahuldab, see ei ole küll väga kõrge, aga piisav, et ära elada. Vargustele kaasa minek on välistatud, siis istuks jälle vanglas. Seadusekuulekaks tulevikuks pakub motivatsiooni soov viibida väljas, ealised põhjused ja kindlasti mitte viibida vanglas. Ei ole sellises vanglas veel olnud, on varem olnud laagertüüpi vanglas. See on stressi tekitav, nagu öö ja päev võrreldes varasemate vangistustega. Vennal on poeg ka, aga kui ta hakkama ei saa, siis on alati kinnipeetava poole pöördutud. Haginõudest on 2650 eurot ära hüvitanud ja see on solidaarne hagi. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Hendrik Visnapuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Hendrik Visnapuu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Hendrik Visnapuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Hendrik Visnapuu kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Hendrik Visnapuu temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 1 aasta 3 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama temale kuuluvasse korterisse aadressile XXX. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetava käitumine kaaskinnipeetavate ja ametnikega suhtlemisel olnud korrektne, konflikte pole esinenud. Samuti on kinnipeetav osalenud majandusabitöödel. Seega kinnitab ka isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtuvalt on kinnipeetaval vabanemise korral võimalik asuda tööle OÜ-s H. T. , mille juhataja on kinnitanud, et tunneb kinnipeetavat ja võimaldab talle tööd metsaraiel või autoremondis. Kindel töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, sisustab isiku vaba aega produktiivselt ja pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Isik ise kinnitas, et sellist tüüpi vangistusasutuses ei ole ta varasemalt olnud ning võimalus viibida vabaduses ongi see, mis pakub motivatsiooni edaspidi seadusekuulekalt toimida, lisaks ka ealised põhjused. Seega on põhjendatud anda Hendrik Visnapuule võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik