lg 11 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.10.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 6 kuud vangistust, võrra. Artur Aibetovile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvati Artur Aibetovile Harju Maakohtu 02.10.
Vangistuse jooksul õppis eesti keelt B2 tasemel. On kogu aeg õppinud ja töötanud. Hetkel siiski tööd ei ole. Läbis ka programmi psühholoogi juures. Distsiplinaarkaristus määrati, kuna tal on jalaga probleem ja ei saa ronida teisele korrusele voodisse, mistõttu magas alguses põrandal ja pärast esimesel korrusel. Ema ja õde on surnud, lähedastest kedagi ei ole. On häbelik, kuskil ei käi, kardab kõike. Ka koridori helistama kardab minna, kontaktisikuga räägib ainult. Elukoha leiaks, on raha. Abikaasat, elukaaslast ei ole, oli ainult eelmine korteri omanik, kelle juures on veel tema asjad. Enne kui vangi sattus, töötas E. juuksurina. Hakkaks vabaduses ükskõik millist tööd kohe tegema. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Artur Aibetovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Artur Aibetov tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et isiku puhul on materiaalsed ja formaalsed eeldused vabanemiseks. Ta on suurema osa karistusest kandnud. Vabastamiseks peab olema elukoht. Kaitsealusel elukoht puudub, tal puuduvad lähedased, kelle juurde minna. Isikule lubati, et ta saab sinna ühiselamusse minna, aga garantiikirja tal ei ole. Ei ole kahtlust, et kaitsealune leiab üürikorteri, sest raha on olemas. Peale ema surma müüdi korter maha ja raha jagati ära. Tal ei ole probleemi üürida elukoht. Võib olla on natuke probleem töökohas, kuna puudub töökogemus. Varasem töökoht oli lühiajaline, siis läks isik juuksurikooli ja siis sattus vanglasse. Mitte päris stabiilne sotsiaalne seis selgitab, miks kaitsealune on väga häbelik. Kogumis leiab kaitsja, et eksisteerivad kaitsealusel materiaalsed alused vabastamiseks enne tähtaega, seda enam, et karistuseks jäänud aeg on väga väike. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Artur Aibetovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Artur Aibetov kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Artur Aibetov temale mõistetud vangistusest ära kandnud 3 aastat ja 2 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest ning isiku kinnitusest nähtuvalt soovib Artur Aibetov vabanemise korral ise otsida endale üürikorter. Kindlat elukohta käesoleval hetkel kinnipeetaval ei ole, kuid on olemas raha, et korter üürida. Vangla iseloomustusest ning kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub samuti, et kindlat kontrollitud elukohta kinnipeetaval vabanemise puhuks ei ole. Asjaolu, et isikul on raha, mille eest plaanib korteri üürida, ei võimalda kohtul isikut ennetähtaegselt vabastada, kuivõrd ennetähtaegne vabastamine eeldab kindla ja kontrollitud elukoha-aadressi olemasolu. Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval tegelikkuses puudub käesoleval hetkel elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Artur Aibetov tuleb jätta temale Harju Maakohtu 12.05.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3126 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Artur Aibetovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 15.02.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Valli Murde. Kaitsja esitas 15.02.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 102,96 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 102,96 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Artur Aibetovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.