KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 26. jaanuar 2018, Tartu Haldusasi Vjatšeslav Koguti kaebus Ju

) § 79 lg 2 alusel, kuna vaie tulnuks esmalt esitada Viru Vanglale ja alles seejärel Justiitsministeeriumile edastada.

1. V. Kogut esitas Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt nimetatud Justiitsministeeriumi vaide tagastamise otsuse tühistamiseks. Kaebajal oli õigus esitada vaie otse Justiitsministeeriumile.
2. Tartu Halduskohus tagastas
3. juuli
4. a määrusega V. Koguti kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebajal ei ole võimalik kaebusega oma eesmärki saavutada. Halduskohus leidis, et Justiitsministeeriumi asemel tulnuks kaebajal vaie esitada esmalt Viru Vanglale, kes peab kontrollima vaide nõuetele vastavust ning abistama puuduste kõrvaldamisel, alles misjärel saab selle edastada vaiet läbivaatavale organile (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-d 1 ja 2,

§ 74, § 78, § 80 lg-d 1 ja 2).

1 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. J. Kogut esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
2. juuli
3. a määruse tühistada. Kaebaja on seisukohal, et Justiitsministeerium tagastas põhjendamatult tema vaide Viru Vangla direktori
4. juuni
5. a käskkirja nr 1-1/68 peale. VangS § 11 lg 41 sätestab, et justiitsminister vaatab läbi vaided, mis on esitatud vangla direktori haldusakti või tegevuse peale. Justiitsministeerium pidi vaide läbi vaatama vastavalt

§-dele 85 ja 86, mitte selle § 79 lg 2 alusel tagastama.

1. Tartu Ringkonnakohus kohustas
2. oktoobri
3. a määrusega V. Kogutit esitama Tartu Ringkonnakohtule seisukoht kaebuse nõude muutmise kohta. Ringkonnakohus selgitas, et Justiitsministeeriumi
4. juuli
5. a vaide tagastamise otsus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mille tühistamist ei ole võimalik halduskohtule esitatud kaebusega taotleda. Justiitsministeeriumi otsust tuleb käsitleda V. Koguti vaide menetlemisest keeldumisena ehk menetlust lõpetava toiminguna, millega haldusorgan ei otsusta isiku õiguste ega kohustuste üle (Riigikohtu halduskolleegiumi
6. märtsi
7. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 13). Tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminek eeldab põhjendatud huvi olemasolu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 tähenduses.
8. V. Kogut esitas nõude muutmise taotluse, milles märkis, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Justiitsministeeriumi keeldumise vaide läbivaatamisest ja kohtusse pöördumisele takistuste tekitamises. Kaebajal on preventiivne huvi, et tema suhtes enam selliseid rikkumisi ei korduks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
10. Kaebaja on tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina välja toonud preventiivse huvi, mis seisneb selles, et õigusvastasuse tuvastamine aitab kaasa sellele, et tema suhtes enam taolisi rikkumisi toime ei pandaks. Kohtupraktikas on selgitatud, et preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
11. aprilli
12. a otsus asjas nr 3-3-1-8-11, p 10;
13. novembri
14. a määrus asjas nr 3-3-1-60-14, p 18) ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
15. novembri
16. a otsus asjas nr 3-3-1-22-15, p 15).
17. VangS § 11 lg 41 sätestab, et justiitsministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi.

§ 73

lg 1 kohaselt esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet.

§ 80

lg 1 sätestab, et kui vaie vastab haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele, edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Viidatud sätetest tuleneb, et isegi juhul kui vaide lahendab lõppastmes muu haldusorgan kui see, kes haldusakti andis, tuleb vaie esmalt esitada haldusakti andnud haldusorganile, kes kontrollib vaide nõuetele vastavust ning võib ühtlasi vaide rahuldada, kui see põhjendatud on (

§ 80lg 2).

Järelikult käitus Justiitsministeerium 2 õiguspäraselt, kui ta tagastas otse talle esitatud vaide. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine kaebajal eelnevalt märgitu tõttu põhjendatud huvi tuvastamiskaebusele üleminekuks.

1. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb V. Koguti määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab Tartu Halduskohtu
2. juuli
3. a määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene