KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 10. november 2017, Tartu Haldusasi Ukrest Ehitus OÜ kaebus Maks

) § 72 lg 4 koostoimest tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3141 lg-ga 1 tuleneb, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. 3.

1. Ehkki
2. augusti
3. a seisuga oli määrus kaebajale juba kättetoimetatuks loetud, saatis halduskohus samal päeval määruse uuesti samale e-posti aadressile. Samuti üritati määrust kätte toimetada ka postiasutuse kaudu, kuid mõlemad katsed kaebaja äriregistri aadressil nurjusid (
4. augustil 2017 kell 14.15 ja
5. septembril 2017 kell 17.30). Kuna määrust ei õnnestunud kaebaja asukohas üle anda, jäeti sinnasamasse kirjalik teade määruse hoiustamisest postkontoris. Seal hoiustati seda 15 päeva, kuid kaebaja ei käinud selle aja jooksul määrusel järel. Halduskohus on määruse kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetanud ja teinud ka lisapingutusi, et kaebajale määruse ja sellest tuleneva kohustuse olemasolu meelde tuletada. 3.
6. Kaebaja ei esitanud menetlusabi taotluse juurde ühtegi tõendit enda majandusliku seisundi kohta. Ka pärast käiguta jätmise määruse kättetoimetamist ei ole kaebaja halduskohtule ühtegi tõendit esitanud. Samuti ei ole kaebaja esile toonud, et tal esineks raskusi või ületamatuid takistusi mõne tõendi saamisel. Juriidilisel isikul endal lasub kohustus esitada kõik menetlusabi taotluse lahendamiseks vajalikud dokumendid, kohus peab vaid vajaduse korral juhtima isiku tähelepanu sellele, milliseid dokumente on vaja esitada (Riigikohtu üldkogu
7. aprilli
8. a otsus asjas nr 3-2-1-62-10, p-d 62.3 ja 62.4;
9. novembri
10. a otsus asjas nr 3-3-1-33-11, p-d 32.3 ja 32.4).

§ 111

lg 1 kohaselt antakse isikule menetlusabi üksnes siis, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda. Kuna kaebaja ei esitanud halduskohtule mitte ühtegi dokumenti, mis kinnitaks tema kehva majanduslikku olukorda, jättis halduskohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Ukrest Ehitus OÜ esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
2. septembri
3. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Määruskaebuses viitab kaebaja sellele, et ka halduskohtul endal on võimalus ja kohustus koguda tõendeid, et kontrollida kaebaja väidetavaid makseraskusi riigilõivu tasumisel. Kaebaja on märkinud, et Maksu- ja Tolliamet on ta kontod blokeerinud. Kaebaja ei saa seal olevat raha riigilõivu tasumiseks kasutada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu
6. septembri
7. a määruse resolutsiooni p-st 1 tuleneva järeldusega, et Ukrest Ehitus OÜ vabastamine riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ei ole põhjendatud. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata Tartu Halduskohtu
8. septembri
9. a määruses esitatud seisukohti, mis puudutavad menetlusabi andmata jätmist (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Määruskaebuses esitatu ei anna alust Tartu Halduskohtu määruse muutmiseks. Määruskaebuses ei ole esitatud mitte ühtegi väidet selle kohta, et kaebaja ei teadnuks, et tal on vaja äriühingu majandusliku seisundi tõendamiseks esitada asjakohased dokumendid. Halduskohus on

1. augusti
2. a määruses selgitanud, milliste dokumentide esitamist ta vajalikuks peab. Väide, et halduskohtul lasub kohustus ka omal algatusel koguda tõendeid, ei tähenda seda, et isik, kes taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, ei peaks ise kohtu nõudmisel esitama ühtegi dokumenti.

§ 115

lg 4 sätestab, et juriidilisest isikust taotleja lisab võimaluse korral menetlusabi taotlusele põhikirja ärakirja ning eelmise majandusaasta aruande kinnitatud ärakirja. Määruskaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks olnud võimatu või raskendatud esitada näiteks majandusaasta aruannet või pangakontode väljavõtteid. Sellest tulenevalt ei ole isik teinud kõike endast olenevat, et kohus oleks saanud asuda hindama kaebaja maksevõimelisust riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel. Järelikult oli menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine õiguspärane. 2 7. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. septembri 2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene