KOHTUM Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 1. märts 2018. a, Tartu Haldusasja number 3-17-1648 Haldusasi Vladimir Topor

§ 2891sätestab, et enne 2018.

a

1. jaanuari esitatud edasikaebustele kohaldatakse käesoleva seadustiku enne
2. a
3. jaanuari kehtinud redaktsiooni. Ringkonnakohus leiab, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei jäta ringkonnakohus määruskaebust käiguta ega nõua taotlejalt riigilõivu tasumist või menetlusabi taotluse esitamist, vaid lahendab määruskaebuse sisuliselt. 6.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi 2 ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse lubatavuse kontrollimisel on oluline tuvastada, kas isikul esineb esialgse õiguskaitse vajadus, st pöördumatu tagajärje oht.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on vaatamata sellele, et isikul esineb esialgse õiguskaitse vajadus ning praeguses menetlusstaadiumis ei saa asja pidada perspektiivituks, põhjendamatu esialgse õiguskaitse kohaldamine.
2. Halduskohtule kolmandat korda esitatud esialgse õiguskaitse taotluses on kaebaja palunud peatada elamisloa kehtetuks tunnistamine, ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsus või alternatiivselt peatada ettekirjutus Eestist lahkumise sissesõidukeelu kohaldamise osas. Halduskohus mõistis taotlust selliselt, et kaebajale säilitataks pikaajalise elaniku elamisluba kuni kohtu lõpplahendi jõustumiseni. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja tahe suunatud eelkõige sellele, et teda riigist välja ei saadetaks. Selle tagamiseks piisaks esialgse õiguskaitse kohaldamisest ka lahkumisettekirjutuse täitmise peatamise osas.
3. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine muudab tõepoolest isikul keerukamaks kohtumenetlusest osavõtmise, kuna tekitab isikule kulutusi viisa taotlemise osas ning tähendab ka seda, et isik peab leidma võimaluse transpordikulude kandmiseks, et tulla Eestisse. Samas on isikul asjas olemas lepinguline esindaja. See asjaolu vähendab kaebaja argumendi kaalukust, et tema õigus võtta osa asja menetlemisest saab sellega takistatud. Isikul on ilmselt ka Vene Föderatsioonis viibides võimalik kontakteeruda oma esindajaga kas siis telefoni või kirja teel. Riigikohtu halduskolleegiumi
4. märtsi
5. a määrusest asjas nr 3-3-1-11-16 ei saa järeldada, et igal juhul, kui isiku suhtes on tehtud analoogne otsus, tuleks kohtumenetluse ajaks peatada vaidlustatud haldusakti kehtivus või täitmine, sest isiku riigist väljasaatmine muudab tema osalemise kohtumenetlusest keeruliseks. Viidatud lahendis ei olnud isikul esindajat nagu käesoleval juhul.
6. Kaebaja on sündinud Venemaal, kuid asunud Eestisse elama
7. aastal. Kaebajal on kolm täisealist last, kellega tal on väidetavalt head suhted. Suheldakse telefoni ja kirja teel. Kaebaja on lahutatud. Seega ei ole kaebajal lähikondseid, kes oleksid majanduslikult temast sõltuvad ja kelle heaolu saaks mõjutatud, kui kaebaja suhtes esialgset õiguskaitset ei kohaldataks.
8. Kaebaja on viidanud, et Venemaal ei ole talle tagatud töökohta ning ta on ka XX, mistõttu muudab tema riigist väljasaatmine tal töö tegemist ja palga teenimist keerukamaks. Isik viibis kaks aastat enne vanglast vabanemist avavanglas ning käis tööl betoonitehases XX OÜ. Kuna kaebaja ei viibi enam avavanglas ning on märkinud, et tal on korter Kiviõlis, ei oma tähtsust, et ta töötas enne vabanemist Jõhvis asunud betoonitehases. Ei ole välistatud, et isikul on võimalik leida endale jõukohast tööd ka Venemaal.
9. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel on oluline arvestada avalikku huvi. Isikut on kahel korral karistatud isikuvastaste süütegude toimepanemises, viimatine süütegu oli tapmiskatse, mille eest isik mõisteti kaheksaks aastaks vangi. Selle teo pani ta toime oma eksabikaasa suhtes. Isiku kohta koostatud Viru Vangla riskianalüüsist (tl 65 ja 65p) nähtub seegi, et ka esimese kuriteo ohver oli kaebaja kunagine abikaasa. Seega on ohustatud eelkõige kaebajale lähedased inimesed. Kaebajast lähtuv oht seisneb agressiivses käitumises, millega kaasneb ka vägivalla kasutamine. Agressiivne käitumine konfliktolukordades on domineeriv. Kaebaja ei suuda provotseerimisega toime tulla. Vaatamata sellele, et vihapursked tekivad isikul harva, kaotab isik vihastades täielikult enesekontrolli. Kaebaja küll kahetseb oma toimepandud tegusid ja saab aru oma negatiivsetest külgedest, kuid ringkonnakohtu hinnangul on taolise karistatusega isiku puhul võimalik, et temast võib lähtuda uus oht kellegi õigushüvele. Seega kaalub kaebaja Eestisse jäämise üles ühiskonna turvalisus. 3
10. PPA on vastuseks kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotlusele märkinud, et kaebaja on neile teadaolevalt võtnud ühendust Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonnaga Eestis seoses reisidokumendi taotlemisega ja Venemaa Föderatsiooni pöördumisega. Sellest võib järeldada, et isikul ikkagi on soov Venemaale naasta. Lisaks ei viibi isik hetkel enam kinnipidamiskeskuses. Isik vabanes Viru Vanglast
11. novembril
12. Seejärel rahuldas Tartu Halduskohus asjas nr 3-17-2273 PPA taotluse isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. Seal viibis isik kuni
13. jaanuarini
14. PPA esitas Tallinna Halduskohtule taotluse kinnipidamise pikendamiseks, kuid see taotlus jäeti rahuldamata, kuna Tallinna Halduskohus leidis, et põgenemisohtu ei esine. Tallinna Ringkonnakohus nõustus PPA määruskaebust rahuldamata jättes selle järeldusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda eelnevalt tehtud määrused seda, et isiku suhtes oleks õigustatud esialgse õiguskaitse kohaldamine, kuna halduskohtu poolt antava loa puhul isiku paigutamisel kinnipidamiskeskusesse ja selle pikendamisel tuleb hinnata esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisest erinevaid eeldusi.
15. Tulenevalt eelnevalt esitatus jääb V. Toporovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
16. novembri
17. a määruse resolutsioon muutmata, muutes Tartu Halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. /allkirjastatud digitaalselt/ 4