← Eesti

3-17-1823/35

Obsah (5)§ 289§ 1§ 207§ 204§ 203

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2018, Tartu Haldusasja number 3-17-1823 Haldusasi Aleksandr Strelts

) § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

  1. A. Streltsov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  2. oktoobri
  3. a määrusele. Lisaks esitas ta taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
  4. Tartu Halduskohus jättis
  5. oktoobri
  6. a määrusega A. Streltsovi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu
  7. oktoobri
  8. a määruse peale rahuldamata, jättis määruskaebuse käiguta ning andis täiendava tähtaja 15 euro riigilõivu tasumiseks.
  9. A. Streltsov esitas
  10. oktoobril 2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  11. oktoobri
  12. a määrusele.
  13. Tartu Ringkonnakohus jättis
  14. novembri
  15. a määrusega A. Streltsovi määruskaebuse rahuldamata.
  16. A. Streltsov esitas
  17. novembril 2017 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu
  18. novembri
  19. a määruse peale.
  20. Riigikohus jättis
  21. detsembri
  22. a määrusega A. Streltsovi määruskaebuse menetlusse võtmata.
  23. Tartu Halduskohus tagastas
  24. jaanuari
  25. a määrusega A. Streltsovi Tartu Halduskohtu
  26. oktoobri
  27. a määruse peale esitatud määruskaebuse, kuna sellelt ei olnud tasutud riigilõivu. Halduskohus märkis, et Tartu Halduskohtu
  28. oktoobri
  29. a määrus, millega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, jäeti määruskaebus käiguta ning kohustati kaebajat määruskaebuselt riigilõivu summas 15 eurot tasuma seitsme päeva jooksul alates määruse jõustumisest, jõustus Riigikohtu
  30. detsembri
  31. a määrusega. Sellest tulenevalt hakkas riigilõivu tasumise seitsmepäevane tähtaeg kulgema
  32. detsembrist 2017 ning viimane päev riigilõivu tasumiseks oli
  33. detsembril
  34. Halduskohus märkis, et
  35. jaanuari
  36. a määruse tegemise seisuga ei olnud kaebaja riigilõivu tasunud. Halduskohus tagastas kaebaja Tartu Halduskohtu
  37. oktoobri
  38. a määruse peale esitatud määruskaebuse

§ 289¹, kuni 31.

detsembrini

  1. a kehtinud redaktsioonis § 206 lg 1 ning § 187 lg 3 p 3 ja lg 4 alusel.
  2. A. Streltsov esitas
  3. jaanuaril 2018 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  4. jaanuari
  5. a määruse peale. A. Streltsov palub vaidlustatud määruse tühistada, sest halduskohus otsib lihtsalt põhjuseid, miks tema kaebus läbi vaatamata jätta. Kui kaebaja peaks 15 eurot riigilõivu ära maksma, ei saa ta osta endale esmatarbekaupu, tellida ajakirju ega koguda raha jalatsite ostmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Määruskaebuse esitaja on palunud vabastada end ka riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates
  7. jaanuarist 2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Kaebaja on esitanud määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  8. jaanuari
  9. a määruse peale
  10. jaanuaril 2018.

§ 1

lg 4 kohaselt tehakse halduskohtumenetluse toiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega on kaebaja Tartu Halduskohtu

  1. jaanuari
  2. a määruse peale esitatud määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna kaebajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlust määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse tähelepanuta. 13.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 204

lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. 2 Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning sisaldab taotlust ja põhjendusi. Alates

  1. jaanuarist 2018 esitatud määruskaebuste puhul ei ole vaja enam riigilõivu tasuda. Seega saab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtta. Kuna käesolevas asjas on vaidluse all kaebaja
  2. oktoobril 2017 esitatud määruskaebuse tagastamise küsimus, ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida käesoleva määruskaebuse lahendamiseks vastustaja seisukohta.
  3. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu
  4. jaanuari
  5. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu
  6. jaanuari
  7. a määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohust järgmist.

  1. Halduskohus on
  2. jaanuari
  3. a määrusega tagastanud kaebaja
  4. oktoobril 2017 esitatud määruskaebuse, sest kaebaja jättis määruskaebuse esitamisel tasumata riigilõivu. Riigilõivu tasumise kohustus tulenes kaebajale Tartu Halduskohtu
  5. oktoobri
  6. a määrusest, millega halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Tartu Halduskohtu
  7. oktoobri
  8. a määrus jõustus
  9. detsembril 2017, kui Riigikohus jättis kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata. Seega ei ole käesoleval hetkel enam vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata, millega kaebajal tekkis kohustus maksta riigilõivu, kui ta soovis oma määruskaebuse menetlemist. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta
  10. jaanuari
  11. a määruskaebuses esitatud väited kaebaja väljaminekute kohta, sest need ei ole määruskaebuse lahendamise seisukohast asjakohased.
  12. Kaebajal oli tulenevalt Tartu Halduskohtu
  13. oktoobri
  14. a määrusest kohustus tasuda riigilõiv. Halduskohus on käesolevas asjas vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et riigilõivu tasumise tähtaeg oli
  15. detsember
  16. Halduskohus tegi kindlaks, et kaebaja jättis riigilõivu tasumata. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses väitnud, et ta on riigilõivu tasunud. Seega selle üle vaidlust ei ole, et kaebaja ei ole maksnud Tartu Halduskohtu
  17. oktoobri
  18. a määruse peale esitatud määruskaebuselt riigilõivu, kuigi tal oli jõustunud halduskohtu määruse alusel riigilõivu tasumise kohustus. Riigilõivu tasumata jätmise tõttu on halduskohus õigesti kaebaja määruskaebuse

§ 289¹, § 206 lg 1 (kuni 31.

detsembrini 2017 kehtinud redaktsioonis) ning § 187 lg 3 p 3 ja lg 4 alusel tagastanud.

  1. Eeltoodust tulenevalt jääb A. Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  2. jaanuari
  3. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.