3-17-2487/8

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

1. jaanuar 2018, Tartu 3-17-2487 Jaak Reinomägi esialgse õiguskaitse taotlus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks võimaldada Rakvere arestimajas novembrikuus täiendav lühiajaline kokkusaamine kestusega 2 tundi ja 30 minutit Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a määrus Jaak Reinomäe
4. detsembri
5. a määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi RESOLUTSIOON Tagastada Jaak Reinomäe määruskaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Jaak Reinomägi esitas 21 .novembril 2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kohustamiseks võimaldada taotlejale Rakvere arestimajas novembrikuus täiendav lühiajaline kokkusaamine kestusega 2 tundi ja 30 minutit. Taotluse lahendamisel palus J. Reinomägi osaliselt põhiseadusevastaseks tunnistada siseministri
7. septembri 2011 määruse nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ § 54 lg 2, millega on kokkusaamistele seatud piirang üks kord kuus.
9. novembri
10. a määrusega jättis Tartu Halduskohus J. Reinomäe esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamatakaebuse halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 55 lg 2 alusel, kuna esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel puudub pooleliolev menetlus, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
11. Jaak Reinomägi esitas
12. novembril
13. a allkirjastatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu
14. novembri
15. a määrusele, taotledes määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED
16. Määruskaebuses selgitab J. Reinomägi, miks ta leiab, et olukorras, kus
17. novembril
18. a toimunud lühiajaline kokkusaamine kestis oodatud kolme tunni asemel 30 minutit, on tal õigus ülejäänud aja arvel täiendavaks kokkusaamiseks ning Arestimaja sisekorraeeskiri“ § 54 lg 2 piirab tema õigusi vastuolus põhiseadusega. J. Reinomägi esitas enne
19. novembrit 2017 taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks lubatud maksimaalses ulatuses. Hiljem ei tarvitsenud uut taotlust enam esitada, sest tema õigusi oli juba rikutud ja arestimaja sisekorra eeskiri lubab kokkusaamisi ainult korra kuus. Samal põhjusel ei ole taotleja ka vaiet esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tagastada.
21. Halduskohus on ammendavalt selgitanud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldusi ning põhjendatult tuvastanud õiguskaitse kohaldamise eelduste puudumise käesoleval juhul.
22. Halduskohtumenetluses on esialgne õiguskaitse erimeede, mille kohaldamine peab eelkõige tagama põhivaidluse lahendi täidetavuse ja ära hoidma kaebaja õigusi pöördumatult rikkuvate tagajärgede saabumise. Sellisena on esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatav üksnes halduskohtule esitatud kaebuse menetlemisel (HKMS § 249 lg 1) või erandina vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Kuna esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole isiku õiguste kaitse ja vaidluste lahendamise iseseisev vahend, siis muul juhul ei ole kohtul lubatud esialgset õiguskaitset kohaldada.
23. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks ei olnud J. Reinomägi esitanud halduskohtule kaebust PPA kohustamiseks lubada taotlejale täiendav lühiajaline kokkusaamine
24. aasta novembris. Halduskohus on põhjendatult selgitanud, et lühiajalise kokkusaamise korraldamine toimub üksnes kinnipeetu või kokkusaaja kirjaliku taotluse alusel (arestimaja sisekorra eeskiri § 56 lg 1) ning halduskohtule saab kohustamiskaebuse esitada alles pärast seda, kui PPA on keeldunud kokkusaamise korraldamisest. Ka vaidemenetluse alustamine eeldab eelnevalt kokkusaamise korraldamise taotluse rahuldamata jätmist. J. Reinomägi on taotluses ja ka määruskaebuses kinnitanud, et ta ei ole esitanud taotlust täiendava kokkusaamise võimaldamiseks
25. aasta novembris. Seega ei ole vaidlust selles, et taotluse esitamise ajal puudus kohtu- või vaidemenetlus, mille tulemuse efektiivsuse tagamiseks saanuks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldada. Selliste menetluste alustamine ei olnud samuti koheselt võimalik, sest täitmata olid ka kohustamiskaebuse või –vaide esitamise eeldused. Nendel asjaoludel ei ole asja lahendamisel tähtsust taotleja väidetel tema õiguste rikkumise või kohaldatud üldnormi vastuolu kohta põhiseadusega.
26. Esialgse õiguskaitse kohaldamise lubamatus on sedavõrd ilmne, et vastavalt HKMS § 203 lg-le 2 ja § 207 lg-le 2 esineb HKMS § 187 lg 3 p-s 5 nimetatud alus määruskaebuse tagastamiseks, s.t määruskaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks määruskaebust ilmselgelt rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ 2