1-06-15133/68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-15133 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari 2018 määrus Mati Selbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuste liik Süüdimõistetu Mati Selberg 35406192749), määruskaebus (isikukood: RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 15.03.2007 otsusega tunnistati Mati Selberg süüdi KarS § 113 järgi ja mõisteti karistuseks 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.05.2006 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, mõistes M. Selbergile liitkaristuseks 12 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.03.2007 ja lõpeb 11.08.
6. Viru Vangla esitas 29.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Selbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 11.01.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. Kohus luges positiivseks M. Selbergi vabanemisjärgsed elutingimused. Tal on olemas kindel elukoht, samuti garanteeritud töökoht. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et vabanedes ootab teda toetav lähivõrgustik, mis aitab kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele.
9. M. Selberg on vangistuse jooksul täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Süüdimõistetu on olnud hõivatud tööga, ta on osalenud sotsiaalprogrammides. Kohus ei saa aga jätta tähelepanuta asjaolu, et M. Selberg omab vanglas kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. M. Selbergi selgitusel määrati karistused tubakatoodete ja keelatud esemete (kõrvatroppide) omamise eest. M. Selberg ei ole vanglas range järelevalve tingimustes suutnud õiguskuulekalt käituda.
10. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et M. Selberg on valmis järgima kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus ei sea kahtluse alla M. Selbergi motivatsiooni kaineks eluviisiks, kuid kui võtta arvesse asjaolu, et M. Selbergile võivad avaldada negatiivset mõju alkoholi tarvitavad isikud, kinnipeetav on kõik vägivaldsed kuriteod pannud toime alkoholijoobes ning ta tunnistab ka ise, et muutub alkoholijoobes vägivaldseks, siis tuleb alkoholi tarvitamist pidada üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.
11. M. Selbergi ükskõikset suhtumist õiguskorda väljendavad nii tema vangistuseelne käitumine, tema poolt toimepandud kuritegude olemus kui ka vangistusaegne käitumine. M. Selbergi on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Teda on varasemalt süüdi tunnistatud kehalise väärkohtlemise eest. Süüdimõistetule anti võimalus kanda oma karistust vabaduses ning kohus kohaldas katseaega ja allutas isiku käitumiskontrollile. Uut kuritegu temale tingimisi mõistetud karistus ära ei hoidnud ning isik pani katseajal toime veel raskema isikuvastase süüteo – tapmise. Kohus võiks M. Selbergi vanglast vabastamise võimalust kaaluda üksnes siis, kui tema uue kuriteo toimepanemise risk oleks minimaalne, kuid kohus sellist järeldust teha ei saa. M. Selberg on kandnud vanglakaristust juba üle 10 aasta, kuid tema käitumine vangistuse jooksul viitab sellele, et seni kantud karistus ei ole kinnipeetavale soovitud mõju avaldanud. Oht seisneb M. Selbergi puhul eelkõige vägivaldses käitumises, mida suurendab ka tõsiasi, et ta suhtus eelnevalt kriminaalhooldusesse ükskõikselt. Määruskaebus
12. M. Selberg esitas Viru Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
13. Kaebaja hinnangul on kontaktisiku iseloomustus ebaadekvaatne, kuna M. Selbergi mustatakse aegunud andmetega. Riskihindamine on salastatud ning selle alusel on koostatud tema kohta iseloomustus. M. Selberg lisas kaebusele seoses riskihindamisega Viru Vangla 30.01.2017 teabenõude vastuse.
14. Kaebaja märgib, et on individuaalses täitmiskavas programmid läbinud, et ennetähtaegselt vabaneda ja minna Saaremaale elama. M. Selbergil on olemas elu- ja töökoht ning kindel toetus õelt ja vennalt. Saaremaal ei ole niisuguseid kriminaale, kellega ta võiks suhelda. Kui kinnipeetav peaks vangistuses istuma karistusaja lõpuni, siis on tal palju raskusi ning võib lüüa käega.
15. M. Selberg ei ole kunagi enda kuritegusid õigustanud ja ta on nende pikkade aastate jooksul palju mõelnud ning kahetsenud oma rumalaid tegusid. 2
16. Prokurör T. Tamm, kes oli kohtuasjas prokuröriks, ütles M. Selbergile, et kinnipeetav on kaua juba kinni istunud ning prokurör ei ole vastu tema ennetähtaegsele vabastamisele.
17. Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2018 määrusega anti menetlusosalistele kuni 16.02.2018 aega esitada määruskaebuse osas kirjalikke seisukohti, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
18. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
19. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kohus on arvestanud nii M. Selbergi positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustava teabega ning leidnud asjaolusid kogumis hinnates, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivset. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
20. Kohtupraktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20)
21. M. Selbergil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust – ühel korral määrati talle kartserikaristus tubakatoodete omamise eest ning teisel korral tehti noomitus keelatud esemete omamise eest. Seega ei ole M. Selbergi käitumine vangistuses olnud hea, kuna ta ei ole suutnud järgida vanglas kehtestatud reegleid ning pole allunud ametnike korraldustele. Ka nähtub vangla iseloomustusest, et vanglas on olnud mitmeid intsidente, kus süüdimõistetu pole allunud korraldustele (tl 104). M. Selbergi enesehinnang on kõrge ning ta käitub ainult enda heaks. M. Selberg on kergesti ärrituv ning ärritudes ei valitse oma emotsioone. Sellised käitumismustrid süvendavad aga oluliselt riski uute vägivaldsete kuritegude toimepanekuks.
22. Karistusregistri kohaselt on M. Selbergil kolm kehtivat kriminaalkaristust – teda on karistatud varasemalt kehalise väärkohtlemise, ähvardamise ja viimati teise isiku tapmise eest. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on alkoholi tarvitamine. On positiivne, et M. Selberg tunnistab, et alkoholijoobes olles on ta muutunud vägivaldseks. Samas ei pea M. Selberg alkoholi tarvitamist enda puhul probleemseks ja ei pea end liigtarvitajaks (tl 103). Seega on vabaduses oht tagasilanguseks suur, kuna M. Selberg ise oma käitumismustreid ja tarbimisharjumusi negatiivseks ei pea. Teda võivad mõjutada teised isikud, kes alkoholi tarvitavad ning alkoholi mõjul võib M. Selberg kujutada teistele inimestele ja lähikondsetele ohtu. Varasemad kuriteod on toime pandud just alkoholijoobes, mistõttu on oht uute kuritegude toimepanekuks märkimisväärne.
23. M. Selbergil on olemas vabanemisjärgne elukoht ning lubatud töökoht OÜ-s H. Süüdimõistetu lähivõrgustikus on õde ja vennad, kes on valmis süüdimõistetut vabanemisel toetama. Samas ei ole kohtu hinnangul vabanemisjärgsed riskid piisaval määral maandatud. M. Selbergi käitumine vangistuses ei anna alust arvata, et ta on enda väljakujunenud käitumismustreid vangistuse jooksul muutnud. Samuti, nagu ka maakohus rõhutas, pani M. Selberg viimase kuriteo – 3 tapmise – toime katseajal, mis näitab selgelt tema ükskõikset suhtumist õiguskorda. Seetõttu ei ole kohtul vähimatki usku, et M. Selberg suudaks järgmisel korral katseajal käituda õiguskuulekalt.
24. Kaebaja hinnangul ei oleks vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuses tohtinud tugineda arhiveeritud karistustele. Kolleegium selgitab, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise menetluses ei tohi kohus KarS § 76 lg 4 eeldusi hinnates (eelkõige varasema elukäigu hindamisel) tugineda arhiveeritud karistustele. Sama seisukohta on Riigikohus väljendanud 07.02.2018 määruses nr 1-14-
25. Samas lahendis leidis Riigikohus, et karistusregistri arhiivis olevate andmete kasutamise keeld ei ole ennetähtaegse vabastamise menetluses absoluutne. Nii nähtub KarRS § 20 lg 1 p-st 8, et vanglateenistusel on õigus saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Kuna kriminogeenseid riske puudutav hinnang kujundatakse koostoimes muu kinnipeetavat iseloomustava teabe ning teiste teguritega, pole arhiiviandmetel selles kontekstis siiski eraldi õiguslikku tähendust (RKKKm nr 1-14-10087, p 32). Maakohus ei ole vaidlustatavas määruses tuginenud arhiveeritud karistustele ning ka ringkonnakohus tugineb ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel vaid kehtivatele karistustele ja muudele KarS § 76 lg-s 4 toodud lubatavatele kriteeriumitele. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, et vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuses on kirjeldatud ka varasemaid arhiveeritud karistusi.
26. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad tema etteheiteid vangla riskihindamises sisalduvate andmete salastatuse kohta. Nähtuvalt Viru Vangla vastusest 30.01.2017 oli M. Selbergil võimalik vaidlustada Viru Vangla haldusakt haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
27. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et M. Selbergi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabanemisjärgsed riskid ei ole piisaval määral maandatud.
28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 11.01.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4