KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15. detsember 20

§ 657lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus saab teha poolte nõuete kohta ise sisulise lahendi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Esmalt tuleb käsitleda lahendamist vajavate nõuete ulatust (järgnevas osa I), seejärel tuvastab ringkonnakohus poolte jagatava ühisvara kooseisu (osa II) ning teeb otsustused esemete poolte vahel jagamise ja hüvitise kohta (osa III). Lõpuks tuleb lahendada hageja taotlus otsuse täitmise tähtaja määramiseks (osa IV), samuti lahendada nõuded ja kaebus ning teha muud menetluslikud otsustused (osa V). I
Pooled on menetluse kestel oma nõudeid korduvalt muutnud ja täiendanud, mistõttu on kohane enne poolte väidete uurimist luua selgus, millised nõuded vajavad veel lahendamist.
Riigikohtu otsuse p 18 järgi jäi asja senisel läbivaatamisel ebaselgeks, mis sai hageja algsetest nõuetest tuvastada, et hageja tehtud maksed eellepingu täitmiseks olid tehtud hageja lahusvara arvel ning et XXX korter ei kuulu ühisvarasse. Samuti on selgusetu, mis sai hageja hiljem esitatud nõudest kohustada kostjat andma nõusolek XXX korteri vormistamiseks hageja nimele ning kas kohus võttis ka selle nõude menetlusse või kas hageja võis selle nõude tagasi võtta või sellest loobuda.
Hageja avaldas asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtule, et ta loobub kõigist eelmises punktis viidatud nõuetest. Kostja ei esitanud loobumisele vastuväiteid. 17.

§ 4

lg 3 ja

§ 206

lg 1 järgi võib hageja esitatud nõudest loobuda.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt on nõudest loobumine selles nõudes menetluse lõpetamise alus.

§ 429lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades 7

(13)selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 451¹ lg-le 2 on loobumise vastuvõtmiseks praeguses asjas pädev ringkonnakohus.

Loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (vt nt Riigikohtu

septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-16, p 13 teine lõik). Loobutud nõuete osas ei ole maakohus otsust teinud, st loobumise vastuvõtmine ei anna alust maakohtu lahendi tühistamiseks. Neil kaalutlustel võtab ringkonnakohus nõuetest loobumised vastu.
Võttes kokku poolte maakohtus ja ringkonnakohtus esitatud nõuded nende täpsustatud sõnastuses, tuleb käesolevas asjas lahendada järgmiselt piiritletud vaidlus. 18.
Hageja nõuab B osa jätmist endale ja abielu lõppemise ajal kostja pangakontol olnud raha (täpsemalt vastava nõudeõiguse) jätmist kostjale mõistes välja hüvitise hagejale. Hageja enda pangakontol olnud raha ei tuleks jagada, sest seda saab arvesse võtta XXX korteriga seonduvate õiguste ja kohustuste väärtuse määramisel. Hüvitise arvutamisel lähtub hageja sellest, et ühisvaraline osa XXX korteriga seonduvates õigustes ja kohustustes on 49% korteri ehk nõudeõiguse väärtusest 69 000 eurot. Kostjale makstavast hüvitisest tuleb veel arvata maha pool kostja pangakonto jäägist abielu lõppemise aja seisuga (96,61 krooni) ja see hüvitis, mis hageja tasus kostjale abielu järgselt ehk 44 474 krooni (2 842,41 eurot). 18.
Kostja nõuab XXX korteriga seonduvate õiguste ja kohustuste, samuti hageja pangakontol olnud raha (täpsemalt vastava nõudeõiguse) jätmist hagejale mõistes mõlema varaeseme eest välja hüvitise kostjale. Teise võimalusena tuleks korteri nõudeõigus panna avalikule enampakkumisele. Hüvitist soovib kostja saada nii pool korteriomandi nõudeõiguse väärtusest kui ka pool hageja pangakontol olnud rahast, millest on maha arvatud pool kostja kontol olnud rahast. Muid mahaarvamisi ei pea kostja põhjendatuks. II
Poolte kui endiste abikaasade ühisvara jagamise nõude aluseks on PKS § 37 lg 1, kusjuures vara koosseis tuleb PKS § 37 lg 1¹ järgi määrata kindlaks varasuhte ehk abielu lõppemise seisuga. Ühisvara jagamisele kohalduvad kaasomandis oleva asja jagamise sätted kaasomandi lõpetamisel (PKS § 37 lg 3, asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6, § 77 lg-d 1 ja 2; vt Riigikohtu otsuse p 20, samuti sellele viitav
oktoobri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-18828, p 18). Sellest on maakohus vaidlustatud otsuses õigesti lähtunud. Tulenevalt poolte nõuetest on vaja tuvastada, millised varaesemed kuuluvad poolte ühisvarasse veel lahendamist vajavate nõuetega hõlmatud osas. Abielu lahutati
jaanuaril 2002 (I kd tl 19), st selle päeva seisuga tuleb tuvastada ka vara koosseis.
Pooled ei vaidle praeguseks selle üle, et ühisvarasse kuuluvad veel jagamata varana: - XXX korteriga (I kd tl 7–8, 228) seonduvad õigused ja kohustused, sh omandi nõudeõigus; B (I kd tl 113) osa; poolte pangakontodel
jaanuari 2002 seisuga olnud raha, täpsemalt hageja nimel Swedbankis avatud kontol olnud 85 164,59 krooni ja kostja nimel Swedbankis avatud kontol olnud 96,61 krooni nõudeõigused panga vastu (I kd tl 227, II kd tl 119).
Ühisvara jagamisel õiglase hüvitise väljamõistmiseks tuleb lisaks võtta arvesse, et jõustunud kohtuotsusega käesolevas asjas on juba jagatud: - SSS korter, mis siiski ei mõjuta hüvitise suurust, sest selle varaeseme müügist saadav tulem jaotatakse poolte vahel võrdselt; A osa, mis jäi kostjale. 8

(13)

Jagamisele kuuluvate varaesemete osas esinevad järgmised erisused.
XXX korteriga seonduvad õigused ja kohustused moodustuvad vähemalt peamises osas ühest küljest nõudeõigusest omandi tagasisaamiseks ja teisest küljest kohustustest, mis tuli või tuleb täita selle eeldusena. 23.
Hageja ja ALG sõlmisid
jaanuaril 2002 eellepingu, mille sisu oli XXX korteri tagasiomandamise tingimustes kokkuleppimine (I kd tl 10–14, 232–239). Pooled ja ALG sõlmisid
jaanuaril 2002 müügilepingu, millega võõrandasid korteri ALG-le (I kd tl 15–17). Pooled ei vaidle, et nad müüsid XXX korteri ALG-le 340 000 krooni eest ja hageja sõlmis eellepingu korteri tagasiostmiseks osamaksetega sama hinnaga (ja nn kallinemismääraga ehk sisuliselt intressiga). ALG maksis hageja pangakontole korteri eest 139 690 krooni ning 190 000 krooni tasaarvestati eellepingu alusel tasumisele kuuluvate summadega. Samuti ei vaidle pooled, et lepingujärgsed tagasimaksed (kokku 24 012,19 eurot) on tasunud hageja (vt Riigikohtu otsuse p 40). 23.
Müügilepingut ja eellepingut tuleb neil asjaoludel hinnata tervikliku lepinguna, mille järgi ALG liisinguandjana pidi omandama poolte kui liisinguvõtjate krediteerimise eesmärgil neilt endilt XXX korteri ja pooled asusid seda osamaksetega taas välja ostma. Sellist tüüpi (nn sale and lease back) leping on majanduslikus mõttes laenu- ja pandilepingu kombinatsioon ja sellele saab kohaldada liisingulepingu kohta kehtivaid sätteid (Riigikohtu otsuse p 41 esimene lõik ja selles viidatud
veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 22). 23.
Korteriomandile kohaldatakse korteriomandiseaduse § 1 lg 1 järgi kinnisasja kohta sätestatut. Eelleping ei olnud notariaalselt tõestatud, st nii see kui ka eelmises p-s 23.2 viidatud terviklik leping on AÕS § 119 lg 1, võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-de 2 ja 11 ja § 12 lg 2 teise lause ning enne
juulit 2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS1994) § 68 ja § 93 lg 3 kohaselt tühine, sest ühte osa tehingust ei oleks tehtud ilma teiseta (Riigikohtu otsuse p 42.1). 23.
Kuna eelleping ja müügileping on tühised, siis toimus XXX korteri omandi üleandmine ALG-le õigusliku aluseta ja ALG-lt võib nõuda korteri omandiõiguse ja tasutud osamaksete tagastamist, ALG võib omakorda nõuda aga lepingu alusel pooltele tehtud maksete tagastamist (VÕSRS §-d 2 ja 11, § 12 lg 2 teine lause ja § 23, TsÜS1994 § 66 lg-d 3 ja 5, Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 477 lg 1, vt ka nt Riigikohtu
veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1140-07, p 25). Korteri tagastamiseks saab ALG-lt nõuda korteri üleandmiseks AÕS § 64¹ järgi vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimise ja kinnistusraamatu omanikukande muutmise tahteavalduste andmist (Riigikohtu otsuse p 42.2). 23.
Seega on poolte ühisvaras PKS1995 § 14 lg 1 järgi XXX korteri tagastamise nõudeõigus tühisest tehingust tulenevalt. Samas tuleb ühisvara arvel PKS § 38 järgi täita seda koormav kohustus ALG-lt tühise tehingu järgi saadud raha tagastamiseks. Ka ühiseid õigusi saab jagada kaasomandi sätete järgi PKS § 37 lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 kohaselt (Riigikohtu otsuse p-d 20 ja 42.3). Käesoleval juhul tähendab see, et kostja vastuhagi nõudega XXX korteri nõudeõiguse jagamiseks on hõlmatud ka sama varaesemega seonduvate kohutuste jagamine (Riigikohtu otsuse p 42.4).
Hageja pangakontol olnud raha moodustub vähemalt olulises osas sellest, mis ALG hageja kontole üle kandis müügilepingu alusel. Järelikult on sisuliselt tegemist rahaga, mille arvelt tuli täita eelmises p-s 23.5 kirjeldatud raha tagastamise kohustus. 24.
Ülekanne summas 139 690 krooni tehti
jaanuaril 2002 (I kd tl 107) ja kontojääk
jaanuaril 2002 oli 85 164,59 krooni (II kd tl 119). Pooled ei toonud esile, et hageja kontol oleks olnud enne ALG-lt raha saamist olulises summas raha või et vahepeal oleks toimunud muid laekumisi. Sellised laekumised ei nähtu ka hageja pangakonto
aasta jaanuarikuu 9

(13)väljavõttest (I kd tl 107). Ringkonnakohtu istungil vastas hageja kohtu küsimusele, et hageja kontol olnud raha oli kõik saadud ALG-lt ja hagejal oli kohustus see ka tagasi maksta. Kostja ei esitanud

detsembri 2017 seisukohas sellele faktiväitele vastuväiteid, kuigi leidis, et hageja kontol olnud raha tuleb ühisvarana poolte vahel jagada. 24.
Kui kaasomandi lõpetamisel saab jagada olemasolevat vara, siis ühisvara jagamisel võib tulla jagamisele ka vara, mida jagamise ajal enam alles ei ole. Seda seetõttu, et PKS § 37 lg 1¹ järgi määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. PKS1995 § 18 lg 2 järgi oli ühisvara koosseisu (seega ka ühisvaras olnud raha) jaoks määrav abielusuhete lõppemise aeg, kui ühisvara jagatakse pärast seda (Riigikohtu otsuse p 47 ja selles viidatud
märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 27). Järelikult on nii hageja kui ka kostja pangakontodel
jaanuari 2002 seisuga olnud raha põhimõtteliselt ühisvarana jagatav. 24.
Siiski ei või sama vara arvestada ühisvarasse mitmekordselt. Kuna hageja pangakontol olnud raha oli saadud XXX korteri eest, siis tuleb seda arvesse võtta juba korteriga seotud arvestuses, sest sisuliselt laenatud raha tuli hagejal ka tagasi maksta (Riigikohtu otsuse p 49 esimene lõik, vt järgnevas ka p-d 29.5 ja 29.6). III
Poolte nõuetest nähtub, et praeguseks soovivad nad esimese võimalusena veel jagamata varaesemete jaotamist poolte vahel selliselt, et: - XXX korteriga seonduvad õigused ja kohustused, sh omandi nõudeõigus, jäävad hagejale; B osa jääb hagejale; poolte pangakontodel olnud raha nõudeõigus panga vastu jääb vastavalt sellele poolele, kelle nimel konto oli avatud.
Ühisvara jagamisel peab omandit kaotavale ühisomanikule olema tagatud kohane hüvitis. Jagatava ühisvara väärtus tuleb selleks määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (nt Riigikohtu
veebruari 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-15, p 19 esimene lõik;
detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-09, p 15 kolmas lõik). Hüvitise arvutamisel tuleb võrrelda neid varakogumeid, mis kummalegi abikaasale jäävad ühisvara jagamise tulemusel.
Niisiis tuleb kontrollida, kas p-s 25 kirjeldatud jagamisviis tervikuna vastab põhimõttele, et ühisvara jagamisel tekkiva ebavõrdsuse tasakaalustamiseks makstav hüvitis ei ületaks summat, mida suurema varakogumi saav abikaasa on nõus ja võimeline teisele abikaasale maksma (Riigikohtu otsuse p 25 koos selle alapunktidega). Koosmõjus eespool p-s 21 märgituga erinevad pooltele jäävad varakogumid selle poolest, et - - - neile jäävad erinevate osaühingute osad, aga pooled on praeguseks üksmeelsed, et need on võrdse väärtusega, mistõttu ei mõjuta see erinevus varakogumite erinevuse alusel hüvitise väljamõistmist; hagejale jäävad XXX korteriga seonduvad õigused ja kohustused, sh nõudeõigus; hagejale jääb tema nimel avatud pangakontol
jaanuari 2002 seisuga olnud raha summas 85 164,59 krooni, aga eespool p-s 24 ja selle alapunktides märgitud kaalutlustel ei tule seda ühisvara arvel hüvitise määramisel arvesse võtta, vaid sellega saab arvestada XXX korteriga seonduvate õiguste ja kohustuste jagamisel; kostjale jääb tema nimel avatud pangakontol
jaanuari 2002 seisuga olnud raha summas 96,61 krooni (6,17 eurot).
Apellatsioonimenetluses on pooled üksmeelsed, et XXX korteri nõudeõiguse väärtus tuleb määrata lähtuvalt sama korteri väärtusest (vt Riigikohtu otsuse p 42.5). Tsiviilseadustiku üldosa 10

(13)seaduse § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Pooled ei vaidle ka selle üle, et korteri turuhind on hageja esitatud hindamisaktis märgitud 69 000 eurot (II kd tl 77–89). Seega saab ringkonnakohus tuvastada, et kõnealuse nõudeõiguse väärtus on 69 000 eurot.

Siiski tuleb õiglase hüvitise määramiseks võtta arvesse XXX korteriga seonduvaid õigusi ja kohustusi tervikuna, st lähtuda ei saa ainult nõudeõiguse väärtusest. 29.
Eespool p-s 23.1 tuvastatud asjaoludel tasuti ühisvarast XXX korteri tagasiomandamiseks 190 000 krooni, aga kokku tuli tasuda 340 000 krooni, millele lisandus intress. Kokku tasus hageja või tasuti tema eest pärast abielu lahutamist korteri tagasiomandamiseks makseid summas 380 965,58 krooni (I kd tl 18 ja II kd tl 90–91). 29.
Hageja leiab, et ühisvarast tasuti 49,87% korteriga seotud kohustuste ja arvutab selle suhtena 190 000 : 380 965). Tegelikult kajastab nimetatud suhe vahekorda ühisvarast enne abielu lahutamist tehtud soorituse ja pärast hageja poolt või tema eest tasutud summa vahel, mitte aga ei ilmesta ühisvaralise soorituse osakaalu kõigis maksetes. 29.
Kostja leidis apellatsioonkaebuses, et lähtuda tuleb abielu ajal tehtud soorituse ja müügilepingu järgi kokku tasuda tulnud summa suhtest, mis on 56% ( = 190 000 : 340 000). Pärast kassatsioonimenetlust on kostja oma seisukohta muutnud ja leiab, et kõnealust suhtarvu ei ole vaja arvesse võtta. 29.
Ringkonnakohus peab põhjendatuks järgida kostja apellatsioonkaebuse käsitlust. Käesoleva vaidluse eripära arvestades on kohane hüvitise määramisel lähtuda poolte abielu lõppemise ajal esinenud kohustuste vahekorrast. Ühest küljest oli pooltel nõudeõigus ALG vastu tühise tehingu alusel saadud korteriomandi tagastamiseks, sellele vastas aga kohustus tagastada omakorda müügilepingu alusel saadu (vt eespool p 23.5). Kõnealusest kohustusest oli täidetud 56% ja täita jäi veel 44%. Vaidlustamata asjaoludel täitis viidatud 44% suuruse osas kohustusest hageja pärast abielu lõppemist. 29.
Lisaks tuleb võtta arvesse, et hageja sai talle täita jäänud poolte ühise kohustuse suures osas täita selle raha arvel, mis oli tema pangakontol abielu lõppemise aja seisuga. Hagejal oli endal võimalik otsustada, kas tagastada see raha kohe ALG-le või kasutada raha muul otstarbel ja tasuda sellise võimaluse eest intressi. Kuna ka eelleping oli tühine (eespool p 23.3), siis ei olnud kummalgi poolel intressi maksmise kohustust. 29.
Lähtudes p-des 29.4 ja 29.5 märgitust leiab ringkonnakohus, et XXX korteriga seonduvate õiguste ja kohustuste koguväärtus ühisvara jagamise seisukohalt on 56% sama korteri nõudeõiguse väärtusest, kusjuures sellega on juba hõlmatud hageja pangakontol olnud rahasumma. 29.
Kuna ringkonnakohus tuvastas kõnealuse nõudeõiguse väärtuseks 69 000 eurot, siis kujuneb XXX korteriga seonduvate õiguste ja kohustuste koguväärtuseks 38 640 eurot ( = 56% × 69000). Nagu märgitud eelmises p-s 29.6 hõlmab see summa juba hageja pangakontol olnud rahasummat, st vastavat varaeset ei ole vaja hüvitise määramisel enam eraldi arvesse võtta.
Vahekokkuvõttena saab märkida, et ühisvara jagamise tulemusel poolte jäävad varakogumid erinevad 38 633,83 euro võrra ( = 38 640 – 6,17), sest hagejale jäävad XXX korteriga seonduvad õigused ja kohustused ning tema pangakonto, aga kostjale omakorda tema pangakonto. Ülejäänud varaesemed varakogumite väärtuste vahet ei mõjuta. Seega on hagejal vaja kostjale hüvitada 19 316,92 eurot ( ≈ 38 633,83 : 2).
Hageja väitel on ta enamsaadud ühisvara juba osaliselt hüvitanud kandes kostja arvele pärast abielu lahutamist 20 000 krooni ja 1 000 Suurbritannia naela (24 474 krooni) – kokku 44 474 krooni ehk 2 842,41 eurot. Nende summade ülekandmise üle pooled ei vaidle ja hageja 11

(13)on raha ülekandmise ka tõendanud (II kd tl 120–121, 127–129). Kostja leiab, et neid summasid ei saa ühisvara jagamisel arvesse võtta, aga ei ole esitanud ka ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, millisel alusel oli tal õigus hagejalt raha saada. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et pärast abielu lahutamist ühelt abikaasalt teisele tehtud raha ülekannetega täidetakse eeldatavasti ühisvara jagamisest tekkivat hüvitise maksmise kohustust. Hageja on algusest peale lähtunud sellest, et XXX korteriga seonduvad õigused ja kohustused peaksid jääma talle ning oli ka valmis hüvitama ühisvara arvelt korteriga seonduva panuse. Sellises olukorras ei ole alust hinnata, et hageja sooritused kostjale tehti mingi muu kohustuse katteks või õigusliku aluseta. Erinevalt kahes eelmises lõigus käsitletud maksetest on ülekanne summas 12 000 eurot tehtud selgitusega „kingitus“ ja hageja avaldas juba maakohtus, et sellele ülekandele ta ei tugine kui enamsaadud ühisvara eest makstud hüvitisele. 32. Eelneva põhjal kujuneb hageja makstava hüvitise suuruseks 16 474,51 eurot ( = 19 316,92 – 2 842,41). Hageja oli nõus enamsaadud ühisvara arvel tasuma hüvitist summas kuni 16 800 eurot, samuti avaldas ta ringkonnakohtu istungil, et on nõus maksma nõudeõiguse eest kostjale hüvitise lähtudes nõudeõiguses ühisvaralise osa määrast kuni 56%. Järelikult vastab hageja tasutav hüvitis sellele, mida ta oli nõus maksma. Pooled ei ole toonud esile, et hageja pole võimeline kõnealust hüvitist tasuma. 33. Eespool p-s 25 kirjeldatud viisil ühisvara veel jagamata esemete jaotus on järelikult õiglane ja kooskõlas nii poolte taotletu kui ka huvidega. Tulenevalt

§ 442

lg 8 viimasest lausest ei ole vaja käsitleda kostja alternatiivset nõuet XXX korteriga seonduvate õiguste ja kohustuste võõrandamiseks avalikul enampakkumisel. IV 34.

§ 445

lg 1 esimene lause sätestab mh, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise tähtaja. Hageja taotleb hüvitise maksmiseks tähtaja määramist. Kostja vaidles taotlusele vastu.

Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud osaliselt. 35.
Ühelt poolt on hagejalt kostja kasuks välja mõistetav hüvitis küllaltki suur ja selle kohese tasumise kohustus võib tuua kaasa Riigikohtu otsuse p-s 25.2 kirjeldatud olukorra. 35.
Teiselt poolt tuleb kostjale tagada võimalikult kohene hüvitis tema omandi kaotuse eest (vt nt Riigikohtu
veebruari 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 9 teine lõik). Peamine varaese, mille omandiõiguse kostja ühisvara jagamise tulemusel kaotab, on nõudeõigus XXX korterile. Poolte esile toodud asjaoludel võib eeldada, et see õigus on pooltel olnud juba pikemat aega, aga nad ei ole astunud samme selle realiseerimiseks. Samuti ei ole kostja toonud esile, et ta vajaks ühisvara kaotatava osa arvel saadavat hüvitist kiiresti oma elu korraldamiseks või muul olulisel eesmärgil. 35.
Hageja taotluse kohaselt palus ta võimalust tasuda 5 000 eurot mõistliku aja jooksul. Sellise aja pikkuseks hindab ringkonnakohus kolm kuud. Ülejäänud summa tasumine ei ole põhjendatud ajatada viiele aastale, sest sel viisil jääks ainult kostja kanda viivitusest tulenev majanduslik negatiivne mõju. Poolte huve kaaludes asub ringkonnakohus seisukohale, et hagejalt saab mõistlikult eeldada sammude astumist hankimaks ka see osa hüvitiseks kuluvast rahast, mida hageja ei ole valmis kohe tasuma. Hagejal on võimalik kasutada hüvitise maksmiseks SSS korteri müügist saadavat raha, samuti realiseerida XXX korteri nõudeõigus ALG vastu ja võtta vajadusel korteriomandi tagatisel laenu. Nende toimingute tegemiseks, kui alustada ka pärast käesoleva punkti esimeses lauses märgitud mõistliku aja möödumist, ei peaks üldjuhul kuluma üle poole aasta. 12

(13)35.

Kokkuvõtvalt peab hageja maksma hüvitise viisil, et tasub 5 000 euro kolme kuu jooksul alates otsuse jõustumisest ja ülejäänud summa 11 474,51 eurot järgneva poole aasta jooksul ehk üheksa kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.
Pooled ei esitanud muid taotlusi otsuse täitmise korra osas, sh ei soovinud kumbki pool siduda ühisvara jagamise ja hüvitise maksmise kohustuste täitmist. V
Otsuse osade III ja IV põhjal jagab ringkonnakohus käesolevas asjas esile toodud, aga veel jagamata ühisvara selliselt, et - XXX korteriga seonduvad õigused ja kohustused, sh omandi nõudeõigus, jäävad hagejale; B osa jääb hagejale; poolte pangakontodel olnud raha nõudeõigus panga vastu jääb vastavalt sellele poolele, kelle nimel konto oli avatud; hageja maksab kostjale enamsaadud ühisvara eest hüvitise 16 474,51 eurot.
Võttes lisaks arvesse maakohtu lahendi jõustunud osa (vt eespool p-d 10 ja 21), kuuluvad nii hagi kui ka vastuhagi, aga samuti apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. Hageja taotlus otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks rahuldatakse vastavalt osas IV märgitule osaliselt. 39.

§ 654

lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus kohtuotsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja märgib selles, millises osas on otsus juba jõustunud. 40. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja seda ei ole kaebusega vaidlustatud. Juhindudes

§ 164

lg-st 1 jätab ringkonnakohus kõik senised menetluskulud poolte endi kanda (vt nt Riigikohtu 5. märtsi 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-13, p 10). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 13