Obsah (4)

§ 6§ 104§ 1028§ 1045

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2018,

) §-i 1043 ja § 1045 lg 1 p

1. Kostjad on hagejale I kahju tekitades paralleelselt oma töösuhtega tegutsenud ka iseseisvas majandus – ja kutsetegevuses läbi Metsapiiri Maja OÜ. Hageja I ei andnud oma kooskõlastust ega nõusolekut ehitusmaterjalide soetamiseks nende tööde jaoks, mida teostasid kostjad oma iseseisvas ja ühises majandus – ja kutsetegevuses läbi Metsapiiri Maja OÜ Tesman AS alltöövõtjana. Kostjad on hageja I rahalisi vahendeid vallates rikkunud seadusest tulenevat kohustust hoiduda karistusseadustiku §-s 201 sätestatud süüteo (omastamine) toimepanemisest. Kostjad on pööranud hageja I rahaliste vahendite arvelt omandatud ehitusmaterjalid Metsapiiri Maja OÜ kasuks. 4
2. Kui kohus tuvastab, et pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel tuleb kohaldada töölepingu seaduse (TLS) sätteid, siis tugineb hageja I TLS § 74 lg–le 1, kuna kostjad on rikkunud oma töölepingust tulenevaid töötaja kohustusi. Kostjad on eiranud oma tööülesannete täitmisel hageja I ärihuve. Kostjad on tasunud hageja I arvelt ehitusmaterjalide eest, mille soetamiseks puudus hagejal I vajadus, kuivõrd tormikahjustuste likvideerimiseks vajalikud kulud hüvitas kindlustusandja, samuti ei olnud need kulud seotud Sinilille 5 ümberehitusega. Lisaks pidi kostjale I olema teada see, et tema töölepingujärgseks kohustuseks on saada hageja I kooskõlastus maksete tegemiseks. Kostjad on eiranud lojaalsuskohustust hageja I suhtes (TLS § 15 lg 1, § 16 lg 1,

§ 6ja § 76) millega seoses on hagejal I tekkinud kahju.

Kostjad on finantseerinud oma eraettevõtlust hageja I rahalistest vahenditest, soetades hageja I rahaliste vahendite arvelt erinevaid ehitusmaterjale kasutamiseks Metsapiiri Maja OÜ poolt teostatud ehitustöödel. Hageja I kahju väljendub tema arveldusarvelt ilma tema nõusoleku ja kooskõlastuseta kolmandatele isikutele tasutud summades, mille tasumine ei olnud hageja I majandustegevuses vajalik. Kostjate tegevus oli tahtlik (

§ 104lg 5).

14. Hageja II hagiavalduse kohaselt kandis hageja II 21.12.2012 kostja I arvelduskontole 3000 eurot, selgitusega „Transfer“. Ülekande tegemise ajendiks oli kostja I soov saada enne saabuvaid jõulupühi hagejalt II laenu. Hageja II hilisemale soovile laenusuhe kirjalikult laenu tähtaja ja muude tingimuste kokkuleppimiseks vormistada vastas kostja I eitavalt. Seega kandis hageja I 3000 eurot kostja I arvelduskontole tulevase kohustuse täitmisena, millist kohustust aga ei tekkinud. Sellest tulenevalt tuleb kostjal I

§ 1028lg 1 alusel alusetult saadud 3000 eurot hagejale II tagastada.

1. Hageja I palub mõista kostjalt I hageja I kasuks välja kahjuhüvitis 8385, 91 eurot ning kostjalt II hageja I kasuks välja kahjuhüvitis 3433,38 eurot. Hageja II palub mõista kostjalt I hageja II kasuks välja alusetult saadud 3000 eurot. Hageja I palub jätta menetluskulud kostjate kanda ning hageja II palub jätta menetluskulud kostja I kanda. Kostjate vastuväited hagile
2. Kostjad vaidlevad hageja I hagile vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
3. Hagejate etteheited kostjatele on paljasõnalised ja tõendamata. Töövaidluste lahendamisel tuleb käsitada töötajat töösuhte nõrgema poolena. Töötaja kui nõrgema poole kaitse väljendub kohtumenetluses selles, et töötajal on võrreldes tööandjaga osal juhtudel väiksem tõendamiskoormus (RKTKo nr 3-2-1-143-11). Pea kogu kontroll asjas tähtsust omavate dokumentaalsete tõendite üle on hagejal.
4. Hageja korraldusel oli äriühingu arvete tasumine kostjate igapäevane töökohustus ning tavapäraselt ei väljastanud hageja II selleks eraldi kirjalikku luba. Ainuüksi fakt, et hageja I väljastas kostjatele deebetkaardi näitab, et hageja I volitas kostjaid tegema hageja I nimel tehinguid ilma eelneva kirjaliku loata. Töölepingu muutmise kokkulepped ei ole kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised (RKTKo nr 3-2-1117-11).
5. Ebaõige on hageja I väide, et hageja I
6. aasta majandusaasta aruande koostamisel ja selle koostamise järgselt läbiviidud raamatupidamisliku kontrolli tulemusel ilmnesid kostja I poolt teostatud lubamatud ülekanded ja kaardimaksed. Kostjad tegutsesid hageja I seadusliku esindaja juhiste ja korralduste alusel ning hageja I huvides. Kõiki ostetud ehitusmaterjale ja–tarvikuid kasutati vaid hagejatele kuuluvate hoonete remonttöödel. Kõik ülekanded ja kaardimaksed on korrektselt kajastatud ka hageja I raamatupidamises. Hageja I
7. aasta majandusaasta aruanne on hageja seadusliku esindaja (hageja II) poolt allkirjastatud 28.06.
8. Ebaõige on hageja II väide, et teatud kostjate poolt teostatud ülekanded tulid hagejale II üllatusena äriühingu majandusaasta 5 koostamise käigus. Hageja II osales aktiivselt majandusaasta koostamise protsessis. Eluliselt usutav ei ole ka hageja II väide, et ta ei ole äriühingu seadusliku esindajana üle poole aasta kursis äriühingu kontol toimuvaga.
9. Kindlustusjuhtumiga seonduvate tööde puhul teostas peatöövõtja Tesman AS alltöövõtjana töid Metsapiiri Maja OÜ, kuid seda hageja seadusliku esindaja heakskiidul. Metsapiiri Maja OÜ oli varasemate aastate jooksul teostanud hagejale palju ehitustöid. Lisaks teostas Metsapiiri Maja OÜ kokkuleppel hagejaga kindlustusjuhtumi välised ehitustööd, mille eest võlgneb hageja käesoleva ajani märkimisväärse summa. See asjaolu on tõendatud hageja II 06.09.2012 e-kirjaga „RE: Metsapiiri Maja invoice to KF“, milles hageja II palub ehitustöid jätkata ning hiljem tuvastada, kes on kellele võlgu. Faktiväidet, et kindlustusjuhtumi välised lisatööd Sinilille 5 ja 7 hoonetes teostati Metsapiiri Maja OÜ poolt hageja II heakskiidul tõendab ka hageja II 20.11.2012 e-kiri „Cables for S7“, kus viimane annab korralduse osta ja paigaldada interneti ning audiovideo kaablid temale kui füüsilisele isikule kuuluvasse hoonesse Sinilille 7 ning 22.11.2012 e-kirjas „RE: Arve from Kalvi pood“ annab hageja II korralduse suunata arve hageja I raamatupidamisse tasumiseks.
10. Hageja I väite selle kohta, et tema soov oli hoida kostjad ehitustöödest eemal, et ei kannataks nende töökohustused, lükkab ümber hageja II 07.08.2012 e-kiri „Meeting about our housing situation Wednesday at 13:00“, kus hageja II palub töötajatel koguneda töökoosolekule, kus kostja II teeb ettekande, olles vastutav ehitustööde eest koos Tesman AS-ga.
11. Kostja II tööülesannete hulka ei kuulunud ainult Sinilille 5 ja 7 asuvate hoonete remonttööde korraldamine vaid ka muude ehitustööde teostamine teistel objektidel (näiteks Salme vallas Ansekülas asuvad hooned-rajatised). Nii on suurem kogus puitmaterjali kulunud näiteks Kuressaares puudekuuri ehitamiseks ja 10.07.2012 ostetust ehitati hagejale II 14.07.2012 toimunud pulmadeks suur tantsupõrand, mille demonteerimisel saadud materjal kasutati hiljem Ansekülas hobuste karjamaadele ulatuslike aedade ehitamiseks.
12. Hageja I seisukohad on vastuolusid. Näiteks on hageja I 04.05.2015 hagiavalduse tervikteksti p-i 2.4.
13. viimases lauses märkinud: „Liiatigi ei oma Hageja II hoones toimunud remonttööd Hageja I arveldusarvelt teostatud maksetega olemuslikku puutumust, kuivõrd Hageja I seoses sellega kaasnevate erisoodustusmaksudega võõral kinnisasjal tehtavaid töid ei finantseeri.“ Ometi on hageja I 26.06.2014 menetlusdokumendi p.s 2.
14. omaks võtnud: „Asjaolu, et Sinilille 7 hoone kuulub Hageja juhatuse liikmele, ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohast tähtsust, kuivõrd antud hoones asuvad ka kaks Hageja kontorit ning audio/video keskusega konverentsiruum, mida kasutatakse Hageja majandustegevuse raames ning Sinilille 7 on ka Hageja registrijärgne aadress. Seega on mõistetav, et Hageja majandustegevuse raames kasutatavate ruumide ettevalmistamise eest tasuti Hageja arvelt. Ruumid pidid ette valmistama Hageja töötajad, muuhulgas ka Kostja II.“
15. Hagejate poolt esitatud hinnakalkulatsioonid AS-de Tesman ja OÜ Karukell poolt ei kajasta lisatööde mahtu adekvaatselt, kuna mahud on väiksemad, puuduvad näiteks ventilatsioonitööd.
16. Kostja I palus jätta rahuldamata hageja II hagi ning menetluskulud hageja II kanda. Kostja I arvelduskontole kantud 3000 eurot oli mõeldud hagejaga õigussuhetes olevatele isikutele tasu maksmiseks, mida kostja I ka tegi. Kostja I ei saanud nimetatud summat laenuna. Kostja I esitas tõendina oma pangakonto väljavõtte
17. aasta kohta, millest nähtuvalt kandsid hageja II ja tema abikaasa Liisi von Wowern
18. aastal perioodiliselt raha kostja I kontole, mis oli mõeldud hageja II ja tema abikaasa majapidamiskuludeks, sh ’mustalt’ töötavatele töölistele töötasu maksmiseks. Kostja I 6 pangakonto väljavõttest
19. aasta kohta nähtub, et hageja II ja tema abikaasa tegid kostjale I
20. aastal perioodiliselt ülekandeid kogusummas 9048,50 eurot. Mh on kostja I saanud enda poolt juhitava äriühingule Metsapiiri Maja OÜ laenu 3000 eurot, mille ta ka laenuna tagasi maksis. Kostja I soovib toonitada, et laenuna enne vaidlusalust summat 21.09.2012 saadud 3000 euro ülekande selgitusena oli selgesõnaliselt ka märgitud ’Laen’ (Loan). Kõik ülejäänud raha ülekanded olid aga mõeldud hageja II ja tema abikaasa majapidamisekulude katteks ning nende ülekannete selgituseks oligi lihtsalt märgitud ’Raha’ või ’Ülekanne’ (Transfer). Hageja nõue on alusetu ja tõendamata. Esimese astme kohtu otsus
21. Pärnu Maakohtu 08.05.2017 otsusega jäeti hageja I ja II hagid rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Maakohus mõistis hagejalt I kostjate kasuks välja menetluskulud (s.o õigusabikulud) summas 2150 eurot ja ekspertiisitasu 3600 eurot ning hagejalt II kostja I kasuks õigusabikulud summas 850 eurot.
22. Hageja I nõude puhul on tegemist töötajate töölepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega. Hagejal I oleks õigus nõuda kostjatelt kahjuhüvitist üksnes juhul, kui kostjad rikkusid töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (

§ 104lg 2 ja TLS § 74 lg-d 1 ja 2).

Hageja I poolt kostjatele etteheidetud ehitusmaterjalide omastamine ja töölepingu järgse hoolsuskohustuse rikkumisega kahju tekitamine on veenvalt tõendamata.

1. Kohus nõustus kostjatega selles, et hageja I mitmed seisukohad on läbi menetluse olnud täis vastuolusid ja kohus on palunud mh nõuet täpsustada ja täiendavalt tõendada. Nii on näiteks hageja I 04.05.2015 hagiavalduse tervikteksti (II kd, tl 188-196) p-i 2.4.
2. viimases lauses märgitud, et ,,hageja II ei oma hoones toimunud remonttööd Hageja I arveldusarvelt teostatud maksetega olemuslikku puutumust, kuivõrd Hageja I seoses sellega kaasnevate erisoodustusmaksudega võõral kinnisasjal tehtavaid töid ei finantseeri“. Ometi on hageja I 26.06.2014 menetlusdokumendi (II kd, tl 10-12) p-s 2.
3. omaks võtnud asjaolu, et Sinilille 7 hoone kuulub hagejale II ja ,,ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohast tähtsust, kuivõrd antud hoones asuvad ka kaks Hageja kontorit ning audio/video keskusega konverentsiruum, mida kasutatakse Hageja majandustegevuse raames ning Sinilille 7 on ka Hageja registrijärgne aadress. Seega on mõistetav, et hageja majandustegevuse raames kasutatavate ruumide ettevalmistamise eest tasuti Hageja I arvelt. Ruumid pidid ette valmistama Hageja I töötajad, muuhulgas ka Kostja II“.
4. Usutav ei ole hageja I väide, et teatud kostjate poolt teostatud ülekanded tulid hagejale I üllatusena äriühingu majandusaasta koostamise käigus. Kostja I on märkinud, et hageja II osales aktiivselt majandusaasta koostamise protsessis ning see valmis pool aastat enne kostja I töölt lahkumist ning talle ei ole tööandja poolt tehtud ühtegi etteheidet enne töölt lahkumist (kohtuistungi protokoll; tl 239, III kd). Eluliselt usutav ei ole asjaolu, et äriühingu seaduslik esindaja (hageja II) ei ole üle poole aasta kursis äriühingu kontol toimuvaga ega ka fakt, et hagejaid ei huvitanud üle poole aasta küsimus, milliste rahaliste vahendite arvelt teostati neile kuuluvates hoonetes kindlustusjuhtumi mahtu ületavad ehitustööd. Hageja I on hagiavalduse tervikteksti (II kd, tl 188-196) p-s 2.5.
5. ka möönnud, et kostjad ei pruugigi olla ostetud ehitusmaterjali omastanud, kuna on öelnud, et ta on lihtsalt teadmatuses ja nõude suurus võib muutuda.
6. Metsapiiri Maja OÜ teostas lisaks kindlustusjuhtumi välised ehitustööd ja seda kokkuleppel hagejaga I, mida kinnitab hageja II 06.09.2012 e-kiri „RE: Metsapiiri Maja invoice to KF" (II kd, tl 5, 45), milles hageja II mh palub ehitustöid jätkata ning hiljem tuvastada, kes on kellele võlgu. Ka tunnistaja TT ütluste kohaselt ütles hageja II, et 7 usaldab kostjat II täielikult, mistõttu võeti ta ka Tesman AS alltöövõtjaks (04.04.2017 kohtuistungi protokoll, III kd, lk 243). Asjaolu, et kindlustusjuhtumi välised lisatööd teostas Metsapiiri Maja OÜ hagejate heakskiidul on tõendatud ka hageja II 20.11.2012 e-kirjaga „Cables for S7" (II kd lk 6, 48), kus hageja II annab korralduse osta ja paigaldada interneti ning audio-video kaablid temale kui füüsilisele isikule kuuluvasse hoonesse Sinilille 7 ning 22.11.2012 e-kirjaga „RE: Arve from Kalvi pood" (II kd, tl 6, 47), kus hageja II annab korralduse suunata arve hageja I raamatupidamisse tasumiseks.
7. Hageja I väide selle kohta, et tema soov oli hoida kostjad ehitustöödest eemal, et ei kannataks nende töökohustused, on ümber lükatud hageja II 07.082012 e-kirjaga „Meeting about our housing situation Wednesday at 13:00" (II kd, tl 6 pöördel ja 48), kus hageja II palub töötajatel koguneda töökoosolekule, kus kostja II teeb ettekande, olles vastutav ehitustööde eest koos Tesman AS-ga. Seda, et AS Tesman suhtles ehitustööde teemal kostjaga II kinnitas oma ütlustega ka tunnistaja TT. Arusaamatuks jääb, et kui oli kartus, et ehitustöödega tegelemine võib takistada kostja I igapäevaseid töökohustusi, siis miks pidi ta ehitustööde küsimuses hageja II korraldusel suhtlema kindlustusseltsiga, administreerima arvetega ning tegema kõike muud ehitustöödega seonduvat.
8. Asjas tellitud 01.12.2016 ekspertarvamuse (III kd lk 152-160) kohaselt olid kindlustusjuhtumi väliseid ehitustöid
9. aastal Kuressaares Sinilille 5 ja 7 asuvates hoonetes tehtud koos materjalidega hinnanguliselt ca 14 750 euro väärtuses (ilma käibemaksuta). Kohtul puudub alus eksperdi hinnangus kahelda ja seda vaatamata hageja esitatud AS Tesman ja OÜ Karukell ümberehitustööde hinnakalkulatsioonidele (II kd lk 239-242).
10. Ekspert on mh leidnud, et: 1) hoones Sinilille 5 on tehtud kindlustushüvitist ületavad järgnevad tööd: esimesel korrusel elutuba ruum nr 6 on jaotatud vaheseinaga ja uksega kaheks eraldiseivaks ruumiks; pesu-ja saunaruumidesse 8; 9 ja 10 sissepääs on viidud trepihalli 4 poolele (varem ruumist 6); välja on ehitatud mehaanilise sisse-ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi torustik, mis jookseb kokku ruumi 10, ventilatsiooniseade on paigaldamata; ruumis 10 on ümber tõstetud soojaveeboiler; teisel korrusel tuba nr 16 on ehitatud pikemaks lodža arvelt; teisel korrusel on pikemaks ehitatud ruum nr 14 muutes kelpkatuse viilkatuseks ja ehitades seal tegelikkuses asunud wc ja pesuruum ümber kontoriruumiks; teostatud on täiendavaid tugevvoolutöid (sh valgustite ümbertõstmisi) ja paigaldatud andmesidekaabeldust; 2) hoones Sinilille 7 on tehtud kindlustushüvitist ületavad järgnevad tööd: teostatud on täiendavaid tugevvoolutöid ja nõrkvoolutöid (sh näiteks, aga mitte ainult kaabeldus kinotoa projektorile ja kõlaritele, elutoa helindussüsteem, ümber on tõstetud valgusteid, lisatud voolupunkte jms).
11. Ekspert leidis, et hageja I poolt on esitatud (kd II, tl 239-242 ja viimase pöördel) märkimisväärse täpsusega koostatud ehituseelarved analoogiliste ruumide nagu oli hoones Sinilille 5 ruumid 14 ja 16 suuremaks ehitamiseks. Kontrollides viidatud eelarveid nii ridade kaupa kui ühikhindadena puudub alus neid kahtluse alla seada ja ekspert asus seisukohale, et ruumide Sinilille 5 ruumide 14 ja 16 ümberehitamise maksumus oli aastal 2012 suurusjärgus ca 6750 eurot (+km). Muud Sinilille 5 hoones tehtud kindlustuskatte alla mittekuuluvate tööde maksumus koos materjalidega on hinnanguliselt ca 6500 eur (+km). Sinilille 7 kindlustuskatte alla mittekuuluvate tööde maksumus koos materjalidega on hinnanguliselt ca 1500 eur (+km). Seega on kindlustusjuhtumit ületavate tööde maksumus kokku koos materjalidega hinnanguliselt ca 14 750 eur (+km).
12. Eksperdi arvates on hageja I poolt kohtumenetluses esitatud kuludokumentidel näidatud kaubaartiklite puhul enamuses tegemist elementaarsete ehitus-ja viimistlustööde kulumaterjalidega. Mitmete kaubaartiklite puhul on ilmselgelt hangitud rohkem 8 materjale kui on mõistlik ja võimalik kasutada ära viidatud ümberehitustööde teostamisel. Seega tuleb asuda seisukohale, et vähemalt osa kuludokumentidel esitatud kaubaartikleid on kasutatud ka Kuressaares Sinilille 5 ja 7 hoonete juures kindlustusjuhtumi tööde mahtu ületavatel ehitustöödel. Kuivõrd väidetavad tööd teostati ca 4-5 aastat tagasi ja neid ei ole dokumenteeritud ei kirjalikult ega fotomaterjaliga, samuti ei ole adekvaatseid dokumente algse olukorra kohta, siis on eksperdil olnud keerukas tuvastada, millised tööd ja mis mahus üldse teostati. Teostatud tööde maht on tuvastatud võimaluste piires.
13. Eelnevast nähtub, et hageja I poolt kostjatelt nõutud summad (kostjalt I 8385, 91 eurot ja kostjalt II 3433,38 eurot) ei ületa eksperdi poolt tuvastatud kindlustusjuhtumi mahtu ületavate tööde maksumust 14 750 eurot käibemaksuta (17 700 eurot koos käibemaksuga). Asja materjalidest võib järeldada, et arvestades hageja I käitumist Sinilille 5 ja 7 ehitustööde ajal, samuti kostjate töö iseloomu, oli mõlemale kostjale antud küllatki suur tegevusvabadus, mis tähendas seda, et hageja I usaldas kostjaid. Kostjad toimisid hageja II juhiste ja oma parimate teadmiste kohaselt. Praktikas oli kostjatele antud õigus kasutada hageja rahalisi vahendeid. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et ehitusmaterjale soetati hageja huvide vastaselt või et ehitusmaterjale soetati Metsapiiri Majad OÜ-le ning et sellisel viisil on kostjad süüliselt hagejale I kahju tekitanud. Tõendatud ei ole, et kostjad oleksid töölepingut või seadust süüliselt rikkunud. Kuivõrd vaidlusalused ehitustööd teostati ca 4-5 aastat tagasi ja neid ei ole dokumenteeritud kirjalikult ega fotomaterjaliga, samuti ei ole adekvaatseid dokumente algse olukorra kohta, siis ei ole menetluse käigus isegi ehitustehnilise ekspertiisiga õnnestunud veenvalt tuvastada, millised tööd ja mis mahus üldse Sinilille 5 ja 7 tehti ja kui palju täpselt sinna ehitusmaterjali kulus. Eeltoodud põhjendustel jääb hageja I hagi rahuldamata.
14. Ka hageja II nõue kostja I vastu alusetult saadud 3000 euro tagastamiseks ei ole põhjendatud, Kostja I on toonud esile sellised faktilised asjaolud, millest võib järeldada, et hageja teostatud pangaülekandel oli tõenäoliselt mingi kindel suunitlus, mida kinnitab kostja I pangakonto väljavõtte, mis tõendab kostja väidet analoogsete maksete korduva tegemise kohta. Väljavõte kinnitab ka kostja 1 väidet, et viidatud maksete selgitused on sarnased. Samuti nähtub sellest, et kostjatega seotud äriühingule on hageja ühel korral andnud ka laenu, kuid see on tagastatud (vastavalt 21.09.2012 ja 04.10.2012) ning mille kohta on ülekande selgituses ka vastav märge. Mõlemal juhul on ülekannete selgituses märgitud raha konkreetne otstarve („Loan to Metsapiiri Maja OÜ“ ja „Metsapiiri Maja OÜ laenu tagasimakse 3000“ ). Hageja II tugineb nõude õigusliku alusena

§ 1028

lg-le 1, seega põhineb hageja nõue soorituskonditsioonil, kuid hageja ei ole ka vaatamata kohtu vastavale ettepanekule (II kd, tl 58) tõendanud, millise olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena ta kostjale 21.12.2012 3000 eurot üle kandis. Nimetatud asjaolu on aga

§ 1028

lg 1 kohaldamise eelduseks, mille tuvastamiseta puudub kohtul alus nõuet rahuldada. Seega tuleb hageja II alusetu ja tõendamata nõue jätta rahuldamata.

1. Maakohus jättis menetluskulud hagejate kanda (TsMS § 162 lg 1) ning rahuldas kostjate avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt I kostjate kasuks välja õigusabikulud 2150 eurot ja ekspertiisitasu 3600 eurot ning hagejalt II kostja I kasuks õigusabikulud 850 eurot. Apellatsioonkaebus
2. Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagejate hagid jäid rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega hagid rahuldada ja jätta 9 menetluskulud kostjate kanda. Hagejad ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostjate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks.
3. Maakohus kvalifitseeris hageja I nõude ebaõigesti töölepinguliseks kahju hüvitamise nõudeks, millest tulenevalt on hagejal I kõrgendatud tõendamiskoormis. Hageja I nõude puhul on tegemist lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega

§ 1045lg 1 p 7 järgi.

Kostjad on neile usaldatud hageja I rahalised vahendid pööranud ebaseaduslikult enda või Metsapiiri Maja OÜ kasuks, soetades rahaliste vahendite arvelt enda huvides ehitusmaterjali ning vastutavad seega

§ 1045lg 1 p 7 järgi.

Kostjate tegevus hageja I rahaliste vahendite kuritarvitamisel ei olnud seotud nende töölepinguliste soorituste ja tehtava tööga. Kohtule esitatud kuludokumentidelt nähtuvaid ehitusmaterjale kasutati Metsapiiri Maja OÜ poolt teostatavatel ehitustöödel.

§ 1045

lg 1 p 7 kohaldamisel oleks maakohus pidanud analüüsima, kas kostjatel oli õigus kasutada hageja I rahalisi vahendeid Metsapiiri Maja OÜ majandustegevuses ja kas selleks oli olemas vastav kokkulepe.

1. Isegi, kui tegemist on töölepingulise kahju hüvitamise nõudega, on maakohus jätnud tähelepanuta, et kostjate soetatud koguses ja maksumuses ei saanud ehitusmaterjalid olla seotud kostjate tööülesannetega. Maakohus ei tuvastanud, millisteks konkreetseteks tööülesanneteks neid materjale sellises koguses kasutati. Menetluses ei ole tuvastatud ühtegi hageja I juhist, mille kohaselt oleks võinud kostjad hagis viidatud koguses ehitusmaterjale soetada. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud asja lahendamisel hageja I 04.05.2015 menetlusdokumendi p-s 2.2.5 viidatud e-kirjadega, mis näitasid kostjate poolset Metsapiiri Maja OÜ-le kasu teenimisele orienteeritud kooskõlastatud tegevust töösuhte raames. Kostjad kasutasid hageja I arvelt soetatud ehitusmaterjale Metsapiiri Maja OÜ huvides ilma hageja I kooskõlastuseta ja tegid seda ulatuses, mis ei saanud kuidagi kuluda lisatöödele. Seega on täidetud TLS § 74 kohaldamise eeldused.
2. Maakohus on sisuliselt vabastanud kostjad oma väidete põhistamise ja tõendamise kohustusest. Kostjad oleksid pidanud põhistama nii lisatööde ring kui maksumust. Olukorras, kus kostjad väitsid, et kõik ehitusmaterjalid kasutati lisatöödel ja Ansekülas puitmaterjalist karjaaedade ehitamisel, tulnuks neil oma väiteid ka tõendada ning olukorras, milles nad seda ei teinud, tulnuks maakohtul lähtuda nendest lisatöödest ja nende lisatööde maksumusest ja materjalikulust, mida menetluses õnnestus tuvastada. Hageja I tõendas, millises maksumuses ehitusmaterjale lisatöödele kuluda ei saanud. Hageja väiteid kinnitas ka ekspertiis.
3. Maakohtu otsuse põhjendused koosnevad valdavas osas kostjate seisukohtasid jaatavatest refereeringutest ja viidetest üksikutele tõenditele, mille asjakohasus ja mille puutumus maakohtu järeldusega ei ole jälgitav ega seostatav. Seejuures ei ole hagejate vastuväiteid kostjate seisukohtadele arvestatud. Enamus hageja I tõenditest on jäetud ilma põhjendusteta tähelepanuta.
4. Maakohus ei pidanud usutavaks hageja I väidet selle kohta, et kostjate poolt teostatud ülekanded tulid hagejale I üllatusena. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja I väited selle kohta, et äriühingu juhatuse liige ei pea kontrollima igapäevaselt ega igakuiselt ettevõtte kontolt tehtud kõiki ülekandeid, hageja II viibis tööde tegemise ajal välismaal ja avastas tekkinud puudujäägi sealt naastes.
5. Maakohus on otsuses välja toonud justkui oleks hageja I möönnud, et kostjad ei pruugigi olla ehitusmaterjale omastanud. Hageja I möönis üksnes seda, et tema nõude suurus võib seoses kostjate selgitustega ehitusmaterjalide kasutamisele muutuda.
6. Otsusest ei selgu, kuidas on hageja I väited Sinilille 7 tööruumide ettevalmistamisest kaabeldusega vastuolus väidetega Sinilille 7 remonttööde mittefinantseerimisega. Ruumide ettevalmistamine kaabeldusega ei ole võrdsustatav ruumide remonttöödega. 10
7. Hageja I hinnangul on tunnistaja TT ütluste arvesse võtmine meelevaldne, kuivõrd TT andis ütlusi üksnes Tesman AS poolt kindlustusjuhtumi raames teostatud tööde osas, mitte aga lisatööde teostamise osas. Asjaolu, et hageja I kostjat II oma ehitustöötajana sel ajal usaldas, ei tähenda ka seda, et hageja I oleks olnud päri Metsapiiri Maja OÜ ja Tesman AS töövõtusuhtega. Käesoleval juhul lasub Metsapiiri Maja OÜ-ga sõlmitud väidetava lepingulise suhte olemasolu tõendamiskoormis kostjatel (RKTKo 3-2-1-4517, p 11.2).
8. 06.09.2012 e-kirjast ei ole võimalik tuvastada kokkulepet lisatööde teostamiseks. Viidatud e-kirjas on juttu palgaarvestusest, mitte ehitusmaterjalide kasutusest. Hageja I viitab selles e-kirjas kostja II hinnapakkumistele tööde osas, mida ei kata kindlustus. Hageja I on e-kirjas vastanud, et tal on raskusi teadmaks, mida korrektselt maksta ja kuna tal ei ole ei dokumentatsiooni (ajaarvestust) selle kohta, mis on tehtud, tehtagu pakkumine ning ka arve. Ühtegi pakkumist Metsapiiri Maja OÜ-lt lisatööde tegemiseks aga ei tehtud. Maakohtus on asja lahendamisel ebaõigesti hinnanud 20.11.2012 e-kirja kaabelduse paigaldamise kohta, kuna selles ei ole juttu Metsapiiri Maja OÜ-st. Hageja I on seoses 07.08.2012 e-kirjaga maakohtus selgitanud, et hageja I viitas kostjate osalemisele ettevõtluse korras läbi Metsapiiri Maja OÜ kindlustusjuhtumiga seotud remonttööde teostamisel ning et hageja I sooviks ei ole kunagi olnud see, et kostjad ei täidaks oma töölepingulisi töökohustusi kindlustusfirmaga suhtlemisel ning remonttööde teostamisel.
9. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja I poolt esitatud ehitusmaterjalide soetamist tõendavad dokumendid (tabelid 1-III, summas 14 083,41 eurot). Maakohus ei ole põhjendanud, milline seos on lisatööde kogumaksumusel lisatööde jaoks kulunud ehitusmaterjalidega, kuna lisatööde kogumaksumus sisaldab lisaks ka kulutusi tööjõule. Usutav ei ole, et lisatööde väärtuseks oli eksperdi poolt tuvastatud 14 750 eurot, kuna siis oleks tööjõule kulunud vaid 666,59 eurot (14 750 – 14 083,41), mis ei ole eluliselt usutav. Maakohus ei arvestanud hageja I 06.01.2017 menetlusdokumendis välja toodud seisukohti seoses teostatud ekspertiisiga. Seega palub hageja I ringkonnakohtul nimetatud dokumendis välja toodud põhjendustega arvestada.
10. Kostjad esitasid väite, mille kohaselt ei tuvastatud ekspertiisiga kõiki teostatud töid, alles kohtuistungil, kuigi maakohus andis neile selleks tähtaja 07.12.
11. Seega ei esitanud kostjad oma väidet tähtaegselt.
12. Lisatööde maksumuse osa on hageja I esitanud kohtule seisukoha 06.01.2017 ning palub sellega asja lahendamisel arvestada. Hageja I leiab, et lisatöödeks kulunud materjali maksumus on tuvastatav kohtule esitatud soetusdokumentide põhjal. Samuti kirjeldati lisatöid ekspertiisiaktis. Ka ekspert kinnitas, et ehitusmaterjale on soetatud suuremas koguses kui lisatööde läbiviimiseks vajalik. Ekspertiisiaktis puudub järeldus, mille kohaselt ei ole ekspert suutnud lisatöid tuvastada. Lisatööde teostamise, mida ekspert ei tuvastanud, tõendamiskoormis on kostjatel.
13. Tõendamata on kostjate väide, et 10.07.2012 soetatud puitmaterjali kasutati mh Ansekülas karjaaedade ehitamiseks. Selliste väite tõendamiskoormis on kostjatel. Hageja I toob välja, et nimetatud 10.07.2012 soetatud puitmaterjali maksumus moodustas üksnes 563,60 eurot ilma käibemaksuta (II kd tl 215 pöördel). Samuti kulus karjaaedade ehitamiseks 1,18 km puitmaterjali, soetati aga 3,252 km puitmaterjali. Lisaks ei tuvastanud ekspert lisatööde koosseisus kostjate poolt väidetud puudekuuri ehitamist, kuivõrd puudekuur oli ehitatud enne
14. aastat.
15. Maakohus jättis ebaõigesti kõik menetluskulud hagejate kanda. Maakohus on jätnud tähelepanuta ka hagejate väited ekspertiisikuludele.
16. Hageja II nõue on põhjendatud. Kostja I ei ole ära näidanud mistahes majapidamiskulusid ega ka isikuid, kellele väidetavalt nn musta töötasu maksti, sellised 11 töötajad hagejatel puuduvad. 16.09.2014 kohtuistungil antud tunnistaja Veljo Koidu ütlustega on ümber lükatud kostja I väide nn musta töötasu maksmise kohta. Hagejale II üllatuslikult asus maakohus seisukohale, et hageja II peaks tõendama laenusuhte olemasolu. Seega jättis maakohus hageja II hagi rahuldamata seoses lepingulise suhte tõendamatusega, mille puudumine oli hagi (alusetu rikastumise nõude) aluseks. Maakohus ei teinud ettepanekuid ka nõude täpsustamiseks ega tõendamiseks. Vastustajate seisukoht
17. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
18. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis KonceptForm OÜ hagi XX ja YY vastu rahuldamata. Asi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumisse. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, milles maakohus jättis KK hagi XX vastu rahuldamata.
19. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus KK hagi XX vastu. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult selle nõude rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
20. KK esitas XX vastu alusetu rikastumise nõude. Raha ülekandmise alusena tõi hageja esile tulevikus sõlmitava laenulepingu täitmise.

§ 1028

lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustise täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära.

1. Vaidluse põhisisu seisneb selles, kas raha kanti üle laenulepingu täitmiseks, mida hiljem siiski ei sõlmitud, nagu väidab KK või hageja ettevõtlusega seotud jooksvate kulude katteks, nagu väidab XX. Maakohus viitas põhjendatult TsMS § 230 lg-le 1, mille kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kõigepealt peab hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid ja siis saab kostja vastu vaielda ja omapoolsed tõendid esitada. Seega pidi hageja kõigepealt tõendama, et XX soovis laenu saada ja hageja oli nõus seda andma. Hageja seda tõendanud ei ole. Pelgalt raha ülekandmise fakt ei tõenda, et tegemist oli laenuks mõeldud rahaga. Maakohus hindas kõiki tõendeid, sealjuures pooltevahelisi varasemaid sarnaseid raha ülekandeid, mida hageja laenuna ei ole käsitlenud. Maakohus ei jätnud hagi rahuldamata seoses lepingulise suhte puudumisega, nagu apellant leiab, vaid seetõttu, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid.
2. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus KonceptForm OÜ (hageja ) nõudeid kostjate vastu.
3. Asjas on tuvastatud järgmised tähtsust omavad asjaolud, mille üle pole vaidlust: - kostjad olid hageja töötajad ning nende mõlema kasutuses olid hagejale väljastatud deebetkaardid. Lisaks omas kostja I volitusi hageja arveldusarvelt ülekannete tegemiseks; - 29.07.2012 aset leidnud tormi käigus said kahjustada hagejale kuuluv hoone aadressil Sinilille 5 ja hageja seaduslikule esindajale kuuluv hoone Sinilille 7, Kuressaares. Mõlemad hooned olid kindlustatud ning kindlustusandja hüvitas tormikahjustuste likvideerimiseks tehtud kulutused; - kindlustusandjaga suhtlesid ja tormikahjustuste likvideerimise organiseerimiga tegelesid hageja nimel kostjad; 12 tormikahjustused likvideeris töövõtjana AS Tesman, kuid vahetult teostas ehitustööd AS Tesman altöövõtja Metsapiiri Maja OÜ, kelle näol on tegemist kostjatele kuuluva pereettevõttega; - tormikahjustuste likvideerimisega samaaegselt teostati kostjate poolt ka kindlustushüvitist ületavaid ümberehitustöid Sinilille 5 elamus ja täiendavaid tugevvoolutöid ja nõrkvoolutöid Sinilille 7 elamus; - kostja I on oma kasutajatunnustega läbi internetipanga ja tema kasutuses olnud deebetkaardiga teinud ajavahemikul 31.08.2012 kuni 31.12.2012 erinevatele ehitusmaterjalidega kauplevatele ettevõtjatele hageja arvelt makseid märkega „torm“ summas 9530,09 eurot; - kostja II on ajavahemikul 14.08.2012 kuni 19.12.2012 tasunud hageja I arveldusarvelt arveid märkega „torm“ kogusummas 4785,64 eurot.
4. Hageja esitas kummagi kostja vastu deliktilise kahju hüvitamise nõude, kostja I vastu summas 8385,91 eurot ja kostja II vastu summas 3433,38 eurot. Nõute aluseks on asjaolu, et kostjad on ostnud ajavahemikul august kuni detsember 2012 hageja vahendite arvel oluliselt rohkem ehitusmatarjali, kui on kasutatud kindlusushüvitist ületavate ehitustööde teostamiseks või muuks hageja majandustegevuseks. Kostjad on hageja rahaliste vahendite eest omandatud ehitusmaterjalid pööranud enda või kolmanda isiku Metsapiiri Maja OÜ kasuks. Sellega on kostjad omastanud hageja vara, millega on tekitanud hagejale kahju.
5. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja leidsid, et kõik ostetud materjalid, mille arved on markeeritud märkega „torm“, on kasutatud vaid hagejale või tema seaduslikule esindajale kuuluvate hoonete remonttöödel.
6. Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s
7. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
8. Maakohus on kvalifitseerinud hageja nõude töölepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena ning jätnud hageja deliktilisel alusel esitatud nõude täielikult käsitlemata. Hageja ei väida, nagu maakohus leidis, et kostjad tekitasid hagejale kahju töölepingu järgse hoolsuskohustuse rikkumisega. Vastupidi, hageja on hagiavalduse terviktekstis sõnaselgelt märkinud, et kahju hüvitamise nõude kvalifitseerimisel, olenemate poolte vahel kehtinud töösuhtest kahju tekkimise ajal, tuleb kohaldada deliktilise kahju hüvitamise sätteid (II kd, lk 193 pöördel). Hageja põhjendas õiguslikku kvalifikatsiooni sellega, et mõlemad kostjad on hagejale kahju tekitamisel kasutanud hageja rahalisi vahendeid töösuhte väliselt, tegutsedes paralleelselt oma töösuhtega ka iseseisvas majandustegevuses läbi Metsapiiri Maja OÜ. Maakohus on käsitlenud hageja nõuet ainult lepingulise kahju hüvitamise nõudena TLS §-de 72, 16, 74 lg 1 p 2 ja

§ 104lg 2 alusel.

Deliktilise ja lepingulise kahju nõuete rahuldamise alused on erinevad. Kohtu ülesanne on esiletoodud asjaoludest lähtudes kontrollida haginõuet kõigil õiguslikel alustel.

1. Maakohus on jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata ja tõendamiskoormise jaotamata.
2. Asjaolu, et kostjad võisid seoses tööülesannete täitmisega kasutada hageja rahalisi vahendeid, ei tähenda aruandekohustuse puudumist. Kostjate üldsõnaline väide, et kõik tormikahjustuste ajal ostetud ehitusmaterjalid ja tarvikud kasutati lisatööde teostamiseks ja puitmaterjali osaliselt ka muudel hageja objektidel, ei lükka ümber - 13 hageja üksikasjalikke analüüse kõikide kuludokumentide kohta. Hageja on toonud tabelitena ja kommentaaridena välja, kui suur hulk ehitusmaterjali sai kuluda lisatööde tegemiseks ja küsinud kostjatelt selgitusi ülejäänud materjalide kulutamise kohta. Kostjad neid selgitusi esitanud ei ole. Lisatööde mahu hindamiseks on hageja võtnud kahelt erinevalt ehitusettevõtjalt hinnapakkumised, kus on ära näidatud ka materjali kulu. Kostjad on esitanud vaid paljasõnalise vastuväite, et tegemist on ebaõigete mahtudega. Samas ei ole kostjad ise esile toonud, milliseid konkreetseid lisatöid, millises hoones ja milliste mahtudega on nad teinud, mille tarvis hageja arvelt soetatud ehitusmaterjalid ja tarvikud kulusid.
3. Kostjad on vastu vaielnud hageja väitele, et kostjad ostsid hageja vahendite arvelt ehitusmaterjale ka kindlustusjuhtumi raames tehtavate tööde jaoks, kuid ei ole oma vastuväidet muutnud usutavaks. Maakohus ei ole välja selgitanud, kes ostis ehitusmaterjalid tormikahjustuste likvideerimiseks ja milliste vahendite arvel, mille kindlustus hiljem hüvitas. Kostja 1 on avaldanud, et märkega „torm“ markeeritud kuludokumendid ei tähendanud nende seotust üksnes kindlustusjuhtumiga, vaid tegemist võis olla ka lisatöödega, mida kostjad ei ole aga kuidagi põhjendanud.
4. Kuna TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, siis saab kohus seda teha poolte esiletoodu põhjal. Kui pooled ei ole toonud esile neid asjaolusid, mis võimaldavad kohtul otsustada, siis tuleb eelmenetluses juhtida poolte tähelepanu asjaolude ebapiisavale esitamisele.
5. Eelnevast tuleneb, et maakohus ei viinud hageja rahalise nõude osas sisuliselt läbi eelmenetlust nii nagu selle näevad ette TsMS § 237 lg 1, § 329 lg-d 3 ja 4, § 392 ning §
6. Samuti ei täitnud maakohus selgitamiskohustust (§ 351).
7. Need rikkumised on olulised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes. Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
8. Lisaks ei ole maakohtu otsus korrakohaselt põhjendatud ega rajane asjas esitatud tõenditel, millega maakohus rikkus TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg
10. Otsusest ei ole jälgitav, kuidas ja mille alusel võrdles maakohus ekspertiisiaktis loetletud töid ja AS Tesman ja OÜ Karukell ümberehitustööde hinnakalkulatsioonides kirjeldatud töid. Maakohus ei ole viimastele üldse mingit hinnangut andnud. Ekperdile ei ole esitatud põhilist vaidlusalust küsimust selle kohta, milliseid ehitusmaterjale, kui suurel hulgal ja millises maksumuses on kasutatud lisatööd teostamisel. Eksperdilt on küsitud üksnes seda, milline on kindlustusjuhtumi mahtu ületavate ehitustööde kogumaksumus, mille alusel maakohus on teinud järelduse, et kuna hageja poolt nõutav summa seda ei ületa, on kõik vaidlusalused materjalid kasutatud ära lisatööde tegemiseks. Seejuures ei ole maakohus arvestanud, et ehitustööde kogumaksumus koosneb nii materjali kui töö maksumusest, mida ekspertiisiaktis eraldi välja toodud ei ole. Seevastu AS Tesman ja OÜ Karukell ümberehitustööde hinnakalkulatsioonid sisaldavad nii tööde kui materjali maksumust. Maakohus ei ole võrrelnud ekspertiisiaktis, AS Tesman ja OÜ Karukell hinnakalkulatsioonides sisalduvaid töid ega toonud välja, milles seisneb erinevus. Maakohus on eksperdi hinnangust, et mitmete kaubaartiklite puhul on ilmselgelt hangitud rohkem materjale kui on mõistlik ja võimalik kasutada ära viidatud ümberehitustööde teostamisel, teinud järelduse, et vähemalt osa kuludokumentidel esitatud kaubaartikleid on kasutatud ka Kuressaares Sinilille 5 ja 7 hoonete juures kindlustusjuhtumi tööde mahtu ületavatel ehitustöödel, kuid on jätnud välja selgitamata hagi lahendamise seisukohalt olulise küsimuse, milleks ilmselgelt rohkem hangitud materjale kasutati.
11. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on sisuliselt vabastanud kostjad oma väidete põhistamise ja tõendamise kohustusest. Kostjad oleksid 14 pidanud põhistama nii lisatööde ringi kui maksumust. Olukorras, kus kostjad väidavad, et kõik ehitusmaterjalid kasutati lisatöödel ja Ansekülas puitmaterjalist karjaaedade ehitamisel, tuleb neil oma väiteid ka tõendada.
12. Kuna maakohus on rikkunud mh selgitamiskohustust, tuleb asi saata tühistatud osas maakohtule menetluse jätkamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Kui eelmenetluse ülesanded on täitmata, siis on põhjendatud vähemalt üldjuhul asja saatmine uuesti lahendamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis (vt nt Riigikohtu
13. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15 esimene lõik). Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus apellatsioonkaebuse kõiki väiteid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus teeb lõpplahendi KK hagis XX vastu ning teeb selle nõude osas ka menetluskulude jaotuse.
15. Maakohus jättis menetluskulud KK kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. KK apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti KK kanda.
16. Maakohus mõistis KK-lt välja XX kasuks õigusabikulu 8,5 töötunni eest, tunnihinnaga 100 eurot, see on kokku 850 eurot. Väljamõistetud õigusabikulu suurust ei ole KK vaidlustanud.
17. Kuna maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus. XX ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu määrab ringkonnakohus XX apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 0 eurot.
18. Menetluskulude jaotuse KonceptForm OÜ hagi osas otsustab maakohus asja sisulisel lahendamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar 15