lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.
ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustasid hagejad maakohtu määruse osas, milles maakohus kostja taotluse osaliselt rahuldas ja mõistis kostja menetluskulude katteks hagejatelt välja 3 menetluskulude hüvitise. Määrust ei vaidlustatud menetluskuludelt seadusjärgses määras viivise väljamõistmise osas. Pidades silmas eelnevat ja asjaolu, et kostja maakohtu määrust ei vaidlustanud, on maakohtu määrus jõustunud osas, milles kohus jättis kostja taotluse osaliselt rahuldamata ja mõistis menetluskuludelt välja viivise seadusjärgses määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Viidatud osas on maakohtu määrus jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks rohkem/vähem aega või oli kohtu hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu mõnevõrra väiksem, kui oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Hagejad heitisid maakohtule ette menetlusõigusnormi rikkumist, kui luges kostja esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 160 eurot (käibemaksuta), tuvastas, et kostja põhjendatud menetluskulu oli ka õigusabi ostuaja ajakulu kliendiga suhtlemiseks, erinevate taotluste ja täiendava vastuse koostamiseks ning ei vähendanud piisavalt kostja õigusabi osutaja esinevate toimingute tegemiseks kulunud põhjendatud ajakulu. Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata
lg 1 alusel nii esindamisele kulunud aega kui ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei rikkunud põhjendatud tunnitasu määra tuvastamisel diskretsiooni. Kohus vähendas põhjendatult kostja õigusabi osutaja tunnitasu hinda 160 euroni (käibemaksuta), arvestades seejuures asja mahu ja keerukusega ning väljakujunenud kohtupraktikaga. Teiste väidete osas märgib ringkonnakohus, et maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindajate töö mahtu ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu osas järeldustele diskretsiooni valesti kohaldamata ja piire ületamata. Pelgalt asjaolu, et hagejate hinnangul kulus ühe või teise toimingu tegemiseks või dokumendi koostamiseks kostja esindajatel vähem aega, ei anna alust ümber hinnata maakohtu põhjendatud seisukohti. Kohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist. Lepingulise esindaja ülesanne on esindada kliendi huve. Kliendiga suhtlemata ei ole võimalik kvaliteetset õigusabi osutada. Sel põhjusel on Riigikohus lahendis 3-2-1-48-16 selgitanud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle. Maakohus ei ole nimetatud kulu põhjendatust ja vajalikkust hinnates rikkunud diskretsioonipiire. Samuti ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui luges põhjendatud õigusabi osutaja kuluks menetluse kinniseks kuulutamise ja kohtuistungi protokolli parandamise taotluste koostamise kulusid.
lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetlusosalisel on õigus ja kohustus esitada asjaolude kinnitamiseks tõendeid ning vajadusel kohtule taotlusi. Menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil, sh kasutada kliendi huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei ole vastuolus seadusega ja kutse-eetika 4 nõuetega. Menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud, kui see on ilmselgelt asjakohatu. Maakohus, leides, et kostja toimingud olid põhjendatud, ei ületanud diskretsiooni piire. Ka ei rikkunud maakohus diskretsiooni, kui luges põhjendatud kostja menetluskuluks õigusabi osutaja ajakulu 21.01.2015 vastuse koostamiseks. Seda enam, et tegu oli vastusega hagejate täiendavale menetlusdokumendile, kus hagejad täpsustasid eelmises menetlusdokumendis kirjeldatut ja lisasid täiendavaid seisukohti, s.t hagejad ise põhjustasid kostjal täiendavate menetluskulude tekkimise. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.