Obsah (8)

§ 121§ 46§ 59§ 152§ 41§ 56§ 2§ 104

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ei

) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel ning tagastas kaebuse Narva Linnavalitsuse 23.08.2017. a korralduse nr 798-k tühistamise nõudes

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Määruse põhjendused: 1) Kaebaja nõuet kohustada vastustajat tegema uut otsust XX kinnisasjaga piirneva reformimata riigimaa erastamise küsimuses saab tõlgendada kahel viisil olenevalt sellest, kuidas mõista Narva Linnavalitsuse 19.12.

1. a kirja nr 1-12.3/12283-
2. Kui lähtuda sellest, et 19.12.
3. a kirjana vormistatud otsusega lahendas vastustaja kaebaja 13.12.
4. a taotluse, siis tuleb kaebuse nõuet tõlgendada nõudena tühistada eelnimetatud otsus ja kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kui lähtuda sellest, et 19.12.
5. a kiri ei kujuta nõuetekohast lahendit kaebaja taotlusele, siis tuleb kaebust tõlgendada nõudena kohustada vastustajat kaebaja taotlust lahendama. Kaebaja on ületanud kaebetähtaja olenemata kumb eeltoodud võimalustest valida. Tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva 19.12.
6. a otsuse kaebajale teatavaks tegemisest arvates (

§ 46lg 1).

Kohustamiskaebuse sai esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kui käsitleda nõuetekohase lahendi puudumist haldusorgani tegevusetuse või viivitusena, siis 2 aasta jooksul 13.12.2013. a taotluse esitamisest arvates (

§ 46lg 2).

Eeltoodud tähtajad on möödunud. Arvestades, et 2 aastat taotluse esitamisest möödus

1. a, ei ole võimalust kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtusse pöördumise õigust ei anna see, et kaebaja esitas
2. a maa erastamise menetluse algatamiseks 2 uut taotlust. Ei esine asjaolusid, mis võiksid olla haldusmenetluse uuendamise aluseks. 2) Narva Linnavalitsuse 23.08.
3. a korraldus nr 798-k ei ole suunatud kaebajale. Kaebajal puudub võimalus saavutada maa erastamise menetluse algatamise taotluse uus läbivaatamine. Sel juhul ei saa korraldus kaebaja õigusi rikkuda. See, et kaebajal oleks Puraviku tn moodustamata jätmise korral õigus erastada tema kinnisasjaga piirnevat maad eelisõigusega isikuna ehk MaaRS § 22 lg-te 1² ja 13 alusel, ei ole faktiline, vaid õiguslik väide. Kaebaja arvamus ei ole õige ning kaebajal ei ole vaidlusaluse maa erastamisel eelisõigust ka siis, kui Puraviku tn kinnisasja ei moodustata. Kaebaja viidatud maa puhul ei ole tegemist MaaRS § 22 lg-te 1² ja 13 ning § 31² lg 1 tunnustele vastava maaga. Kaebaja kinnisasja ja Puraviku tn aadressidega kinnisasjade ning Põhja-Kudruküla tee vahele jääb Maa-ameti geoportaali andmetel ligikaudu 20 000 m² suurune reformimata riigimaa üksus (tl 46). Tegemist ei ole maaga, kus ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, selliseid kinnisasju saab selle maa arvelt moodustada mitmeid. Kui arvestada otseselt kaebaja kinnisasja ja Põhja-Kudruküla tee vahele jäävat maad, on selle pindala ligikaudu 650 m² (tl 47). XX kinnisasja pindala on 694 m². Seda ei väära asjaolu, et reformimata riigimaa asub eraomandis olevate kinnisasjade ja Põhja-Kudruküla tee vahel. Ka sellise maa puhul peab MaaRS § 22 lg-te 1² ja 13 ning § 31² lg-te 1 ja 2 sätteid kogumis arvestades olema täidetud eeldus, et kinnisasi ei kujuta endast iseseisvalt kasutatavat maaüksust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. A. Maikallo esitas 29.01.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 15.01.
5. a määrus täies ulatuses. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kaebaja esitas 13.12.2013 taotluse maa erastamiseks loa saamiseks Ida-Viru maavanemale ja infoks Narva Linnavalitsusele. Linnavalitsus vastas maavanemale esitatud taotlusele
6. a pädevust ületades, asudes 19.12.
7. a kirjas ekslikult seisukohale, et maa erastamist takistab asjaolu, et Puraviku ja XX tn omanik on AÜ Višnja. Kohus ei ole nõudnud tõendeid, et kaebaja kinnisasja piiravad tee-ehitised, mille omanikuks on AÜ Višnja.
8. a kevadel tegi pädev haldusorgan otsuse (06.06.
9. a vastus nr 8-3/2017/1202-4), mis oli kaebaja jaoks positiivne. Kaebus on esitatud Narva Linnavalitsuse 21.09.
10. a otsuse peale, millega põhjendamatult 3 eirati maavanema seisukohta. Kaebus on esitatud

§-s 46 sätestatud tähtaegu järgides. Kaebuse menetlusse võtmist 3 kuud kaaludes ja täiendavaid infot kogudes ei järginud kohus

§ 59

lg 3 nõudeid ning kogus vastustajalt tõendeid valikuliselt ja tõlgendas neid erapoolikult vastustaja kasuks. Puraviku tn ei ole ehitis, mille alusele maale saaks Narva linn Ida-Viru Maavalitsuselt või Maa-ametilt ilma AÜ Višnja liikmete üldkoosoleku protokollilise otsuseta taotleda hoonestusõiguse seadmist AÜ Višnja kasuks. 2) Vaidlustatud korraldus nr 798-k on põhjendamata ja riivab kaebaja huve.

1. Narva linn esitas 16.02.2018 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta A. Maikallo määruskaebuse rahuldamata. Vastuse põhjendused: Puraviku tn on ehitis nähtuvalt Maa-ameti geoportaali ja Google Mapsi lehekülje andmetest. AÜ-le Višnja anti üle 06.04.
2. a korraldusega nr 26 maa-ala suurusega 3,57 ha, s.h Puraviku tn. Teed ehk tänavad kuuluvad AÜ-le Višnja ning teede alust maad saab erastada või seada hoonestusõiguse vabatahtlikult või sundhoonestusõigusena. Kaebeõiguse puudumine hoonestusõiguse seadmisel aiandusühistu kasuks on ilmselge. Riive kohtusse pöördumise õigusele ei kaalu sisuliselt üles menetlusökonoomia kaalutlusi ja huvi vältida kohtute tarbetut koormamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et A. Maikallo määruskaebus tuleb rahuldada.
4. Halduskohus lõpetas vaidlustatud 15.01.
5. a määrusega (resolutsiooni p 1) menetluse Narva linnas XX asuva kinnisasjaga piirneva maa erastamise küsimuse uueks otsustamiseks kohustamise nõudes

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

Halduskohtu tõlgenduse kohaselt on kaebaja esitanud kohustamisnõude seonduvalt Narva Linnavalitsuse 19.12.

1. a kirjaga nr 1-12.3/12283-2, asudes seisukohale, et kaebaja on eeltoodud osas ületanud kaebetähtaega ja selle ennistamine ei ole võimalik. Halduskohus leidis, et kohtusse pöördumise õigust ei anna ka
2. a maa erastamise menetluse algatamiseks kahe uue taotluse esitamine, kuna ei esine asjaolusid, mis võiksid olla haldusmenetluse uuendamise aluseks.
3. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu käsitlusega kohustamisnõude osas menetluse lõpetamise kohta. Kaebaja määruskaebuse väitel on kaebus esitatud Narva Linnavalitsuse 21.09.
4. a otsuse peale, seega on kaebus esitatud tähtaegselt. Ka halduskohtule esitatud kaebuses viitas kaebaja linnavalitsuse 21.09.
5. a kirjale, mitte 19.12.
6. a kirjale. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine alust kaebaja väidetuga mittenõustumiseks.

§ 41

lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt

§-le 37 ja kaebuse alus. Ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui selle tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse (Riigikohtu 01.12.

1. a määrus nr 3-3-1-67-05, p 6; 17.11.
2. a otsus nr 3-3-1-54-04, p 14). Haldusasja materjalidest nähtuvalt on Narva Linnavalitsus vastanud 21.09.
3. a kirjaga (tl 21) kaebaja 22.08.
4. a taotlusele (tl 31-33). Ringkonnakohtule nähtub linnavalitsuse 21.09.
5. a kirja põhjendustest, et linnavalitsus selgitas XX asuva kinnisasjaga piirneva maa erastamise võimalikkust, andes teada, et XX krunti piiravad tänavad, mis on tee-ehitised ja kuuluvad AÜ-le Višnja, kes on esitanud avalduse hoonestusõiguse seadmiseks aiandusühistule kuuluvate ehitiste alusele maale. Samas selgitas linnavalitsus, et vastu on võetud 23.08.
6. a korraldus, millele on lisatud moodustatavate katastriüksuste plaanid, mille on kooskõlastanud AÜ Višnja juhatuse liige. Veel selgitas linnavalitsus, et kui aiandusühistu otsustab Puraviku tänavamaa erastada, siis aiandusühistul on võimalus taotleda tänava ja ühistu piirde vahelise maa-ala erastamist MaaRS § 22 lg 1² alusel. Eelnevat tuleb ringkonnakohtu hinnangul tõlgendada kaebaja 22.08.
7. a taotlusest, tema kinnistuga 4 piirneva reformimata riigimaa erastamiseks ja liitmiseks kaebaja kinnisasjaga, keeldumisena. Linnavalitsuse 21.09.
8. a vastust ei saa tõlgendada muul viisil kui kaebaja taotluse sisulise rahuldamata jätmisena. Haldusakti andmisele suunatud menetluses tuleb sarnast lõplikku keeldumist tõlgendada haldusaktina. Nii on ka Riigikohus leidnud, et kui maavanem MRS § 22 lõikes 12 sätestatud alusel läbiviidavas maa erastamismenetluses luba ei anna, siis ei saa erastamismenetlus ka jätkuda, mistõttu tuleb loa andmisest keeldumise otsust pidada lõplikuks haldusaktiks. Haldusaktiga võib olla tegemist sõltumata sellest, kas see on vormistatud haldusaktidele sätestatud nõudeid järgides (RKHK 14.10.
9. a otsus asjas nr 3-3-1-49-09, p 15). Kuna linnavalitsus on kaebaja taotluse lahendanud 21.09.2017 ning kaebus halduskohtusse on esitatud 20.10.2017, siis on kaebus kohustamisnõude osas esitatud kohtule tähtaegselt. Kaebaja õiguste kaitse eesmärgil tuleb kohustamisnõudega lugeda hõlmatuks ka Narva Linnavalitsuse 21.09.
10. a keeldumise tühistamise nõue. Seejuures ei oma tähtsust, et kaebaja samasisulise taotluse lahendas linnavalitsus ka 19.12.
11. a kirjaga (haldusaktiga), jättes taotluse rahuldamata. Narva Linnavalitsusel olnuks viidatud kirjaga erastamismenetlusest keeldumisele tuginedes võimalik kaebaja korduv taotlus läbi vaatamata jätta. Kaebaja taotluste sisu ei jäta kahtlust, et mõlemal korral oli tegemist taotluse, mitte teabenõudega. Kuna linnavalitsus seda ei teinud, vaid lahendas kaebaja korduva taotluse 21.09.2017 sisuliselt, täiendades vastust uute argumentidega, uuendas ta sellega vaikides ka asja menetluse ning tegi uue otsuse. Halduskohtul puudub käesoleva kaebuse alusel pädevus hinnata seda, kas menetluse uuendamine iseenesest oli õiguslikult põhjendatud. Halduskohus saab hinnata vaid seda, kas kaebaja taotluse rahuldamisest keeldumine oli õiguspärane. Seega on halduskohus ebaõigesti menetluse kohustamisnõude osas lõpetanud.
12. Halduskohus tagastas vaidlustatud määrusega (resolutsiooni p 2) kaebuse Narva Linnavalitsuse 23.08.
13. a korralduse nr 798-k tühistamise nõudes

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Halduskohus leidis, et eelnimetatud korraldus ei ole suunatud kaebajale ning kuna kaebajal puudub võimalus saavutada maa erastamise menetluse algatamise taotluse uus läbivaatamine, siis ei saa vaidlustatud korraldus kaebaja õigusi rikkuda.

1. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga tühistamisnõude osas kaebuse tagastamise kohta. Kaebaja väitel riivab linnavalitsuse 23.08.
2. a korraldus (tl 42-42p) kaebaja huve. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga. Arvestades, et kaebaja huviks on tema kinnistuga piirneva reformimata riigimaa erastamine ja liitmine kaebaja kinnisasjaga ning vaidlustatud korraldus ilmselgelt takistab kaebajal oma eesmärgi saavutamist, on kaebus eelviidatud linnavalitsuse korralduse tühistamiseks kaebaja õiguste kaitse eesmärgil lubatav. Käesoleval juhul ei saa tühistamisnõuet ka sellepärast perspektiivituks pidada, et kaebaja kohustamisnõue halduskohtule on tähtaegselt esitatud. Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et linnavalitsuse 23.08.
3. a korraldusega käsitletud maa on ositi sama, mille erastamist ja liitmist enda kinnisasjaga taotles kaebaja. Kuna viidatud linnavalitsuse korraldus hõlmab ka kaebaja taotletud maad, siis selles osas võib korraldus kaebaja õigusi riivata. Halduskohus on ennatlikult asunud kaebust määrusega sisuliselt lahendama. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et keeruka õigusliku küsimuse puhul tuleks eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat analüüsimist, kui muud kaebuse lubatavuse eeldused on täidetud (Riigikohtu 23.10.
4. a määrus nr 3-3-1-29-13, p 19; 11.10.
5. a määrus nr 3-3-1-35-12, p 12; 22.06.
6. a määrus nr 3-3-1-20-10, p 11). Ringkonnakohus leiab, et käesolev vaidlus nõuab faktiliste asjaolude ja õiguslike küsimuste põhjalikumat analüüsimist ning kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, nagu halduskohus vaidlustatud määruses ekslikult leidis. Seega on halduskohus ebaõigesti kaebaja kaebuse tühistamisnõude osas tagastanud.
7. Tõendite kogumise kohta halduskohtu poolt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et tõendite kogumine või kogumata jätmine seondub

§ 56

lg ja § 59 lg 3 kaudu

§ 2

5 lg-s 4 sätestatud uurimispõhimõttega, mille kohaselt tagab kohus ka omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus peab tõendite kogumise abil kõrvaldama lüngad protsessiosaliste poolt kohtule antud teabes selliselt, et asja otsustamisel tähtsust omavate asjaolude osas ei oleks enam kahtlusi (Riigikohtu 29.09.2005. a otsus nr 3-3-1-32-05, p 18; 23.10.2001. a otsus nr 3-3-1-49-01, p 5). Kaebaja etteheide halduskohtu poolt

§ 59lg 3 nõuete mittejärgimise kohta on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu.

Tõendite kogumise ja tõendamise eesmärgiks on asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemine. Seejuures asja menetlev kohus on see, kes otsustab, millised tõendid võivad asja otsustamisel määravat tähtsust omada. Tõendite kogumise vajaduse, tõendite liigi ja ulatuse üle kohtu poolt tehtav otsustus sõltub konkreetse asja sisust ning selle üle otsustamiseks seadus kohtule tähtaega ei sätesta. Ringkonnakohtule ei nähtu tõendite kogumisel halduskohtu poolt

§ 59lg 3 rikkumist.

Kaebaja sellekohane väide määruskaebuses on põhjendamatu.

1. Kõike eelnevat arvestades ringkonnakohus rahuldab A. Maikallo määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 15.01.
2. a määruse ja saadab asja halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
3. Kaebaja tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 59p-60). Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest.

§ 104

lg 8 ls 4 kohaselt kohus võib tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Kuna kaebaja oli määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud RLS § 22 lg 1 p 9 alusel, siis tuleb kaebajale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ 6