KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2017. a Tartu Tsiviilasja number

§ 1047

lg 4 sõnastusest tulenevalt saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda kannatanu, s.o isik, kelle kohta taolisi andmeid on esitatud. Olukorras, kus isik, kelle kohta andmeid esitati, nende ümberlükkamist ei nõua, ei saa taolist nõuet esitada ka keegi teine, kelle huvi võiks andmete avaldamine kaudselt mõjutada. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased väited nagu kahjustaksid Kalev Annomi kohta esitatud väited hageja mainet. Artiklis „Maakonnalehel üleval suur maksuvõlg ja pankrotiseis“ sisaldub tõepoolest lause „Veisner sai tingimisi karistuse, Annomile mõisteti kokkuleppemenetluses karistuseks ühiskondlikult kasulik töö“. Kostja on seisukohal, et nimetatud lause ei sisalda hageja kohta ühtegi faktiväidet. Lisaks ei saa K. Annomi kohta avaldatut pidada ebaõigeks faktiväiteks. KrMS § 202 lg 1 alusel peab kahtlustatava või süüdistatava süü kuriteo toimepanemises olema prokuröri hinnangul tõendatud ning kahtlustatav või süüdistatav on sellega nõustunud. Süüdistatav/kahtlustatav ei pea menetluse lõpetamisega nõustuma ning juhul, kui ta leiab, et ei ole kuritegu toime pannud, on tal võimalik tõendada oma süütust edasise menetluse käigus. Nõustudes menetluse lõpetamisega on Kalev Annom möönnud, et ta on toime pannud kahtlustuses kirjeldatud kuriteo ning nõustunud selle hüvitamiseks tegema ühiskondlikku tööd. Kuigi ei ole tegemist süüdimõistmisega ja karistusega kriminaalmenetluse seadustiku ning karistusseadustiku 5 mõttes ning K. Annomit ei ole karistatud kriminaalkorras, on tegemist kuriteo toimepanemisele järgnenud kohustuse kandmisega, mida igapäevases keeles võib nimetada karistuseks. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus jättis hagi läbi vaatamata osas, mis puudutas ebaõige faktiväite ümberlükkamist, et hageja juhatuse liiget ja Võrumaa Teataja peatoimetajat Kalev Annomit on kriminaalkorras karistatud. Muus osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt on keskse tähtsusega see, mida kostja hageja kohta avaldas, st kuidas pidi vaidlusalusest artiklist aru saama keskmine mõistlik lugeja. Kostja poolt avaldatu viitab sellele, et kostja avaldas hageja kohta hinnangu selle kohta, et hageja ei ole täitnud artikli avaldamise seisuga (artiklis täna) kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees, olles viivituses Maksu- ja Tolliametiga kokkulepitud kohustuste täitmisega. See hinnang ei sisalda andmeid. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, kuid mitte tõendada selle sisu tõesust või väärtust, mistõttu puudub kohtul võimalus selle ümberlükkamiseks. Esitatud põhjendused ei tõenda ka hinnangu ebaõigsust. Kui avaldatut, et hageja on rikkunud kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees, olles viivituses Maksu- ja Tolliametiga kokkulepitud kohustuste täitmisega, saaks lugeda faktiväiteks, puuduvad tõendid, et tegemist oleks ebaõige faktiväitega, sest artikli juures oleva maksuvõlgade tõendi kohaselt oli
2. aprilli 2016 seisuga hageja maksuvõlg 129 518 eurot 1 senti ja maksuintressid 137 502 eurot 52 senti (tl 31), Maksu- ja Tolliameti
3. aprilli
4. a otsusega nr 13-1/1531 (tl 33-36) kinnitatud ajakava kohaselt oli hageja
5. aprilli
6. a makse suuruseks märgitud 131 518 eurot 1 senti ja artikli avaldamise ajal oli see summa tasumata ning puudus veel otsus selle summa tasumise ajatamise kohta. Maksu- ja Tolliameti
7. aprilli 2016 otsusest nähtuvalt (tl 37-39) on lisandunud hageja maksuvõlad ka
8. a märtsikuu maksudeklaratsioonide alusel tasumisele kuulunud maksudena. Kohus nõustus kostjaga, et väljend „pankrotiseis“ on kostja (autori) poolt hageja majandusolukorrale antud hinnang, mitte faktiväide, mille ümberlükkamist hageja saaks nõuda. Kostja on hagi aluseks oleva artikli pealkirjastanud „Maakonnalehel üleval suur maksuvõlg ja pankrotiseis“, ning väitnud, et niipea, kui Maksu- ja Tolliamet nõude käiku laseb, on ettevõte maksejõuetu ja pankrotis. Seega on kostja esitanud hinnangu hageja majandusseisu (maksejõuetuse) kohta. Kohus nõustus kostjaga, et taolise hinnangu andmist ei saa pidada alusetuks, kuna hageja
9. a majandusaasta aruande kohaselt (tl 100-110) oli ettevõttel aasta lõpu seisuga raha 48 321 eurot ning materiaalset põhivara 43 838 euro väärtuses, samas oli maksuvõla suuruseks koos viivistega ca 300 000 eurot. Samas väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärtust, mistõttu puudub kohtul võimalus selle ümberlükkamiseks. Antud kontekstis oli kostja esitanud väärtushinnangud, et hageja on rikkunud kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees, olles viivituses Maksu- ja Tolliametiga kokkulepitud kohustuste täitmisega ja Võrumaa Teatajat väljaandev hageja on pankrotiseisus. Väljendit „pankrotiseisund“ avaldades on kostja lähtunud oma subjektiivsest õigusetõlgendusest. Kohus pidi tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida kostja on ise silmas pidanud, ei ole oluline. Artiklis on kostja käsitlenud tagajärgi, mis kaasnevad hageja pankroti väljakuulutamisega. Kostja on artiklis eristanud, et „pankrotiseis“ ja „pankroti väljakuulutamine“ on erinevad mõisted. Maakohus jättis hagi faktiväite, et hageja juhatuse liiget ja Võrumaa Teataja peatoimetajat Kalev Annomit on kriminaalkorras karistatud ümberlükkamiseks, läbi vaatamata. Kohus nõustus kostjaga, et väide, et „Annomile mõisteti kokkuleppemenetluses karistuseks ühiskondlikult kasulik töö“ ei käi hageja kohta ning ei riku hageja õigusi, hageja ei ole selles osas kannatanu

§ 1047lg 4 mõttes.

Samuti ei ole tegemist seaduses ettenähtud juhuga, kus isik saab pöörduda kohtusse teise isiku või huvi kaitseks. Kohus ei nõustunud hagejaga, et äriühingu juhi ja äriühingu poolt väljaantava ajakirjandusväljaande peatoimetaja isiku kohta esitatud ebaõiged andmed on ühtlasi andmed äriühingu kohta, mille ümberlükkamist äriühing saab nõuda. 6 Muud LõunaLehes avaldatud artiklid, millele hageja viitas, kuid ei taotlenud nendes esitatud väidete ümberlükkamist, jättis kohus tähelepanuta. Kohus leidis, et ei saa lugeda mõistlikuks, et inimesed oleksid eelnevalt pidanud tutvuma ka kõigi teiste hageja kohta LõunaLehes avaldatud artiklitega ja nende koostoimes aru saama vaidlusalusest artiklist. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu
2. detsembri
3. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, rahuldada hagi ja jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei põhine maakohtu seisukoht, et kostja on esitanud hinnangu hageja majandusseisu (maksejõuetuse) kohta, seadusel ega asjas kogutud tõenditel. Hageja esitas koos hagiavaldusega maakohtule tõendi, et vastupidiselt kostja poolt väidetule on Maksu-ja Tolliameti hinnangul hageja maksevõime tase hea. Maksuhaldur leidis
4. aprilli 2016 maksuvõla tasumise ajatamise otsuses nr 13-1/0556 lk 1, et “/…/ äriühingu maksevõime tase on hea”. Kostja ei esitanud käesoleva menetluse vältel ühtegi tõendit selle kohta, et vaidlusalune väide, mille ümberlükkamist hageja nõuab, vastab tõele. Maakohtu seisukoht, et väljendit „pankrotiseisund“ on kostja avaldamise kontekstist nähtuvalt käsitlenud lähtudes oma subjektiivsest õigusetõlgendusest, ei oma asjas tähendust. Kohustuse aluseks oleva asjaolu olemasolu (maksejõuetus, mis ei ole äriühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine) on kontrollitav – vastasel juhul ei saaks seaduses juhatuse liikmele sätestatud kohustuse täitmist kontrollida. Väide äriühingu maksejõuetuse (pankrotiseisu) kohta ei ole väärtushinnang. Seega on hageja pankrotiseisu näol tegu faktiväitega, mille tõesuse tõendamise kohustus lasub tulenevalt

§ 1047lg 2 kostjal.

Seega on maakohus kohaldanud ebaõigesti

§1047

lg-d 2 ja 4, jättes rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat ümber lükkama andmeid selle kohta, et hageja on pankrotiseisus. Maakohus on teinud otsuse nõude osas, mida hageja ei ole esitanud. Maakohtu poolt viidatud lauset “Hageja ei ole täitnud artikli avaldamise seisuga (artiklis täna) kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees, olles viivituses Maksu- ja Tolliametiga kokkulepitud kohustuste täitmisega” ei ole hageja kunagi käsitlenud hagi alusena ja ümberlükkamisnõude esemena. Seetõttu on asjakohatu kohtu seisukoht, et viidatud lause näol on tegu hinnangu, mitte faktiväitega. Hageja esitas nõude kohustada kostjat ümber lükkama ebaõige faktiväide, mille kohaselt on hageja rikkunud kohustusi Maksu-ja Tolliameti ees, olles viivituses Maksu- ja Tolliameti otsusest tulenevate kohustuste täitmisega. Maakohus on hagi esemena käsitlenud lauset, millise ümberlükkamist hageja ei ole nõudnud. Selliselt on maakohus otsuse tegemisel rikkunud TsMS 438 lg-t 1. Hagi aluseks oleva lause ümberlükkamisnõude rahuldamise eelduseks on, et lauses sisaldub faktiväide, mille tõesus on kontrollitav. Maakohtu seisukoht, et äriühing ei saa nõuda oma juhatuse liikme kohta esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamist, ei põhine seadusel. Äriühingu juhi ja äriühingu poolt väljaantava ajakirjandusväljaande peatoimetaja kohta esitatud ebaõiged andmed seostatuna äriühinguga on

§ 1047

lg 2 kohaselt ühtlasi andmed äriühingu kohta, mille ümberlükkamist äriühing nõuda saab.

1. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuse kohaselt on kostja seisukohal, et hageja ei ole suutnud eristada faktiväiteid ning hinnanguid ja soovib põhjendamatult eelistada ühte tõendit teistele. Tsiviilasjas ei ole vaidlust selle üle, et hagejal on märkimisväärselt suur maksuvõlg. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli hageja maksuvõla suurus maakohtus toimunud menetluse ajal ca 300 000 eurot. Hageja möönis, et maksuvõla tasumise tähtaeg oli
2. aprill
3. a, nimetatud tähtajaks ei suutnud hageja võlga tasuda ning oli sunnitud pöörduma Maksu- ja Tolliameti poole palvega uuesti ajatada maksuvõla tasumine. See, kas olukord, kus maksuvõla suurus küünib kolmeneljandikuni aasta käibest, on üle jõu käiv maksukohustus, mis võib 7 viia pankrotiseisuni, või näitab äriühingu head maksevõimet, on vaieldamatult hinnang hageja majanduslikule olukorrale. Ajakirjanik ja üks Maksu- ja Tolliameti töötaja hindasid hageja majanduslikku olukorra halvaks, samas teise ametniku arvates oli
4. aprillil
5. a tehtud otsuses ettevõtte maksevõime hea. Artikli avaldamise ajal oli aktuaalne ja kehtiv
6. aprilli
7. a Maksuja Tolliameti otsus nr 13-1/1531, kus tuvastati ühemõtteliselt, et „äriühingu maksevõime tase on väga nõrk, mistõttu oli häiritud ettevõtte valmidus tasuda võlakohustusi, mille tähtaeg oli saabunud“. Artikli ilmumise ajal kehtinud maksuhalduri hinnang kinnitas LõunaLehes avaldatut. Kostja poolt kasutatud väide „pankrotiseis“ ei ole samastatav püsiva maksejõuetusega. Pankrotiseaduse § 1 lg 1 sätestab, et pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Kostja ei ole väitnud, et hageja oleks püsivalt maksejõuetu või et tema suhtes oleks välja kuulutatud pankrot. Ajakirjanik analüüsis hageja maksuvõla suurust ning jõudis järeldusele, et teatud tingimustel võib tekkida pankrotiseis. Hageja
8. a majandusaasta aruandele on lisatud seaduse poolt nõutav auditeerimisakt, milles vandeaudiitor viitab ettevõtte netovara mittevastavusest äriseadustikuga seatud nõuetele ja annab tuge ajakirjaniku hinnangule võimalikust pankrotiohust. Ebaõige väite ümberlükkamist saab nõuda vaid tegelikult avaldatud väite puhul. Kostja on avaldanud artiklis „Maakonnalehel üleval suur maksuvõlg ja pankrotiseis“ lause: „Veisner sai tingimisi karistuse, Annomile mõisteti kokkuleppemenetluses karistuseks ühiskondlikult kasulik töö“. Eeltoodud lause ei sisalda hageja kohta ühtegi väidet ega hinnangut. KrMS § 201 lg 1 alusel menetluse lõpetamise üheks eelduseks on mh ka see, et kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur, ta on võtnud endale teatavad kohustused ning nõustunud menetluse lõpetamisega. Selliste kohustustega nõustumine eeldab seega, et süüdistatav või kahtlustatav möönab kuriteo toimepanemist. Taolises olukorras ei ole mõeldav, et kahtlustatava või süüdistatava tööandja sekkub ning nõuab oma nimel ja

§ 1047alusel oma töötaja kohta avaldatu ümberlükkamist.

Kostja palus võtta tsiviilasja materjalide juurde täiendava tõendina koopia hageja

1. a majandusaasta aruandest. Vannutatud audiitori hinnangul tekitab maksuvõlg kahtlusi hageja majandustegevuse jätkusuutlikkuses ja pankrotioht on olemas. Dokumenti ei olnud võimalik esitada kohtule varem, kuna hageja
2. a majandusaasta aruannet ei esitatud seaduses sätestatud tähtajaks, vaid esitati pool aastat hiljem,
3. detsembril
4. a, s.o. pärast maakohtu otsuse kuulutamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes AS Võru Teataja pankrotiseisu puudutavas osas ja menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus jättis hagi ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks Kalev Annomit puudutavas osas läbi vaatamata ja hagi AS Võru Teataja maksukohustuse rikkumist puudutavate andmete osas rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja kohustab kostjat lükkama ümber LõunaLehe
6. aprilli 2016 artiklis „Maakonnalehel üleval suur maksuvõlg ja pankrotiseis“ avaldatud ebaõiged faktiväited, mis puudutavad AS Võru Teataja pankrotiseisu.
7. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud hagi aluseks olevaid asjaolusid, mille kohaselt on kostja väidetavalt esitanud LõunaLehe
8. aprilli 2016 artiklis hageja kohta järgmised ebaõiged andmed, mille ümberlükkamist hageja taotleb: • • AS Võru Teataja on rikkunud kohustusi Maksu-ja Tolliameti ees, olles viivituses Maksu- ja Tolliameti otsusest tulenevate kohustuste täitmisega; Võrumaa Teatajat väljaandev AS Võru Teataja on pankrotiseisus; 8 • AS Võru Teataja juhatuse liiget ja Võrumaa Teataja peatoimetajat Kalev Annomit on kriminaalkorras karistatud AS-ile Võru Teataja kahju tekitamise eest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks läbi vaatamata osas, mis puudutab hageja juhatuse liiget ja Võrumaa Teataja peatoimetajat Kalev Annomit. Juriidilisel isikul ei saa olla tema staatuse tõttu isiklikke õigusi, seega saab juriidiline isik olla

§ 1047

kaitsealas analoogia korras juhul, kui on sekkutud tema majandus- või kutsetegevusse isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega (

§ 1047

lg 1 ) või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamisega (

§ 1047lg 2).

Hageja palus kohustada kostjat esitama ebaõigete andmete ümberlükkamise teates täiendava selgituse: “Tõele ei vasta ka Lõunalehe poolt avaldatud väide, et AS Võru Teataja juhatuse liiget ja Võrumaa Teataja peatoimetajat Kalev Annomit on kriminaalkorras kokkuleppemenetluse raames karistatud AS-ile Võru Teataja kahju tekitamise eest.” Hageja leiab, et K. Annomi suhtes avaldatu kahjustab hageja mainet. Apellatsioonkaebuse kohaselt on 21. aprilli 2016 artiklis esitatud andmeid K. Annomi kui hageja juhatuse liikme ning hageja poolt väljaantava Võrumaa Teataja peatoimetaja kohta, mitte K. Annomi kui erasfääris tegutseva isiku kohta, kelle seost hagejaga ei ole märgitud. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja nõudes K. Annomit puudutav lause on esmapilgul küll seotud hagejaga, kuid lauses väljendatu puudutab oma sisult K. Annomi isiklikku õigust. Hageja on ka ise hagis selgelt leidnud, et kostja on rikkunud isiku (K. Annomi) põhiseaduslikku õigust, mille järgi ei tohi teotada kellegi au ega head nime. Hageja ei ole taotlenud ühegi kostja kirjeldatud K. Annomi kui äriühingu juhi tegevusega seotud asjaolu ümberlükkamist, vaid hagis toodud asjaolud on seotud väidetava ebaõige faktiväitega, kuna K. Annomi suhtes lõpetati kriminaalmenetlus oportuniteedipõhimõttel KrMS § 202 alusel. Maakohus on leidnud põhjendatult, et väide, et „Annomile mõisteti kokkuleppemenetluses karistuseks ühiskondlikult kasulik töö“ ei käi hageja kohta ning ei riku hageja õigusi, hageja ei ole selles osas kannatanu

§ 1047lg 4 mõttes. Maakohus jättis õigesti hagi K. Annomit puudutavas osas läbi vaatamata tuginedes Ts

MS § 423 lg 2 p-ile 2, mille kohaselt võib kohus hagi läbi vaatamata jätta, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ekslik on hageja seisukoht, et avaldades äriühingut puudutavas artiklis andmeid äriühingu juhatuse liikme kohta, tähendab see automaatselt äriühingu kohta andmete avaldamist

§ 1047mõttes.

Lisaks on maakohus juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hagis viidatud artiklis ei ole otseselt väidetud, et K. Annom on kriminaalkorras karistatud, seega ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja oleks proovinud jätta muljet nagu juhiks hagejat kriminaalkorras karistatav isik. Maakohus tuvastas ja hageja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud vastuväiteid selle kohta, et hageja taotles kohtult järgmise lause ümberlükkamist: „AS Võru Teataja juhatuse liiget ja Võrumaa Teataja peatoimetajat Kalev Annomit on kriminaalkorras karistatud AS-ile Võru Teataja kahju tekitamise eest.“

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud õigesti hagi rahuldamata osas, mis puudutab kostja avaldatud väiteid selle kohta, et AS Võru Teataja on rikkunud kohustusi Maksu-ja Tolliameti ees, olles viivituses Maksu- ja Tolliameti otsusest tulenevate kohustuste täitmisega. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus leiab, et asjassepuutuv ei ole maakohtu seisukoht, mille kohaselt on kostja vaidlusaluses artiklis avaldatud andmed: „Lõpuks õnnestus sõlmida maksu- ja tolliametiga kokkulepe, mille kohaselt võeti kohustus tasuda 288 000 euro suurune maksuvõlg ühe aastaga. Täna on selge, et seda kohustust ei suudetud täita“, kostja hinnang hageja poolsele Maksu- ja Tolliameti otsusest tulenevate kohustuste täitmisele. Maakohus tuvastas otsuses eelnevalt, et hageja nõue oli suunatud sellele, et ebaõigeid andmed, mille ümberlükkamist hageja taotles, olid AS Võru Teataja 9 kohustuste rikkumine Maksu-ja Tolliameti ees ja viivituses olek Maksu- ja Tolliameti otsusest tulenevate kohustuste täitmisega. Seega pidi kohus võtma seisukoha nimetatud väidete suhtes. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärsus on kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu
2. aprilli
3. a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-5-07, p 26). See, kas on rikutud kohustusi Maksu-ja Tolliameti ees, on üldjuhul kontrollitav, tõendatav ning nimetatu ümberlükkamist saab kohtumenetluses taotleda. Maakohus on viidanud ja põhjalikult tsiteerinud erinevaid Riigikohtu lahendeid, kuid teinud sellest ebaõige järelduse, et maksukohustuse rikkumist või maksuvõla olemasolu suhtes andmete avaldamine on väärtushinnang. Vaidlusalune artikkel ilmus LõunaLehes
4. aprillil
5. Praeguses menetluses on hageja ise esitanud Maksu ja Tolliameti otsuse
6. aprillist 2015 nr 13-1/1531 ning
7. aprillist 2016 nr 131/
8. Mõlemad on hageja maksuvõla ajatamise otsused (tl 33 jj). Otsustes kajastub, et hageja maksuvõlg on tekkinud maksuhalduri
9. mai 2012 maksuotsusest nr 12.2-3/3240-18 ja
10. juuli 2012 maksuotsuse muutmise otsusest nr 12.2-3/3240-
11. Seega on põhjendatud kostja vastuses hagile avaldatu, et hagejal tuli
12. aprilliks tasuda Maksu- ja Tolliametile sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuv maksuvõlg. Kohustuse täitmise ajatamine (täitmise tähtaja edasilükkamine)
13. aprilli 2016 (artikli ilmumise päevale järgneval päeval) otsusega ei mõjuta artikli ilmumise ajal olnud võlakohustust olematuks ega seda, et hageja ei suutnud esialgseks tähtajaks (seega nõuetekohaselt) oma kohustust täita. Ringkonnakohus leiab, et menetluses on leidnud tõendamist, et
14. aprillil 2016, kui vaidlusalaune artikkel avaldati, oli hagejal tasumata võlgnevus Maksu- ja Tolliametile, nimetatu tuleneb Maksu- ja Tolliameti
15. aprilli 2016 otsusest mille kohaselt on hagejal seisuga
16. aprill 2016 maksuvõlg kokku 303 642 eurot 51 senti (tl 37 pöördel). Apellatsioonkaebuse väide, et nimetatud võlgnevuse tasumist hagejalt
17. aprillil 2016 ei nõutud (apellatsioonkaebuse p 17), ei muuda hageja kohustuse olemust. Maakohus ei ole teinud otsust nõude osas, mida hageja ei ole esitanud. Maakohus leidis põhjendavas osas, et hageja ei ole taotlenud samas artiklis kostja poolt esitatud faktiväidete, mille kohaselt Võru maakonnalehte Võrumaa Teataja välja andev AS Võru Teataja pidi
18. aprilliks 2016.a. tasuma Maksu- ja Tolliametile sadadesse tuhandetesse küündiva maksuvõla; Võru Teataja suutis üheks aastaks antud maksetähtaja jooksul tasuda sadadesse tuhandetesse ulatuvast maksuvõlast ainult 24 000 eurot ehk 2000 eurot ühes kuus; pärast kohtuotsuse jõustumist aasta aega tagasi arestis Maksu- ja Tolliamet võla katteks kõik Võru Teataja arveldusarved, sealhulgas ka ajalehe tellijate ja reklaamiandjate raha, ca 40 000 eurot; lõpuks õnnestus sõlmida Maksu- ja Tolliametiga kokkulepe, mille kohaselt võeti kohustus tasuda 288 000 euro suurune maksuvõlg ühe aastaga, ümberlükkamist. Maakohus tugines artiklis avaldatud asjaolusid loetledes hinnangu andmisel hagejapoolse võlakohustuse põhjendatusele. Ülaltoodule tuginedes tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat ümber lükkama väidet, et AS Võru Teataja on rikkunud kohustusi Maksu-ja Tolliameti ees, olles viivituses Maksu- ja Tolliameti otsusest tulenevate kohustuste täitmisega.
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud põhjendamatult rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat ümber lükkama LõunaLehe
20. aprillil 2016 ilmunud artiklis väited selle kohta, et Võrumaa Teatajat väljaandev AS Võru Teataja on pankrotiseisus. Maakohus on ekslikult leidnud, et väljend „pankrotiseis“ on väärtushinnang. Ringkonnakohus on seisukohal, et väide hageja maksejõuetuse (pankrotiseisu) kohta on kontrollitav, st tõendatav. Põhjendatud on hageja väide, et püsiv maksejõuetus (pankrotiseis) seob äriühingu juhatuse liikme seaduse tasandil kohustusega esitada pankrotiavaldus.

§ 1047

lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kohtupraktikas nimetatakse andmete avaldamist

§ 1047tähenduses ka faktiväite avaldamiseks (vt Riigikohtu 15.

aprilli 2015. a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-24-15, p 10).

§ 1047

lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei 10 tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

§ 1047

lõikes 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet tuleb kohaldada ka

§ 1047lg 4 puhul.

See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada (vt

1. mai
2. a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-161-05, p 13). Kostja leidis vastuses apellatsioonkaebusele, et ajakirjanik analüüsis vaidlusaluses artiklis hageja maksevõla suurust ning jõudis järeldusele, et teatud tingimustel võib tekkida pankrotiseis. Nimetatu ei põhine asjas esitatud materjalidele. LõunaLehe
3. aprilli 2016 artikli pealkiri on „Maakonnalehel üleval suur maksuvõlg ja pankrotiseis“. Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et haginõude lahendamise seisukohalt on keskse tähtsusega ka see, kuidas pidi vaidlusalusest artiklist aru saama keskmine mõistlik lugeja, maakohus jõudis aga ekslikult järeldusele, et kostja poolt avaldatu viitab hageja kohta hinnangu andmisele. Kui ajaleheartikli pealkirjas on sõna pankrotiseis, viitab see tavalugejale üldjuhul olukorrale, mis tähendab maksejõuetust. Kostja ei ole menetluses tõendanud hageja püsivat maksejõuetust. Ringkonnakohus võtab asja juurde hagejate poolt esitatud koopia AS Võru Teataja
4. a majandusaasta aruandest. Ringkonnakohus leiab aga, et audiitori hinnangust majandustegevuse jätkusuutlikuse kohta ei tulene, et hageja oleks audiitori arvates püsivalt maksejõuetu.
5. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Kostja ei ole menetluses sisulisi vastuväiteid esitanud hageja nõudele andmete ümberlükkamise viisi suhtes. (vt Riigikohtu
6. aprilli
7. a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-5-07, p 29), seega tuleb hageja nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldada hagis esitatud viisil. Ringkonnakohus leiab, et andmete ümberlükkamise teatesse tuleb lisada avaldamise aja kuupäev, milleks on
8. aprill
10. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise, maakohtu otsuse muutmise ning hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 70% ulatuses hageja ja 30% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust.
11. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud maakohtus õigusabikulu 4570 eurot ilma käibemaksuta, riigilõiv 450 eurot ja ringkonnakohtus õigusabikulu 1562 eurot ilma käibemaksuta ja riigilõiv 350 eurot. Kokku on hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 6 932 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja menetluskulud maakohtus, tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades mõistlikud ega põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulu hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot. Põhjendatud ei ole menetluskuluna hagi tagamise taotlustelt tasutud riigilõivud kokku 100 (2×50) eurot. Tartu Maakohtu
12. juuni 2016 ja
13. augusti 2016 määrustega jäeti hageja taotlused hagi tagamiseks rahuldamata. Põhjendatud ei ole hageja menetluskulu Marko Kairjaki ja Indrek Kanguri tasu osas (tl 154,156). Hagejat esindas maakohtu menetluses vandeadvokaat Meree Punab, mitte Marko Kairjak või Indrek Kangur. Põhjendatud ei ole M. Kairjaki ajakulu 0,9 tunni ulatuses ja I. Kanguri ajakulu 2 tunni 11 ulatuses. Põhjendatud ei ole ka hageja esindaja ajakulu büroosisesele nõupidamisele 0,3 tundi ning
14. juulil 2016 asja materjalide analüüs, taotluse koostamine 3,70 tunni ulatuses (korduv hagi tagamise taotlus). Ringkonnakohus peab hageja esindaja vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks maakohtu menetluses 15 tunni ulatuses (arved nr 160894, 161422, 161806), s.h hagiavalduse koostamine, kostja vastusele vastuse koostamine, kohtuistungiks ettevalmistumine ning istungil osalemine. Ringkonnakohus märgib, et maakohtus toimus
15. oktoobril 2016 algusega kell 13.00 ja lõpuga 13.
16. Kostja on menetluskulude nimekirjas märkinud kohtuistungiks ettevalmistamise ajaks 1,5 tundi ja kohtuistungil osalemise ajaks koos kliendile kirja koostamisega kokku 2,60 tundi. Ringkonnakohus sellise ajakuluga ei nõustu.
17. oktoobri 2016 istungiprotokollist (tl 133-134) nähtub, et istung kestis 45 minutit. Arvestades esindajal kulunud aega tsiviilasja materjalide analüüsimisele, hagiavalduse ja vastuste koostamisele, oli esindaja tsiviilvaidluse asjaoludega kursis ega pidanud kulutama palju aega kohtuistungiks ettevalmistamiseks. Ringkonnakohtu arvates on arve nr 161806 tunnitasuga 140 eurot ilma käibemaksuta põhjendatud ajakulu 2 tundi (istungiks ettevalmistamine, istungil osalemine ja kirjalike teeside koostamine). Ringkonnakohus peab hageja esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta 13 tunni ulatuses ja esindaja tasu 140 eurot ilma käibemaksuta 2 tunni ulatuses maakohtu menetluses põhjendatuks, kokku 1 840 (1560+280) eurot ilma käibemaksuta. Käesoleva otsuse p 11 kohaselt jääb hageja menetluskuludest 30% kostja kanda, kostjalt kuulub hageja kasuks menetluskuludena maakohtus väljamõistmisele 657 euro [(1840+350)×30%] eurot, ilma käibemaksuta, s.o õigusabikulu 552 eurot ja riigilõiv 105 eurot.
18. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja menetluskulud ringkonnakohtus, tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades mõistlikud ega põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulu apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et hagejat esindas kogu menetluse vältel sama esindaja, kes pidi tsiviilvaidluse asjaoludega kursis olema, siis ei saanud esindajal kuluda palju aega menetlusdokumentide analüüsimisele ja vastuse koostamisele. Ringkonnakohus peab hageja esindaja vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtu menetluses 8 tunni ulatuses, s.h maakohtu otsuse analüüs, apellatsioonkaebuse koostamine ja kostja vastusele vastuse koostamine. Ringkonnakohus peab hageja esindaja tunnitasu 140 eurot ilma käibemaksuta 8 tunni ulatuses ringkonnakohtu menetluses põhjendatuks, kokku 1 120 eurot ilma käibemaksuta. Käesoleva otsuse p 11 kohaselt jääb hageja menetluskuludest 30% kostja kanda, siis kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena maakohtus väljamõistmisele 441 eurot [(1120+350)×30%] ilma käibemaksuta, s.o õigusabikulu 336 eurot ja riigilõiv 105 eurot. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 1 098 eurot (657+441) ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse apellatsioonimenetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt maa- ja ringkonnakohtus 1 098 eurolt (657+441) ilma käibemaksuta, kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

14. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud maakohtus õigusabikulu 550 eurot ilma käibemaksuta ja ringkonnakohtus 250 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 800 eurot. Kostja menetluskulud maakohtus on lepingulise esindaja tasu 550 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus peab kostja esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta 5,5 tunni ulatuses maakohtu menetluses põhjendatuks, kokku 550 eurot ilma käibemaksuta. Käesoleva otsuse p 11 kohaselt jääb kostja menetluskuludest 70% hageja kanda, siis kuulub hagejalt kostja kasuks menetluskuludena maakohtus väljamõistmisele 385 euro (550×70%) ulatuses, ilma käibemaksuta. 12 Kostja menetluskulud ringkonnakohtus on lepingulise esindaja tasu 250 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus peab kostja esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta 2,5 tunni ulatuses ringkonnakohtu menetluses põhjendatuks, kokku 250 eurot ilma käibemaksuta. Käesoleva otsuse p 11 kohaselt jääb kostja menetluskuludest 70% hageja kanda, siis kuulub hagejalt kostja kasuks menetluskuludena ringkonnakohtus väljamõistmisele 175 euro (250×70%) ulatuses, ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 560 eurot (385+175) ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus, lähtudes TsMS § 445 lg 1 teisest lausest, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestab resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 13