1-17-2745/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. jaanuar 2018, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-17-2745 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 29.01.2018 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Rasmus Lember tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Rasmus Lember, isikukood 39702080859xxx Kaitsja Kaido Kooga RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Rasmus Lember tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 54 eurot, sh tasu 45 eurot ja käibemaks 9 eurot. Välja mõista Rasmus Lember´ilt menetluskulud 54 eurot kaitsjatasu. Menetluskulud tasuda ositi 12-kuulise tähtaja alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank AS pank nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700025722 ning selgitus „Rasmus Lember 1-17-2745 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rasmus Lember tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Rasmus Lember on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 10.04.2017 kohtuotsusega KarS § 209 lg 2 p 1,5 järgi ja karistatud 1 aasta 8 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud karistus loeti kaetuks 08.02.2017 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 20.11.2016 ja lõpp 15.03.
3. Kinnipidamisasutuses Rasmus Lemberi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanedes asub elama aadressil xxx. Kinnipeetaval on xxx, keskhariduse omandamine jäi pooleli. Eriala puudub. Alaealisena olnud enda eestkostja, vanaema ja ema poolt ülalpeetav. On töötanud lühikest aega xxx" ja xxx. Samuti teinud koolivaheajal juhutöid ehitusel. Majandusliku toimetuleku oskused on vähesed. Viimased kuriteod on sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgiga ja halva majandusliku olukorra tõttu. On motiveeritud vanglas töötama. 10.04.2017 määratud tähtajatult xxx ametikohale. 09.08.2017 täitis töölehe sõltuvuskäitumise ja valmisolek probleemkäitumisega tegelemiseks, millest nähtub, et on motiveeritud sõltuvusainete kuritarvitamisest tingitud probleemiga tegelema. 23.08.2017 Vesteldud teemal: majandusliku toimetulekuoskuse tõstmiseks, kulude planeerimine. 18.10.2017-28.12.2017 läbis sotsiaalprogrammi xxx õigusrikkujatele. On varasemalt kuritarvitanud alkoholi. Varasemad kuriteod on toime pannud alkoholijoobes, grupis. Alkoholi tarvitanuna võib käituda ettearvamatult, võib kaasneda vägivaldne käitumine. Med. osakonna andmetel alkoholisõltuvust ei esine. Viimati tarvitas enda sõnul alkoholi 2015 oktoobris. Olnud kanepi juhutarvitaja alates 15-eluaastast. Enne loomade vastu julma kuriteo sooritamist oli enda sõnul tarvitanud amfetamiini. Tunnistanud, et narkojoobes olles võib muutuda vägivaldseks. Amfetamiini on proovinud 10 korda, esimest korda 17.a,viimati 18a. Rasmus Lember on kriminaalkorras viiel korral karistatud ja vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt sooritanud nii varavastaseid kuritegusid kui ka vägivallakuritegusid, viimased kaks kuritegu sooritatud kelmustena, mittevägivaldsed. Uue kuriteo toimepanemine on tõenäolisem sõltuvusaineid tarvitades, kriminaalse sõpruskonnaga koos olles. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 76% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 71%. Arvestades kinnipeetava ühiskonnaohtlikkust ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama xxx. Tegemist on 4-toalise korteriga, kus elavad kinnipeetava vanavanemad. Enne vangistust elas Rasmus Lember samas korteris Rasmus Lemberil esitas enda vabanemisjärgseks töökohast ettevõtte xxx ning esitas ettevõtte omaniku olevat R. T.. Telefonivestluses R. T. selgus, et tema on ettevõttes töötaja, mitte ettevõtte omanik. Telefonivestluses ettevõtte juhatuse liikme J.M. selgus, et ta ei ole kunagi kinnipeetavaga suhelnud ning kinnipeetaval ei ole võimalik ettevõttesse xxx tööle asuda. Vanavanemate sõnul on Rasmus Lemberil xxxklassi haridust ning töökogemust on vähe. E. K., A.K. ja E.L.r on nõus Rasmus Lemberit peale vanglast vabanemist majanduslikult toetama. Vanavanemad on pensionärid ning vanaisa A. K. töötab lisaks poole kohaga ka xxx. Ema töötab xxx. Rasmus Lemberit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ajavahemikul 2014-
4. Isik on määratud käitumiskontrollile 2 korral. Esimest katseaega (2014-2015) ei läbinud. Pani katseajal toime uue kuriteo ning talle mõisteti liitkaristus 1 aasta 7 kuud ja 7 päeva vangistust. Teise katseaja (2015-2016) läbis. Nähtub, et Rasmus Lember on tunnistanud narkootikumide tarvitamist alates 15-eluaastast. Isikut on ühel korral karistatud NPALS alusel. On tunnistanud, et narkojoobes olles võib muutuda vägivaldseks. Tema käitumist vabaduses mõjutab see, kas ta hakkab narkootikume tarvitama või mitte. Ta on sooritanud kuritegusid grupis ning narko- ja alkoholijoobes olles. 2 Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Rasmus Lemberi ennetähtaegset vabastamist. Rasmus Lember avaldas, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Vabaduses ei hakka narkootikume tarvitama. Jättis isegi suitsetamise maha. Läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Teab, et riskiprotsendid on kõrged, aga läbinud kõik sots.programmid, soov vabaduses tööle asuda. Võimeline muutuma. Töö kõrvalt tahab minna õppima xxxx. Kaitsja leidis, et ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Vangla ei toeta vabastamist ja lähtub riskiprotsendist, mis on kõrge. Seda numbrit vanglas olles on raske mõjutada. Vangistuses on ennast hästi ülal pidanud, on distsipliinirikkumisi, aga need ei olnud rasked. Muidu on töötanud vanglas, läbinud kõikvõimalikud sotsiaalprogrammid, võimalik koheselt tööle minna. Kirjalike tõenditega see kinnitatud ei ole, aga seletustes on viidanud tööandja esindajale, kellega vangla ametnik paraku ühendust ei võtnud. Tegemist on noore inimesega. Vabaduses sõltuvusaineid tarvitama ei hakka. On lähedased suhted omastega. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja leiab, et Rasmus Lemberi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Kohus tuvastab rida positiivseid asjaolusid R. Lemberi käitumises. Ta on töötanud majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammi „xxx. Vabaduses on süüdimõistetul olemas kindel elukoht. Tema sõnade kohaselt on olemas ka töökoht sõbra firmas. Samas, kohtu arvates negatiivsed asjaolud kaaluvad antud juhul üles. Süüdimõistetul on kuus kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et isegi kinnipidamisasutuses ei suutnud R. Lember reeglitest kinni pidada. Kehtiva kohtupraktika kohaselt aga kinnipeetu õiguspärane käitumine on üks ennetähtaegse vabastamise eeldusi. Seega ei vasta R. Lember nimetatud tingimusele. Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et rikkumised ei ole rasked. Tegemist on erinevat liiki rikkumistega. Kaks karistust on määratud sigarettide omamise eest, kaks – tätoveeringu, tätoveerimisaparaadi või selle osade hoidmise eest, üks keelatud esemete – traatide omamise eest, viimane karistus on korraldusele allumatuse eest. Tegemist on erinevat liiki rikkumistega, mis pandi toime ajavahemikul 2017.a märtsist detsembrini. Vastavalt vangla iseloomustusele R. Lember puhul on olemas uute kuritegude riskid seoses alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. R. Lember on kriminaalkorras viiel korral karistatud ja vanglakaristust kannab teist korda. Kohus ei hakka hindama vangla iseloomustuses toodud uute kuritegude toimepanemise riskiprotsenti kõrgust. Viimase kohtupraktika kohaselt vangla protsentuaalne hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele on juriidiliselt kasutu (Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2017 määrus asjas nr 1-13-8065, p 26). Antud määrust tehes ei tugine kohus vangla iseloomustuses toodud riskiprotsendile ega võta seda arvesse. Siinkohal arvestab kohus, et Viru vangla ega prokurör ei toeta Rasmus Lemberi ennetähtaegset vabastamist ning kohus ei tuvasta asjaolusid, mis lükkaksid nende arvamust ümber. 3 Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Rasmus Lemberi tingimisi ennetähtaja vabastamiseks. Ohuprognoos Rasmus Lemberi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu Rasmus Lember tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 4