← Eesti

2-16-13/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17. november 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja numb

) § 90 lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.

§ 98

lg 1 sätestab, et tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja, hageja ja hageja abikaasa Xxxx sõlmisid 09.05.2012 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Sellise lepingu sõlmimine on tõendatud ka lepingudokumendi koopiaga (tl-d 20-25). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt sõlmis ta lepingu eksimuse tõttu. Samuti on hageja avaldanud, et tahteavaldust lepingu tühistamiseks ei ole ta teinud (tl-d 132, 132 pöördel). 3

(5)

§ 90lg 1 järgi on eksimus tehingu tühistamise alus.

Kuni tehingu tühistamiseni on leping kehtiv ja lepingupool ei saa tugineda tehingu kehtetusele.

§ 98lg 1 järgi on tehingu tühistamiseks vajalik tehingupoole tahteavaldus.

Hageja sellist tahteavaldust teinud ei ole. Seetõttu on kostja, hageja ja hageja abikaasa Xxxx vahel 09.05.2012 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping jätkuvalt kehtiv ja hageja väidetav eksimus ei anna hagejale seetõttu õigust nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.

  1. Hageja avaldas kohtuistungil, et ta põhjendab hagi üksnes eksimusega hüpoteegilepingu sõlmimisel (tl 132 pöördel). Kohus peab sellele vaatamata vajalikuks analüüsida hageja poolt 03.01.2016 hagis ja 15.01.2016 menetlusdokumendis esitatud väidet varalise vastutuse kokkuleppe kehtetuse kohta. Kohus on seisukohal, et varalise vastutuse kokkuleppe võimalik kehtetus ei saa kohtu tuvastatud asjaoludel kaasa tuua sundtäitmise lubamatust. Kostja on käesolevas asjas tõendanud, et sundtäitmisele on esitatud kostja nõuded hageja ja hageja abikaasa Xxxx vastu, mis tulenevad 09.05.2012 laenulepingust (tl-d 70, 22, p 2.
  2. Hüpoteegiga on tagatud laenulepingust tulenevad nõuded, mitte varalise vastutuse kokkuleppest tulenevad nõuded. Seega ei mõjuta varalise vastutuse kokkuleppe kehtivus kostja raha tasumise nõude sundtäitmist. Hageja seisukoht, et varalise vastutuse kokkuleppe kehtetus toob kaasa hüpoteegilepingu kehtetuse, ei põhine seadusel. Hageja ei ole põhjendanud hagi laenulepingust tulenevate nõuete puudumisega. Seejuures ei ole hageja tuginenud sellele, et laenulepinguga loeti võlaõigusseaduse § 396 lg 2 mõistes laenuks hageja raha tasumise kohustus, mis tuleneb varalise vastutuse kokkuleppest. Kohus lahendab hagi hageja esitatud asjaolude alusel. Hageja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest võiks nähtuda laenulepingust tuleneva nõude puudumine. Seetõttu puudub kohtul alus hinnata laenulepingust tulenevate nõuete olemasolu või puudumist.
  3. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei saa tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõudes enda väidetavale eksimusele 09.05.2012 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel. Samuti leidis kohus, et varalise vastutuse kokkuleppe võimalik kehtetus ei mõjuta kostja nõude sundtäitmist. Lisaks leidis kohus, et kohtul puudub alus hinnata laenulepingust tulenevate nõuete olemasolu või puudumist. Kohus jätab eeltoodut arvestades hagiavalduse sundtäitmise täiteasjas nr 048/2013/1112 lubamatuks tunnistamise nõudes rahuldamata.
  4. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse ühes nõudes läbi vaatamata ja teises nõudes rahuldamata. Seega tegi kohus otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostja on avaldanud menetluskulude suuruseks 1200 eurot. Lepinguline esindaja osutas kostjale õigusteenust tunnitasu määraga 120 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu). Kostja kirjeldas ajakulu järgmiselt: Asja materjalidega tutvumine ja konsultatsioon kliendiga, ajakulu üks tund; Õigusliku positsiooni kujundamine, ajakulu 0,5 tundi; 12.02.2016 taotluse koostamine menetluskulude katteks tagatise määramiseks, ajakulu 3,5 tundi; Konsultatsioon kliendiga, ajakulu 0,5 tundi; 23.02.2016 hagivastuse koostamine, ajakulu 4,5 tundi. Kohtuasja materjalidega tutvumine, konsultatsioonide pidamine kliendiga, õigusliku positsiooni kujundamine on kohtu hinnangul osaks advokaadi poolt osutatavast professionaalsest õigusteenusest. Seetõttu on ajakulu kaks tundi selles osas vajalik ja põhjendatud. 4

(5)Hagile vastamine on kostja kohustus ning seetõttu on kostja vastuse koostamine vajalik toiming. Kostja vastuse maht oli kolm tekstilehekülge, millest sisuline vastus paiknes ligikaudu 1,5 leheküljel (tl-d 66-68). Menetlusdokumendi mahtu ja eelnevat õigusteenust (tutvumine, konsultatsioonid, õigusliku positsiooni kujundamine) arvestades on mõistlik ajakulu sellist liiki sarnase sisuga menetlusdokumendi koostamisel 3,5 tundi. Menetluskulu seoses menetluskulude katteks tagatise määramise taotlemisega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, sest kohus jättis avalduse rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 5,5 tunni ulatuses. Kohus määrab kindlaks kostja menetluskulud (lepingulise esindaja kulu) 660 eurot ja mõistab nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja (5,5 tundi x 120 eurot = 660 eurot). Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse menetluskulude 540 eurot kindlaksmääramiseks ja hagejalt kostja kasuks väljamõistmiseks (1200 eurot – 660 eurot = 540 eurot). Kohus mõistab kindlaksmääratud menetluskuludelt kostja kasuks hagejalt välja viivise vastavalt TsMS § 177 lõikele 4. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.