2-18-896/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-896 Tsiviilasi P P hagi R P vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi aeg Hageja P P, isikukood *, elukoht * Kostja R P, isikukood *, elukoht *
2. märts 2018 RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada
4. Lahutada P P (isikukood *) ja R P (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * * Maavalitsuses ning mille kohta on koostatud abieluakt nr *.
5. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.
6. Jõustunud kohtuotsus saata Haapsalu Linnavalitsusele perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
8. Hageja kanda jääb riigilõiv summas 50 eurot, mida hageja on kohustatud tasuma vastavalt 25.01.2018.a . kohtumääruse resolutsiooni punktile 1.3..
9. Vabastada hageja riigilõivu tasumisest riigituludesst summas 50 eurot. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsus ei ole edasikaevatav. Menetluse käik 18.01.2018.a. esitas hageja P P Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi R P vastu abielu lahutamise nõudes. 21.03.2018.a. toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära pooled abielu lahutamise nõude osas. Hageja nõue Hageja ja kostja abielu on registreeritud *.a. * Maavalitsuses. Poolte kooselust on sündinud neli last, kellest kolm olid hagi esitamise ajal alaealised. Hageja soovib abielu lahutamist, kuna poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning kostja ei ole nõus kokkuleppel perekonnaseisuametis abielu lahutama. Abielu lahutamise põhjuseks on alkoholi kuritarvitamine kostja poolt. Poolte abielulised suhted on lõppenud
10. aasta septembrist. Kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Hageja avaldas, et loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtuotsusele. Kostja seisukoht Kostja tunnistab esitatud hagi. Kostja nõustub hagejaga, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Ei ole alust arvata, et pooled oma kooselu taastaksid. Kostja võttis õigeks, et alkoholi tarvitamisest tulenevad probleemid on poolte abielu purunemise põhjuseks. Kostja avaldas, et loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtuotsusele. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud *.a. * Maavalitsuses. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning eraldi elatakse alates 2017 aasta septembrist. Samuti on mõlemad pooled seisukohal, et nad abielulisi suhteid ei taasta. Kohus leiab, et kui pooled on eraldi elanud juba üle poole aasta 2 ning nende vahel on jätkuvalt erimeeldusi, siis ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid ning seetõttu lahutab kohus poolte abielu. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Hageja oli vabastatud hagiavalduse esitamisel riigilõivust summas 50 eurot vastavalt 25.01.2018.a. kohtumäärusele. Ülejäänud 50 eurot tuli hagejal tasuda osade kaupa. Hagejal tuleb täita 25.01.2018.a. kohtumääruse resolutsiooni punkti 1.
11. st jätkata osamaksude tasumist. Kuna mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et loobuvad apellatsiooni esitamise õigusest kohtuotsusele, siis TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel oleks hagejal õigus nõuda ½ riigilõivu tagastamist. Kuna kohus on võtnud seisukoha, et hagi esitamisel vabastati hageja ½ riigilõivu tasumisest, siis lähtudes TsMS § 150 lg 2 p 3 põhimõttest ei mõista kohus hagejalt TsMS § 190 lg 7 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu osas, millest hageja oli vabastatud hagiavalduse esitamisel. Kohus vabastab hageja 50 euro tasumise kohustusest riigituludesse. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3