kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude 6 täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kuna hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 14.07.2016 seisuga, mõistab kohus 07.11.2012 lepingu alusel kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja alates 15.07.2016 viiviseid 0,1 % põhivõlgnevuselt (30 000 eurot) iga viivitatud kalendripäeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 30 000 eurot. 11.08.2014 lepingu alusel mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks välja alates 15.07.2016 viiviseid 0,1 % põhivõlgnevuselt (40 000 eurot) iga viivitatud kalendripäeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 40 000 eurot. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses; lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt
lg-st 1 jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Taotluse kohaselt on hageja menetluskulud summas 7141,98 eurot (sh käibemaks), millest riigilõiv 1550 eurot, kulud õigusabile 5413 eurot (sh käibemaks) ja muud kulud (registripäringud) 13 eurot ja hageja sõidukulud 165,98 eurot (lennukipilet 25.01.2017 kohtuistungil osaliseks). Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt nimetatud menetluskulude väljamõistmist. Kuna riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu, tuleb kostjatel solidaarselt sellest hüvitada 1550 eurot.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohus märgib esmalt, et peab hageja kohtuväliseid kulusid seoses registripäringutega 13 eurot ja sõidukuludega 165,98 eurot põhjendatuks ning mõistab need kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Hageja poolt 25.01.2017 ja 30.01.2017 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja teinud toiminguid 32,22 h ulatuses ning tunnitasu määraga 168 eurot (sh käibemaks). Hageja on taotlenud lepingulise esindaja tasu kindlaksmääramist summas 5413 eurot (5124,60+288,40). Kohus arvestab toimingute ajakulust maha 45 minutit, mis hagejal on kulunud menetluskulude nimekirja koostamiseks. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis 3-2-1-77-14 p 12 asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele. Ülejäänud osas peab kohus hageja lepingulise esindaja toiminguid ja nende ajakulu põhjendatuks ning vajalikuks. Kohus on arvestanud sealjuures menetluse iseloomu, sisu ja esitatud dokumente ning kostja I poolt esitatud tähtaja pikendamise taotlusi ja välja pakutud kompromisse, mis nõudis täiendavat suhtlemist hageja ja tema lepingulise esindaja vahel. Samuti on kohus seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu määr 168 eurot koos käibemaksuga ei ole põhjendamatult kõrge ning antud juhul pole kohtu hinnangul põhjendatud vastava tunnitasu määra vähendamine. Kohus märgib lisaks selgitavalt, et kostja I subjektiivne hinnang menetluskulude ebamõistlikkuse kohta ei ole aluseks menetluskulude vähendamisele sellisel 7 määral nagu taotleb kostja I. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja tasu kindlaks summas 5286,96 eurot (sh käibemaks). Kohus määrab hageja menetluskulud kindlaks summas 7015,94 eurot (sh käibemaks).
lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on esitanud vastava kinnituse. Hageja on taotlenud
lg 2 alusel kohustada kostjaid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma solidaarselt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.