← Eesti

1-17-6422/8

Obsah (8)§ 424§ 423§ 4231§ 63§ 65§ 68§ 199§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2017.a Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6422 (17251000164) Kohtukoosseis kohtunik Indrek Nummert Ko

§ 424

ja § 4231 järgi lühimenetluse korras Ringkonnaprokurör Merike Lugna Süüdistatav Toomas Pajumägi Isikukood või sünniaeg: 38606216013 Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx Kodakondsus: Eesti Haridus: xxxxxxx Emakeel: eesti Töökoht või õppeasutus: xx xxxxxxx xx, xxxxxxxxxxxxxxx Ülalpeetavad: x xxxxxxxx xxxx Karistatus: – 10.10.2016 Tartu Maakohus

§ 423

’ ja § 424 järgi 1 aasta ja 10 kuud vangistust, asendatud 657 üldkasuliku töö tunniga - 02.07.2015 Tartu Maakohus

§ 424järgi 1 aasta 3 kuud vangistust 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga Ülalpidamisel x xxxxxxxxx xxxx Kaitsja vandeadvokaat Indrek Naur, kokkuleppel 1

(7)Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 238 lg 1 p 4, § 180 lg 1 kohus RESOLUTSIOON otsustas: Süüdi tunnistada Toomas Pajumägi süüdistuses

§ 424

ja

§ 4231

järgi ning

§ 63lg 1 alusel mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 10.10.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 (ühe) aasta, 5 (viie) kuu ja 23 (kahekümne kolme) päeva vangistuse (sooritamata 533 tundi üldkasulikku tööd) võrra ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat, 1 (üks) kuu ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 24.06.-25.06.2017, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning ärakandmata karistus on seega 3 (kolm) aastat, 1 (üks) kuu ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Karistus pöörata täitmisele otsuse jõustumisel ja karistuse kandmise algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. Süüdimõistetul ilmuda vanglasse kutse peale. Menetluskulud Välja mõista süüdimõistetult riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175 alusel sundraha 705 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99917700048233. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendeid ei ole. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist ning loobumisel jõustub kohtuotsus järgmisest päevast. 2

(7)Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 24.07.2017 Paide kohtumaja kantselei kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Toomas Pajumägi on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema - 24.06.2017 kella 19.15 ajal juhtis Järvamaal Paide vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
  2. km-l suunaga Tallinna poole mootorsõidukit xxxxxxxx xxxxx xxxxxx reg nr xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1.22 mg/l +/0,12 mg/l, seega oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1.10 mg/l. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Toomas Pajumägi toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- olles 15.07.2016 ja 22.08.2016 juhtinud mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõiguseta, juhtis 24.06.2017 kella 19.15 ajal Järvamaal Paide vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 92. km-l suunaga Tallinna poole mootorsõidukit xxxxxxxx xxxxx xxxxxx reg nr xxxxxx ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimisega pani Toomas Pajumägi toime

423’1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil prokurör nõudis T. Pajumäe süüdi tunnistamist esitatud süüdistuses ning karistamist

§ 424

ja

§ 4231järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 10.10.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 24.06.-25.06.2017, s.o 2 päeva karistusaja hulka. T. Pajumägi tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi, kahetses ning kinnitas, et on nõus asja lahendamisega lühimenetluse korras. T. Pajumägi ja ta kaitsja taotlesid kergemat karistust, võimalusel mitte reaalset vangistust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades uuritud tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et esitatud süüdistus on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. Käesolevas asjas puudub ka kohtumenetluse poolte vahel igasugune vaidlus süüdistuse tõendatuses. Süüdistus

§ 424järgi 3

(7)

§ 424

objektiivne koosseis on tõendatud kogumis alljärgmiste tõenditega kogumis: - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt T. Pajumägi kõrvaldati 24.06.2017 kell 19.15 Järvamaal, Paide vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 92 km-l sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära; - Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millise kohaselt T. pajumäe indikaatorvahendi kasutamsie näit 24.06.2017 kella 19.15 ajal oli 1,22 mg/l; - Joobeseisundi kontrollimise protokolliga, millise kohaselt T. Pajumäel esinesid joobele viitavad tunnused: silmade punetus; aeglane kõne; alkoholi lõhn suust; aja-, isiku ja kohataju osas häired; kerged koordinatsiooni häred; rahutu, ärritatud ning omamehelik käitumine; - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja tõendusliku alkomeetri väljatrükkiga, mis tõendab otseselt joobeseisundit s.o vastavalt esitatud süüdistusele. Mõõtevahendi taatlustunnistus tõendab, et mõõtevahend oli taadeldud 04.11.2016. - tunnistaja patrullpolitseinik H. Tamsalu ütlustega, milliste kohaselt sai ta koos K. Vompaga patrullis olles 24.06.2017 kell 19.10 ajal juhtimiskeskuselt teate, et Adaverest Tallinna suunas liigub roheline xxxxxxxxx xxxx reg nr xxxxxx ning selle juht on alkoholijoobes. Võru-Luhamaa mnt 92 km-l peatasid nad sõiduki, juhil isikut tõendavat dokumendi esitada ei olnud. Enne puhumist oli juhi suust tunda tugevat alkoholi lõhna. Juht ütles, et ta nimi on T. Pajumägi ning nad toimetasid ta Paide politseijaoskonda, kus ta puhus tõenduslikku alkomeetrisse; - tunnistaja patrullpolitseinik K. Vompa ütlustega, millised riimuvad täielikult tunnistaja H. Tamsalu ütlustega; - asjaolu, et sõidukit juhtis süüdistatav, tõendab ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millise kohaselt T. Pajumägi peeti kahtlustatavana kinni 24.06.2017 Järva maakonnas, Paide vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 92 km-l, kuna tabati joobes juhtimiselt ning arestimajja vastuvõetava isiku isikusamasuse protokoll; - süüdistust tõendavad ka süüdistatava enda ütlused, mille kohaselt tunnistas ta end süüdi ning kahetses tegu. Eeltoodu järgi on

§ 424

objektiivne koosseis tõendamist leidnud ning see on realiseeritud kavatsusega, kuivõrd T. Pajumägi asus sõidukit juhtima teades, et ta on alkoholijoobes. T. Pajumäe ütluste kohaselt jõi ta enda maakodus xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx 24.06.2017 terve päeva õlut, tähistades enda sünnipäeva ning jaanipäeva ning seejärel õhtul kella 18 ajal hakkas sõitma xxxxxxxx. Käesolevas asjas puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltoodu alusel tunnistab kohus T. Pajumäe

§ 424järgi süüdi.

Süüdistus

§ 4231järgi Eelnevaga on kohus tuvastanud, et T.

Pajumägi juhtis mootorsõidukit 24.06.2017 kella 19.15 ajal Järvamaal, Paide vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 92 km-l.

§ 4231koosseisu täitmiseks on kohtul vajalik tuvastada, kas selline juhtimisõiguseta sõitmine toimus süstemaatiliselt. 4

(7)T. Pajumäe 25.06.2017 ütluste kohaselt ei ole tal kunagi juhtumisõigust olnud. Juhtimisõiguse puudumine seisuga 24.06.2016 on tõendatud ka Maanteeameti vastusega. Süüdistuse, karistusregistri väljavõte ja Tartu Maakohtu otsuse kohaselt on ta saanud karistada mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.10.2016 otsusega

§ 424

ja

§ 4231järgi, toimepanemise aeg 15.07.2016.

Kohus leiab, et süstemaatilisuse tuvastamisel tuleb arvestada eeskätt seni välja kujunenud kohtupraktikat, et isikuid koheldaks võrdselt. Viimane Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne ei lähe enam täpselt kokku väljakujunenud kohtupraktikaga, kuivõrd viimane ei pea ajavahemikku oluliseks, samas kui liiga pikk vahemik võib viia korduvuse ja süstemaatilise eristamise võimatuseni ning praktikas isikute ebavõrdse kohtlemiseni. Praktikas ei tohiks karistatus ka sõltuda sellest, millise menetleja ja tema tõekspidamiste juurde isik satub, vaid praktika peab olema võrdlemisi ühtne seaduse kohaldamisel iga juhtumi puhul. Kohtupraktikas on samad põhimõtted süstemaatilise varguse ja juhtimisõigusteta sõitmise tarbeks. Maakohtu kogemus näitab, et senise praktika kohaselt siiski alustatakse kriminaalmenetlus

§ 4231

ja

§ 199

lg 2 p 9 alustel kui vähemalt kolm episoodi jäävad vahemikku 1 aasta ning see võib ka mõnevõrra varieeruda lisa kuudega sõltuvalt asjaoludest. Käesolevas asjas on T. Pajumägi pärast kriminaalkorras juhtimisõiguseta sõitmise eest karistada saamist juhtimisõiguseta sõitnud taas vähem kui aasta pärast. Kohus leiab, et teod on omavahel seotud ning moodustavad teatud sisulise süsteemi. Ajavahemik näitab, et selline käitumine on isikule muutunud elustiiliks. Ka T. Pajumägi on ise enda ütlustes tunnistanud, et juhilubade tegemine ei ole õnnestunud, kuna alati on enne aasta möödumist uus karistus peale tulnud. Samuti ei ole võimalik tööl käia ühistranspordiga, seega tullakse talle enamus ajast xxxxxxxx järgi ja viiakse tööle aga iga kord see ei toimi ning siis ongi ta ise autorooli istunud. Eeltoodu alusel on täidetud

§ 4231järgi nõutav süstemaatilisus ja nõutav objektiivne koosseis.

Kohus leiab, et T. Pajumägi on teo toime pannud kavatsusega, kuivõrd T. Pajumägi asus sõidukit juhtima teades, et tal juhtimisõigus puudub. T. Pajumäe ütluste kohaselt hakkas ta sõitma enda maakodust xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxx, et järgmisel päeval tööle minna. Käesolevas asjas puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltoodu alusel tunnistab kohus T. Pajumäe

§ 4231järgi süüdi.

Karistus

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid ning püüdlusi 5

(7)(RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).

§ 424

järgi on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni 3 aastase vangistusega. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Süü suuruse juures arvestab kohus, et T. Pajumäegi on oma teoga realiseerinud kaks kuriteokoosseisu ning pannud teo toime kavatsetusega. Enama kui ühe süüteo toimepanemisel on kohtupraktikas alati loetud süü suureks. Samuti arvestab kohus joobe suurust, mis on isegi üle 1,0 mg/l kohta. Lisaks enda ütluste kohaselt alustas T. Pajumägi sõitu xxxxxxxxxxxx ning tahtis sõita xxxxxxxx, mis on märkimisväärselt pikk marsruut, kinnipidamise hetkeks oli isik samuti läbinud pika teekonna. Kohus on seega seisukohal, et T. Pajumäe süü on suur. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus kahetsust. Raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodut arvestades, eelkõige süü suurust leiab kohus, et T. Paljumäele mõistetav karistus peaks jääma sanktsiooni ülemmäära lähedastesse piiridesse, nagu ka prokurör on taotlenud. Arvestades süü suurust, eri - ja üldpreventiivseid kaalutlusi, on välistatud pelgalt rahalise karistuse kohaldamine ja tingimisi karistuse kohaldamine ei ole samuti enam seaduses tulenevalt võimalik. T. Pajumäel on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning seda kõik liiklusalaste rikkumiste eest. Käesoleva teo on T. Pajumägi toime pannud üldkasuliku töö tegemise ajal, mis iseloomustab tema eripreventsiooni äärmiselt negatiivselt. Varasemalt on T. Paljumäge karistatud mitte reaalse vangistusega, vaid tingimisi. Käesolevaks hetkeks on aga ammendunud kõik vabaduses karistuse kandmise võimalused. Varasemad karistused ja käesolev kuritegu näitab, et T. Pajumäe tegevust arvestades on karistused tema jaoks olnud seni mitte tõsiselt võetavad ja ei ole sundinud isikut muutuma. Kohus on seisukohal, et T. Pajumäe suhtes ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke teisiti, kui vaid üksnes reaalset vangistust mõistes. Kaitsja taotlus vangistuse raviga asendamiseks ei ole arvestades süü suurust ning mõistetud vangistuse pikkust võimalik, arvestades ka P. Pikamäe seisukohta raviga asendamise osas. Nimelt alkoholismi puhul ei tule vangistuse asendamine raviga kõne alla (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne lk 220 p 4). T. Pajumäe on x alaealist last ning palub sellega karistuse mõistmisel arvestada. Kohus on seisukohal, et käesolevalt ei saa see olla enam argument karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Vaatamata korduvatele karistustele ei ole T. Pajumägi asunud enda perele, sh lastele, mõtlema enne kuritegude toimepanemist – et mida toob kaasa tema poolt õiguskorra jätkuvalt mittejärgimine ja hoolimatu suhtumine õigushüvedesse ning sellele vältimatult lõppude lõpuks järgnev vangistus. Karistus ei saa minna leebemaks ühe ja sama kuriteo korduvate toimepanemiste eest. Üldpreventiivses mõttes joobes ja juhtimisõiguseta juht on potentsiaalselt ohtlik igaühele nii tiheasustusalal liiklevale inimesele kui autos olnud kaassõitjatele ning igaühe varale. Väikese riigi 6

(7)kohta on enam kui küll igal aastal liiklussurmasid ja vigastatuid joobes juhtide tõttu. Seetõttu jäädakse ilma pereliikmest, invaliidistutakse ja satutakse majanduslikesse raskustesse seoses tööst ilma jäämisega ja laenu jm kohustuste täitmise võimatuste pärast. Rääkimata korvamatutest moraalsetest kaotustest. Sageli joobes juhtidel puuduvad arvestavad võimalused ohvritele ja nende peredele kahjude korvamiseks. Lisaks peavad maksumaksjad läbi Haigekassa kinni maksma kannatada saanud isikute ravikulud. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus T. Pajumäele

§ 424

ja

§ 4231

järgi ning kohaldades

§ 63lg 1 alusel karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 10.10.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta, 5 kuu ja 23 päeva vangistuse (sooritamata 533 tundi üldkasulikku tööd vastavalt kriminaalhooldusametniku vastuskirjale) võrra ning mõista liitkaristuseks 3 aastat, 1 kuu ja 23 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 24.06.-25.06.2017, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmata karistus on seega 3 aastat, 1 kuu ja 21 päeva vangistust. Karistus tuleb pöörata täitmisele otsuse jõustumisel ja karistuse kandmise algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. Süüdimõistetul tuleb ilmuda vanglasse kutse peale. Tõkend T. Pajumäe suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud Välja tuleb mõista T. Pajumäelt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175 alusel sundraha 705 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.