1-18-1365/1

(18233000046)Kohtunik Mari-Liis Avikson (kirjalikus menetluses) Kriminaalasi Dmitri Ivanovi süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi, kiirmenetluses käskmenetluse korras Süüdistatav Dmitri Ivanov Elukoht xxx, isikukood 37604103727, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx Kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON Tunnistada Dmitri Ivanov süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o summas 1000 (üks tuhat) eurot. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918400001359 ning selgitus „Dmitri Ivanov, 1-18-1365, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista KrMS § 2565 lg 2 alusel Dmitri Ivanovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot sundraha ja 334 (kolmsada kolmkümmend neli) eurot ja 91 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Dmitri Ivanovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud kokku summas 709 (seitsesada üheksa) eurot ja 91 senti osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE
2. Maksekorraldusele märkida 1 1-18-1365 viitenumber 99918700012750 ning selgitus „Dmitri Ivanov, 1-18-1365, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 254 lg 5 alusel toimetada kohtuotsus kolme päeva jooksul alates otsuse tegemisest süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Maakohus tuvastas Dmitri Ivanovi süüdistatakse selles, et ta juhtis 13.12.2017.a kella 13.45 ajal Kreenholmi tn 25 asuva maja juures mootorsõidukit Ford Transit riikliku registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (amfetamiin, s.o aine, mis kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 kohaselt “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisas 1 loetletud narkootiliste ja psühhotroopsete aine I osa nimekirja, tarvitamisest põhjustatud joove). Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisund narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellise käitumisega rikkus Dmitri Ivanov liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Sel moel pani Dmitri Ivanov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on ettenähtud KarS § 424 (alates 01.01.2018.a KarS § 424 lg 1) järgi. 15.02.2018 koostatud süüdistusakti kohaselt taotleb Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Pavel Gordijevski kohtus kriminaalasja läbivaatamist kiirmenetluses käskmenetluse korras ning teeb ettepaneku tunnistada Dmitri Ivanov süüdi KarS § 424 alusel ning karistada rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, st. 100 x 10 eurot, s.o summas 1000 eurot. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 (kaheks) kuuks. Dmitri Ivanovilt kuuluvad väljamõistmisele sundraha (kiirmenetlus, II astme kuritegu - 375 eurot), kriminaalmenetluse kulud (joobeseisundi ekspertiis 23,71 eurot) ja kaitsja tasu summas 216,72 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 kohtukulude tasumine määrata ositi tähtajaga 1 (üks) aasta. Maakohus leiab Uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et Dmitri Ivanovi süü KarS § 424 lg 1 (jõustus 01.11.2017) järgi on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, terviseseisundi kirjeldamisega, joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnanguga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tunnistaja N L ütlustega ja kahtlustatava Deniss Lõssenko ütlustega. Kohus leiab, et Dmitri Ivanovi suhtes tuleb lisakaristus KarS § 50 lg 1 alusel jätta kohaldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-18-17 korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. 2 1-18-1365 Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-1-59-15, p
3. Kohus lähtudes karistusregistri andmetest leiab, et süüdistatava poolt toime pandud kuriteo puhul on tegemist juhusesüüteoga, sest isikut pole varem kriminaal- ega ka väärteokorras karistatud. Seega kohus leiab, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada põhikaristusega ja kohus jätab Dmitri Ivanovi suhtes lisakaristuse KarS § 50 lg 1 alusel kohaldamata. Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtul puuduvad alused antud juhul sellise negatiivse tulevikuprognoosi tegemiseks, arvestades ka süüdistatava kahetsust ja lubadust, et rohkem seda ei kordu. Samuti juhib kohus tähelepanu, et KarS § 424 lg 3 (jõust. 01.11.2017) kohaselt kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust. Seega abiprokuröri ettepanek võtta juhtimisõigus ära 2 kuuks ei vasta eeltoodud seaduse nõudele. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ja võtab arvesse süüteo iseloomu ja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti abiprokuröri arvamust karistuse osas. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 251 lg 1, 253 lg 1 ja 254, 2565 lg 1 p 2, lg
4. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 3