Obsah (9)

§ 113§ 1043§ 1056§ 1045§ 1050§ 1058§ 128§ 127§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-13226 Tsiviilasi Xxxxha

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni Xxxx

OÜ poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud XxxxOÜ kanda.
2. Välja mõista XxxxOÜ`lt Xxxx´e menetluskulu kokku summas 8 400 eurot (riigilõiv 1 800 eurot, õigusabikulud 6 600 eurot) Xxxxkasuks.
3. Välja mõista XxxxOÜ`lt Xxxxkasuks viivis menetluskuludelt (8 400 eurolt)

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (Ts

MS § 177 lg 4).

1. XxxxOÜ kohustub menetluskulu tasuma Xxxxpangakontole XXXXXXXXXXXXXX (SEB) ning märkima maksekorralduse selgitusse „tsiviilasi nr 2-16-
2. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
3. Hagejale kuuluval kinnistul (registriosa nr xxxx ) asunud hooned ja vara hävinesid 03.06.2015 tulekahjus, mis sai alguse kostjale kuuluvate elektriliinide lühisest murdunud õunapuu elektriliinidele kukkumise tagajärjel. Hageja on seisukohal, et kostja oleks saanud õnnetuse ära hoida, kui kostja oleks liini kaitsevööndisse ulatunud murdunud õunapuu oksi kärpinud. Hageja esitas kostjale kohtuväliselt taotlused tulekahju tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks, kuid kostja kahju ei hüvitanud. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitisena 171 577,71 eurot, kuna kostja vastutab tekkinud kahju eest

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 5 ja p 7 alusel, alternatiivselt ka

§ 1056lg 1; § 1058 lg 1,2 alusel.

Kostja vastus hagile

1. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et kahju ei ole tekkinud kostjast tulenevatel asjaoludel ning kostja kahju tekkimise eest ei vastuta. Kostjal ei olnud õigust ega kohustust langetada kaitsevööndist väljaspool kasvanud õunapuud. Kostja möönab, et kostja on tema poolt opereeritava elektrivõrgu osas suurema ohu allika valdajaks ning kannab oma võrgu majandamise osas kõrgendatud riski ning vastutust, kuid kostjale jääb selgusetuks, milline on riskivastutuse kohaldamiseks vajalik elektriliinist lähtuv iseloomulik (kõrgendatud) oht. Kohtu põhjendused
2. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.
3. Hageja tugineb oma nõude põhjendamisel esmalt

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 5 ja p 7.

Hageja leiab, et käesoleval juhul on täidetud kõik kostja deliktilise vastutuse eeldused ja kostja vastutab hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju eest. 5. Riigikohtu 20.04.2011 otsuse nr 3-2-1-19-11 punktis 12 on selgitatud, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-127-08, p 15). Otsuse p 14 on kolleegium selgitanud et

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

1. Hageja on Xxxx kinnistu omanik alates 20.02.2008 (tl 17). Tõendina esitatud kinnistusraamatu väljavõttes on kinnistu nimeks Xxxx ja muudes dokumendites on kinnistu nimeks Xxxx (kd II tl 18pöördel). Vaidlust ei ole, et tegemist on sama kinnistuga. Päästeameti menetlusbüroo peainspektori Xxxx 17.06.2015 teatise ning kohtuistungil antud ütluste kohaselt 03.06.2015 teatati Häirekeskusesse hoonete tulekahjust Xxxx ja Xxxx kinnistutel Xxxx maakonnas. Esmase teate kohaselt põles Xxxx kinnistu eluhoone. Eluhoone kõrvalt läheb mõõda nelja traadiga madalpinge elektriliin. Liini all on värske murdumisjäljega murdunud õunapuu. Õunapuu all ladvapool on pinnas põlenud suunaga eluhoone poole. Elektriliini ühel traadil on näha tilgakujuline moodustis (kd I tl 20; kd II tl 25-26). Põlengu toimumise ajal läbisid ning läbivad tänaseni nimetatud kinnistuid kostjale kuuluvad nelja traadiga madalpinge elektriliinid, täpsemalt 0,4 kV õhuliinid, mille kõrgus kostjale kuuluva Xxxx alajaama fiider F1 mastide M6 ja M7 vahel (so Xxxx kinnistul) on 6,3 m (tl 54-55). Päästeameti menetlusbüroo peainspektori Xxxx 17.06.2015 teatise ning kohtuistungil antud ütluste kohaselt tulekahju sai alguse Xxxx kinnistult. Suure tuule tõttu murdus õunapuu, mis kukkus elektriliinidele. Elektriliinilt lendunud sädemetest süttis pinnas ja sealt kandus tuli kasutuseta eluhoonele. Xxxx kinnistu eluhoone tulekahjust lendunud sädemed süütasid samal kinnistul kolm majapidamise abihoonet ja Xxxx kinnistu eluhoone ja majapidamise abihoone. Kõik hooned hävisid tulekahju tagajärjel (I kd tl 20; kd II tl 25-26). Päästeameti menetlusbüroo peainspektori Xxxx 13.08.2015 teatise ning kohtuistungil antud ütluste kohaselt Päästeameti hinnangul madalpinge liini suunas on langenud kaks puud. Õunapuu on murdunud enne tulekahju tekkimist, teine puu murdus peale tulekahju tekkimist. Liinilt lendus säde suure tuule tõttu Xxxx kinnistul asunud eluhoone ligidusse, seetõttu ei ole liini all põlemisjälgi. Hoone osalise piirdeaia ja hoone vahel olid maas elektrikaarte jälgedega õhuliini paljasjuhtmed, mis olid pärit hoonesse tulevast liinilt. Need paljasjuhtmed olid saanud tugevalt tulekahju tagajärjel kuumakahjustusi ja neil ei olnud võimalik tuvastada elektrikaare jälgi. Kolmandate isikute tegevusest tulekahju tekkimine on vähetõenäoline. Riigi Ilmateenistuse andmetel puhus 03.06.2015 Xxxx piirkonnas puhanguti tuul kiirusega kuni 23m/sek. Xxxx piirkonnas on samal päeval olnud kolm metsamaastiku tulekahju. Tulekahju põhjustas murdumise tagajärjel elektriliinidelt lendunud sädemed (I kd tl 25; kd II tl 25-26). Õunapuu asus Xxxx kinnistul ja õunapuu asukoht on tuvastatav mõõtmisaruandega, mis on tehtud Xxxx poolt (tl 64-70). Xxxx mõõtmisaruande tulemuste järgi oli õunapuu (tüve keskkoha) horisontaalne kaugus lähemast elektriliini traadist 4,30 m, puuvõra arvestuslik raadius 2,82 m ning võra välimiste okste horisontaalne kaugus elektriliini lähimast traadist 1,48 m (4,30-2,82=1,48). Murdunud õunapuu (tüve keskkoha) horisontaalne kaugus liini keskteljest oli 4,61 m ja võra välimiste okste kaugus liini keskteljest 1,79 m (4,61-2,82=1,79m). 03.06.2015 (so põlengu ajal) kehtinud „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 lg 1 p 1 kohaselt on kuni 1 kV õhuliini kaitsevöönd 2,0 m liini teljest. Seega paiknes õunapuu murdumise eelselt elektriliini kaitsevööndis vähemalt 21 cm ulatuses (2,0-1,79=0,21m). Kuna puu oli murdunud liini suunas kaldega, siis omab tähendust ka murdunud tüvetüüka kaugus elektriliini lähimast traadist piki murdunud tüveosa (murdumise suunas), mis Xxxx mõõtmistulemuste järgi oli 6,56 m ehk 0,56 m lühem kui murdunud tüveosa pikkus (7,12-6,56=0,56). Arvestades maha kukkunud puutüve asendit (puu oli murdunud kaldega elektriliini suunas), langes puu elektriliinile ja ulatus üle lähima õhuliini traadi vähemalt 0,56 m ulatuses. Murdumiseelselt ulatus õunapuu võra elektriliini kaitsevööndisse ja arvestuslikult ulatus kuni 1,48 m kaugusele lähimast elektriliini traadist ning 1,79 m kaugusele arvestuslikust elektriliini postide järgi arvestatavast liini keskteljest (tl 69). Murdunud õunapuu täpne asukoht ja mõõtmed on kindlaks tehtud metsatakseerimise dotsendi Xxxx poolt läbiviidud mõõtmiste alusel. Xxxx pädevust kinnitab asjaolu, et Xxxx näol on tegemist metsa- ja puidumõõtmise valdkonna õppejõuga Eesti Maaülikoolis alates 2005 ning ta on ise või koostöös kaasautoritega puude- ja metsamõõtmise kohta kirjutanud üle 50 teaduspublikatsiooni. Välimõõtmistel kasutatud mõõtevahendid ja mõõtmismetoodika on mõõtmisaruandes detailselt lahti kirjutatud. Seega on kohtu hinnangul mõõtmised teostatud pädeva isiku poolt, mistõttu on mõõtmistulemuste pinnalt tehtud järelduste näol kohtu hinnangul tegemist usaldusväärsete ja kontrollitavate andmetega. Hageja leiab, et murdunud õunapuu asukohta, mõõtmeid ja murdumise suunda arvestades on üheselt selge, et puu kukkus liinidele ning puu ja liini ristumise tulemusena lõid liinitraadid omavahel kokku, mistõttu tekkis lühis, mille sädemed tugeva tuule tõttu kandusid eemale. Keskkonnaagentuurilt saadud info kohaselt mõõdeti 03.06.2015 kl 14:00 ajal Xxxx meteoroloogiajaamas maksimaalseks tuule kiiruseks 18,2 m/s ning kl 15:00 ajal 18,3 m/s (tl 61). Hageja leiab, et põlengu algseks põhjuseks oli puu paiknemine liinile liiga lähedal. Kui puu oleks kasvanud kaugemal, ei oleks põlengut toimunud, sõltumata sellest, kui tugev oli tuul ja/või kas tuul võis aidata kaasa puu murdumisele. Kostja seevastu on seisukohal, et kuivõrd õunapuu oksad olid õhuliini teljest 1 m 79 cm kaugusel, ei olnud need õhuliinile ohtlikud, olles siiski õhuliini teljest 1 m 79 cm kaugusel. On küll tagajärg, kuid see ei ole seotud kostja tegevusetusega. Kostjal ei olnud õigust ega kohustust langetada kaitsevööndist väljaspool kasvanud õunapuud ning viimane oli täielikult vastava kinnisasja omaniku vastutusalas. Kostja leiab, et adekvaatsuse (ettenähtavuse) teooria välistab kostja vastutuse sündmuse ebatavalise, ühekordse ja mõistlikult mitteettenähtava kulgemise korral. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Xxxx kinnistu omanikuks on hageja ning 03.06.2015 toimus Xxxx kinnistul tulekahju, milles hävinesid kõik kinnistul asunud hooned. Tulekahju sai alguse Xxxx kinnistult, kus tuule mõjul murdus õunapuu, mis kukkus kostjale kuuluvatele elektriliinidele. Elektriliinilt lendunud sädemetest süttis pinnas, sealt kandus tuli esmalt Xxxx kinnistu hoonetele ja seejärel Xxxx kinnistu hoonetele. Murdunud õunapuu tüvi asub väljaspool kaitsevööndit, kuid võra paiknes murdumise eelselt elektriliini kaitsevööndis vähemalt 21 cm ulatuses. Kohtu hinnangul on tulekahju tekkepõhjused ja põhjuslik seos kaitsevööndis asunud puu okste kärpimata jätmise, tulekahju tekkimise ning hageja vara hävimise (ehk hagejale kahju tekkimise) vahel tõendatud sündmuskohal vaatlust teostanud Päästeameti menetlusbüroo peainseneri Xxxx kirjalike vastustega nii hageja kui kostja päringutele (tl 18-20; 25), Xxxx kohtuinstungil antud ütlustega (kd II tl 24-26), metsatakseerimise dotsendi Xxxx mõõtmisaruandega (tl 64-70), elektriinseneri Xxxx ekspert-hinnanguga (tl 72-73), esitatud fotodega (tl 21-23; tl 74-89) ning hageja enda vande all antud seletusega (kd II tl 27-29). Tulekahju tekkis murdunud õunapuu okste kukkumisest liinidele, mille tulemusena leidis aset liinide lühis, mis pildus sädemeid, mis tekitasid põlengu. Tulekahju tagajärjel tekkis hagejale ulatuslik kahju hageja omandi rikkumisest. OÜ Xxxx elektriinsener Xxxx on põlengu põhjuste selgitamisel märkinud, et tulekahju oleks saanud ära hoida, kui oleks õigeaegselt õhuliini kaitsevööndit puhastatud puudest, prahist, oleks tagatud ka õigeaegne kaitserakendus alajaamas (tl 72-73). Kohus leiab, et kaitsevööndi kohale kasvanud okste pügamata jätmine tõstis tulekahju saabumise objektiivset võimalikkust märkimisväärselt, s.t selline tegevusetus võib üldreeglina kaasa tuua sellise tagajärje ning puu murdumise võimalikkus on eluliselt alati ettenähtav. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas okste kärpimata jätmise ja kahju tekkimise vahel kausaalne seos olemas. Kui kostja oleks kaitsevööndis asuvad oksad ära lõiganud, oleks tagajärg jäänud saabumata. Tulekahju tekkepõhjused ei ole tingitud kinnistu omanike ega ka kolmandate isikute tegevusest (tl 20; 25). TsMS § 436 lg 2 teise lause kohaselt kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 436 lg 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 4 kohaselt otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohus märgib, et kostja on oma 24.04.2017 esitatud menetlusdokumendis (kirjalik kohtukõne) (kd II tl 30-31) esitanud väiteid ja asjaolusid, mida varem kostja menetluses ei esitanud. Kohus selgitab eeltoodust tulenevalt, et otsust tehes ei tugine kohus kostja kohtukõnes esitatud esmakordsetele vastuväidetele, muuhulgas vastuväitele, et pole selge tulekahju tekkepõhjus. Asjaolu, et kostja hinnangul võis tulekahju teoreetiliselt alguse saada ka muul põhjusel, tuleneb kostja kohtukõnest üllatuslikuna, seda ei ole pooled kohtus arutanud ning seetõttu jätab kohus kostja eeltoodud vastuväite tähelepanuta. Kohtu hinnangul on objektiivne teokoosseis (tegu, kahju, põhjuslik seos teo ja kahju vahel) hageja poolt tõendatud.
2. Kostja suhtes vastutuse kohaldamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas kostja tegevusetus oli õigusvastane.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

§ 1045

lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane ka siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.

§ 1045

lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kahju tekitamise õigusvastasust on hageja sisustanud nii kostja poolt hageja omandi rikkumisega kui ka seadusest tulenevat kohustust (kaitsenormi või alternatiivselt käibekohustust) rikkuva käitumisega kostja poolt. Hageja tugineb kaitsenormi rikkumise osas 03.06.2015 kehtinud elektriohutusseaduse § 5 lõikele 2, 03.06.2015 kehtinud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007 määruse nr 19 „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 lg 1 punktile 1 ja § 7 lõikele 1 ja lõikele 2 ning eelnimetatud sätete tõlgendamise eesmärgil ka alates 01.07.2015 kehtiva (eelnimetatud määrust asendava) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 9 lõikele 1 ja lõikele 2. Hageja hinnangul täidab käesoleval juhul õigusvastasuse kriteeriumi eelkõige asjaolu, et kostja on kahjustanud hageja omandit, kuid täiendavalt leiab hageja, et kostja on rikkunud ka oma seadusest tulenevaid kohustusi (eirates viidatud kaitsenorme). Kostja leiab, et hageja nõuet käsitledes peab kohus välja selgitama, kas Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007 määruse nr 19 „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 7 lg 1 ja lg 2 eesmärgiks on isiku omandi kaitsmine põlengus hävimise eest. Kostja leiab, et kuivõrd kaitseseadused

§ 1045

lg 1 p 7 tähenduses võivad olla ainult nõudeid ja keelde sisaldavad normid, siis Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007 määruse nr 19 „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 7 lg 1 ja lg 2 ei vasta sellele nõudele, sest nendega on kehtestatud kostja õigus, mitte kohustus ega keeld. Kostja on selgitanud, et lähtub kaitsevööndis elektripaigaldise hooldustööde tegemisel põhimõttest, et kinnisasja omaniku huve võimalikult vähe riivata. Õhuliine vaadatakse üle kindla perioodsusega ja vaatlustulemuste alusel koostatakse plaan vajalikest töödest. Elamumaid läbivate liinide puhul langetatakse vaid kaitsevööndis kasvavad (st. puud, mille tüvi asub kaitsevööndis) ohtlikud puud ning kaitsevööndisse ulatuvad oksad kärbitakse ulatuses, et need ei ohustaks õhuliini. Kostja leiab lisaks, et seadusandja on kehtestanud elektripaigaldise omaniku õiguse raiuda vaid kaitsevööndis kasvavad ja elektripaigaldist ohustavad puud, oksad ja

a ning teeb vahet vaid tööde tegemisest teavitamise osas. Kostja selgitab, et elektripaigaldise kaitsevööndi ulatused on kehtestatud olenevalt elektripaigaldise pingest ja ulatuvad 2-40 meetrini. Kui jaatada hageja tõlgendust, siis tuleks iga puu, mis kukkudes võib ulatuda liinini, langetada. See ei saanud olla seadusandja mõte, sest miks muidu on sätestatud kaitsevööndi ulatuse varieeruvus. Samuti ei ole seadusandja mõte, et kõigi puude ladvad tuleks maha lõigata ulatuses, milles nad võivad kukkuda kaitsevööndisse ning ulatuda liinini. Hageja leiab, et hageja viidatud normidest tuleneb, et elektripaigaldise omanikul tuleb igasugune elektripaigaldise riket põhjustav ja/või ohtlikku olukorda loov puu/põõsas/oks/

a eemaldada, sätestatud juhtudel tuleb sellest eelnevalt ka kinnisasja omanikku teavitada. Kui puu/põõsas/oks/

a ulatub kaitsevööndisse, siis eeldatakse, et see kujutab ohtu elektripaigaldisele. Hageja leiab, et kostja on kaitsevööndi regulatsioonist teinud valed järeldused. Juba ainuüksi „kaitsevööndi“ nimetusest tuleneb, et elektripaigaldise omanikul/käitajal lasub kohustus kaitsta mistahes isikuid/vara liinidest kui ohuallikast lähtuda võiva ohu eest. On ilmne, et liinidesse ulatuvad oksad kujutavad endast ohtu ja seda isegi siis, kui tüvi, mille küljes oksad kasvavad, ei asu kaitsevööndis. Hageja järeldust kinnitab ka elektriinsener Xxxx oma eksperdiarvamuses, märkides, et võrguhaldaja oleks pidanud kõrgepingeliinide kaitsevööndid puhtana hoidma puudest, põõsastest, mis võivad lõhkuda õhuliine, tekitades lühisvoole, mis õigeaegse kaitserakenduse korral antud juhul ei taganud väljalülitust, tekitades antud objektil tulekahjude laviini ( tl 72-72). Hageja märgib lisaks, et kostja ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel põhineb tema ülevaatamiskohustuse sagedus, millest lähtuvalt koostatakse tööde plaan, kust tuleneb kohustus raiuda vaid puud, mille tüvi asub kaitsevööndis jne. Hageja hinnangul on kaitsevööndi regulatsiooni eesmärgiks eelkõige tagada ohutus. Käibekohustuse rikkumise (TsÜS § 138) alternatiivse õigusliku käsitluse esitas hageja juhuks, kui kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja käitumine on olnud õigusvastane tulenevalt kaitsenormi rikkumisest. Hageja leiab, et kostja käibekohustuse sisuks on eemaldada ka kõik seesugused puud, oksad/võra, mis küll otseselt ei kasva kaitsevööndis, kuid mis võivad sinna tuule käes õõtsudes ulatuda, samuti tugevama tuule korral liinidesse kukkuda. Kohus märgib, et sobilikud on hageja poolt viidatud Riigikohtu seisukohad, sh Riigikohtu otsus 32-1-48-15 (p 23-26) milles märgitakse, et „kostja vastutuse esmaseks eelduseks on see, et kostja tegu oleks õigusvastane [näiteks

§ 1045lg 1 p 5 ja p 7 järgi on isiku tegu eelduslikult õigusvastane].

[…] Kui kahju tekitajale on etteheidetav tegevusetus, mille tagajärjel saabus väidetavalt kahju, tuleb olukorras, kus puudub vastavat juhtumit reguleeriv kaitsenorm (

§ 1045

lg 1 p 7 ja lg 3) kontrollida lisaks, kas kahju tekitajal oli kohustus käituda mingil viisil, et kahju tekkimist ära hoida, kuid ta ei käitunud vastavalt, st kas tal lasus selles olukorras käibekohustus, mida ta on rikkunud (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-73-13, p 10; otsus nr 3-2-1161-12, p 10). Kolleegium on varem asunud seisukohale, et käibekohustus tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest ning sellest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema üldise käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-73-13, p 10; otsus nr 3-2-1-161-12, p 10). Kuigi käibekohustuse rikkumine on kahju tekitamise õigusvastasuse kontekstis olemuselt sarnane seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (

§ 1045

lg 1 p 7 ja lg 3), eristab seda viimasest eelkõige tõik, et käibekohustus ei sisaldu üldkehtivates õigusnormides, vaid kohus peab käibekohustuse rikkumisega tekitatud kahjuhüvitamise nõude lahendamiseks esmalt tuvastama, kas kahju tekitajal lasus käibekohustus ning milline oli selle käibekohustuse sisu ja ulatus. Kõige üldisemalt tähendab käibekohustus ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Seega tuleb kohtul iga üksikjuhtumi puhul selgitada, kas kahju tekitajal oli juhtumi asjaolusid arvestades käibekohustus kannatanule kahju tekitamise ärahoidmiseks. Kahju tekitaja käibekohustuse olemasolule võib kolleegiumi arvates viidata mh see, et realiseerunud oht oli tema mõjualas, tema tegevus tekitas teises isikus usalduse ja lõi talle ettekujutuse, et tegevus on ohutu või et kahju tekitaja kontrollib täielikult ohtu, samuti see, et kahju tekitaja taotles ohtliku tegevusega majandusliku kasu saamist. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohuolukorras, st milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama. Sõltumata üksikjuhtumi spetsiifikast, on ohtude realiseerumise vältimise püüdluste osas iga kord tähtsus ähvardava kahju raskusastmel, kahju tekkimise tõenäosusel ning kulutuste ja vaeva suurusel, mis on vajalikud ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks. Nimetatud parameetrite omavahelist suhet saab määrata selliselt, et mida raskem on ähvardav kahju, mida suurem on kahju tekkimise tõenäosus ning mida väiksem on kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus. […] Kohus märgib, et nii hageja kui kostja on nõustunud, et tulekahju toimumise ajal kehtinud elektriohutusseadus § 5 lg 2 ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007 määruse number 19 § 2 lg 1 p 1, § 7 lg 1 ja lg 2 on kaitsenormideks

§ 1045lg 1 p 7 mõttes (kd II tl 18pöördel).

03.06.2015 kehtinud elektriohutusseaduse § 5 lg 2 kohaselt tuli elektripaigaldist hooldada nii, et see ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise korral ei ohusta inimest, vara ega keskkonda. 03.06.2015 kehtinud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007 määruse nr 19 „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 lg 1 p 1 kohaselt on õhuliini kaitsevöönd maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit. Vastavalt viidatud määruse § 7 lõikele 1, on elektripaigaldise omanikul õigus raiuda kaitsevööndis kasvavad ja elektripaigaldist ohustavad puud ja

a sellest kinnisasja omanikku eelnevalt teavitades. Sama määruse § 7 lg 2 kohaselt on elektripaigaldise omanikul õigus kinnisasja omanikku eelnevalt teavitamata raiuda puud ja puude oksad ning

a, mis loovad ohtliku olukorra. Alates 01.07.2015 kehtiv (eelnimetatud määrust asendav) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, mille § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt on kaitsevööndiga ehitise omanikul õigus raiuda kaitsevööndis kasvav ja kaitsevööndiga ehitist ohustav puu, põõsas ja oks sellest kinnisasja omanikku eelnevalt teavitades. Kinnisasja omanik ei tohi takistada kaitsevööndis puu, põõsa ja oksa raiumist. Kaitsevööndiga ehitise ohtu põhjustav puu, põõsas ja oks tuleb eemaldada. Ohtu põhjustava puu, põõsa ja oksa raiumisest ei pea kinnisasja omanikku eelnevalt teavitama. Sellisest tööst teavitatakse kinnisasja omanikku esimesel võimalusel. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et ülalkirjeldatud regulatsioonide otstarbeks on tagada kaitsevööndi puhtana hoidmine mitte üksnes puutüvedest, vaid ka mistahes okstest, mis kaitstavat ehitist ohustavad. Kaitsevööndiga ehitisele ettenähtavat ohtu põhjustav puu, põõsas ja oks tuleb eemaldada ka juhul, kui see ei asu kaitsevööndis. Puu võra ulatumist liini kaitsevööndisse tuleb lugeda puu kasvamiseks kaitsevööndis ehk alal, mille suhtes kehtib kostjal liinide omanikuna ohtlike okste eemaldamise kohustus. Tuleb nõustuda, et oksad, mis puu murdumise korral ulatuvad üle elektriliini traatide enam kui poole meetri ulatuses, kujutavad endast ettenähtavat ohtu ja kuuluvad elektripaigaldise omaniku poolt eemaldamisele. Eelnevat kinnitavad nii ehitusseadustiku seletuskirjas märgitu, mille kohaselt „Kaitsevööndi ohutuse tagamise eesmärk on kahepoolne: ühest küljest on kaitsevööndi mõte vältida ohtusid ehitisele, kuid teisalt on kaitsevööndi otstarbeks ka ehitisest endast lähtuvate ohtude vältimine ning nende realiseerumise riski vähendamine“, samuti määruse „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ seletuskirjas märgitu, mille kohaselt: „kaitsevööndis võivad kasvada puud, põõsad ja

a ning teatud juhtudel võivad need hakata ohustama kaitsevööndiga ehitist. Eelkõige on puude, nende okste ja

a raiumine asjakohane õhuliinide puhul. Teatud kõrgusega ja teatud kaugusel asuvad puud ja oksad võivad sattuda liinidesse ning põhjustada seeläbi ohtu nii liini alla juhtuvatele isikutele kui ka liini vahendusel osutatava teenuse katkestust.“ Kohtu hinnangul on kõnealuste kaitsenormide eesmärk muuhulgas isikute vara kaitse ning hageja kuulub teiste hulgas kaitstavate isikute ringi. Kohtu hinnangul on elektriohutusseaduse § 5 lg 2 ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007 määruse nr 19 „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 7 lg 1 ja lg 2 kui kaitsenormide eesmärgiks ohu tõrjumine ning muuhulgas just seesuguse kahju ära hoidmine, mille vastu kaitsmiseks seadusandja on eeltoodud määruses toodud õigused ja kohustused kehtestanud. Kohus ei nõustu kostja tõlgendusega, et määruse § 7 lg 1 ja lg 2 on käsitletavad üksnes kostja õigusi ettenägevate normidena. Kohus leiab, et keeluga tekitada olukorda, mis võib ohustada inimest või vara, on seadusandja soovinud muuhulgas ära hoida isikute vara hävimist tulekahjus. Käesoleval juhul jättis kostja õhuliini kaitsevööndisse ulatuvad ning ohtlikku olukorda loonud oksad eemaldamata ning rikkus sellega eelkirjeldatud elektriohutuse nõudeid. Ohtliku olukorra loomine on käesoleval juhul tõendatud toimunud tulekahju ja selle tagajärgedega. Hageja on lisaks selgitanud, et kostjapoolset elektriohutusnõuete hooletut või tahtlikku rikkumist nimetatud kinnistutel asuvate õhuliinide osas kinnitab lisaks eelnevale ka asjaolu, et nii Xxxx (tl 74-77) kui Xxxx (tl 78-81) kinnistutel enne kahjujuhtumi toimumist kasvanud puude oksad ulatusid (ja ulatuvad osaliselt veel tänagi) elektriliinidesse mitte ühes, vaid mitmes erinevas kohas. Seda, et vajadus kõnealuste liinide kaitsevööndis raie- ja või lõikustööde teostamiseks tõepoolest esines, kinnitas muuhulgas ka kostja ise, andes 12.06.2015 korralduse osa Xxxx kinnistul elektriliinidesse ulatunud puuokstest maha saagida (tl 82). Eeltoodud hageja selgitusi tõendavad hagimaterjalidele lisatud fotod (tl 74-89) ning hageja vande all antud seletus (kd II tl 27-29). Kohati on nii Xxxx kui Xxxx kinnistutel tänaseni liinialused puhastamata ning kaitsevöönd puude/põõsaste/

aga kaetud (tl 83-89). On eluliselt usutav, et puud, mis hageja esitatud fotodelt nähtuvalt liinidesse ulatusid/ulatuvad, ei kasva vaid mõne aastaga ning et kostja ei ole liinide ülevaatust teostanud ega oksi kärpinud pikema perioodi jooksul. Kuigi kostja on selgitanud, et võrguettevõtja käidukava näeb ette liinide perioodilise ülevaatuse, ei ole kostja käesolevas asjas tõendanud, millal kõnealuseid liine Xxxx ja Xxxx kinnistul enne tulekahju toimumist viimati üle vaadati ning millised olid selle ülevaatamise põhjal kostja kui võrguettevõtja järeldused kaitsevööndi ohutusest. Küll on kostja selgitanud, et vaidlusaluse liini viimase ülevaatuse käigus täheldati peaasjalikult vajadust kaitsevööndisse ulatuvate okste kärpimisele, mis annab tunnistust asjaolust, et ka kostja ise möönab kaitsevööndisse ulatuvate okste kärpimise kohustust. Kohus asub seisukohale, et hageja kinnistul asuvate hoonete ja muu vara hävimine ja selle põhjustamine kostja tegevusetusega on õigusvastane nii

§ 1045

lg 1 p 5 kui ka

§ 1045lg 1 p 7 järgi.

Elektriliinidele kehtestatud kaitsevööndi peamine eesmärk on tagada ohutus. Kui puu oksad ulatuvad elektriliini kaitsevööndisse, siis on tegemist puu kasvamisega kaitsevööndis ja kostjal oli nii teise isiku omandi rikkumise vältimise kohustusest, kaitsenormidest kui ka käibekohustusest tulenev kohustus eemaldada vähemalt need puu oksad, mis ulatuvad kaitsevööndisse selliselt, et puu võra mõõtmetest (laiusest ja kõrgusest) tulenevalt puu murdumisel ulatuksid need elektriliinidesse. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja käibekohustuse olemasolule viitab see, et realiseerunud oht oli kostja mõjualas, kostja sai seda kontrollida, samuti see, et kostja liinide omanikuna saab nende opereerimisest majanduslikku kasu. Samuti omab tähendust tekkinud kahju raskusaste (hageja maakodu täielik hävimine), kahju tekkimise tõenäosus (kahju tekkimine on tõenäoline, kui puu oksad ulatuvad kaitsevööndisse selliselt, et puu võra mõõtmetest tulenevalt on võimalik ette näha, et puu murdumisel ulatuvad need liinidesse) ning kulutuste ja vaeva suurus, mis oleks olnud vajalik ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks (kostja poolt kaitsevööndi puhastamisega kaasnev kulu oleks olnud oluliselt väiksem kahjust). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et isegi kui õunapuu oksad ulatusid kaitsevööndisse mõõdetud 21 cm ulatuses, ei saanud need olla elektriliinile ohtlikud, kuna olid liini teljest 1 m 79 cm kaugusel. Ohtlik on iga oks, mis ulatub kaitsevööndisse selliselt, et puu mõõtmetest (võra laius ja kõrgus) tulenevalt puu murdumisel ulatub see oks liinidesse. Puu ohtlikkus on käesoleval juhul tõendatud tekkinud tagajärjega, mille ärahoidmine oli kostja käibekohustuseks ja liini kaitsevööndi kehtestamise eesmärgiks. 8. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas hageja tõendanud kõik kostja deliktilise üldvastutuse eeldused. Tõendamiskoormus jagunes käeolevas asjas selliselt, et hageja pidi tõendama objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse eeldused, kostja pidi vastutusest vabanemiseks tõendama õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. Kohtu hinnangul on hageja enda tõendamiskohustuse täitnud hagiavaldusele lisatud tõenditega, hageja vande alla antud seletuse ja tunnistaja Xxxx ütlustega.

§ 1045

lg-s 2 loetletud õigusvastasust välistavat asjaolusid kostja välja toonud ei ole. Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et kostja oleks tarvitusele võtnud mingeidki sobilikke abinõusid ohu realiseerumise vältimiseks.

§ 1050

lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 1050kohaselt kahju tekitaja süüd eeldatakse.

Kostja käesolevas asjas vastutusest vabanemiseks oma süü puudumist tõendanud ei ole. Kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju hageja omandi rikkumisega ja rikkunud elektripaigaldise hooldamisel seaduses sätestatud kaitsenormi ja käibekohustust. Kostja tegevusetus on põhjustanud hagejale otsese varalise kahju, mis väljendub eelkõige hävinud vara taastamisväärtuses. Kohus asub seisukohale, et kostja vastutab hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju eest

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 5, samuti ka § 1045 lg 1 p 7 alusel.

Kostja kohustub hagejale kahju hüvitama ning sellega viivitamise eest viivist maksma. 9. Alternatiivselt on hageja käesolevas asjas palunud hagi rahuldada

§ 1056lg 1 ja § 1058 lg 1 ning 2 alusel.

Kuigi käesolevas asjas on kohus tuvastanud kostja vastutuse

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 5 ja p 7 alusel, käsitleb kohus siiski ka kostja võimalikku vastutust riskivastutuse sätetest tulenevalt. Riskivastutuse eesmärgiks on eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Hea usu põhimõttest tulenevalt kaitstakse riskivastutusega eelkõige neid isikuid, kelle suhtes suurema ohu allika valitseja peab üles näitama hoolsuskohustust, mida tal aga suurema ohu allika olemusest tulenevalt ei ole võimalik alati järgida ka kõige hoolikamalt tegutsedes. (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-07 p 11 ja 12).

§ 1056

kohaldub üldsättena kõikidel suurema ohu allika valitseja riskivastutuse juhtudel, sh

§-s 1058 sätestatud ohtliku ehitise või asja omaniku riskivastutuse suhtes. (Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-07 p 10, Riigikohtu
3. märts
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-08 p 10).

§ 1056

lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 1056

lg 2 kohaselt loetakse asja suurema ohu allikaks, kui selle olemuse tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida. Kohus nõustub kostja enda seisukohaga, et kostja opereerib elektrituruseaduse § 21 p 11 mõistes jaotusvõrku, mis kõigi oma elektripaigaldiste ja –seadmete osas kujutavad endast suurema ohu allikat. Kostja on seega tema poolt opereeritava elektrivõrgu osas suurema ohu allika valdajaks ning kannab oma võrgu majandamise osas kõrgendatud riski ning vastutust. Riskivastutuse kohaldamiseks peab tulenevalt

§ 1056

lg-st 1 olema tõendatud, et hageja kahju tekkis suurema ohu allikale iseloomuliku riski (ohu) tagajärjel (Riigikohtu otsus nr 3-2-185-08, p 11, otsus nr 3-2-1-27-07, p 11, otsus nr 3-2-1-161-10, p 11 ja otsus nr 3-2-1-169-10). Kostja hinnangul hageja ei ole selgitanud, milles seisneb antud juhul elektriliinist lähtuv iseloomulik (kõrgendatud) oht. Sündmuste ahel sai alguse väljaspool liini kaitsevööndit Xxxx kinnistult õunapuu kukkumisest liinile ning põleng levis hageja kinnistule suure tuule tõttu. Seda, et just tuule kiirusel ja suunal oli oluline mõju tulekahju kulgemisele kinnitas oma ütlustes ka tunnistaja Kaido Voor.

§ 1058

lg 2 tulenevalt ei kehti eeldus, et kahju põhjustati ehitisest või asjast lähtuva erilise ohu tagajärjel, kui ehitist või asja on nõuetekohaselt käitatud ja käitamine ei olnud häiritud. Võrguettevõtjal on õigus ja kohustus liini trassi hooldada kaitsevööndi ulatuses, vaidlusalune õunapuu asus kaitsevööndist väljaspool. Vastavalt

§ 1058

lõikele 1 ehitise omanik vastutab selles edastatava energia või muul põhjusel ehitisest lähtuva erilise ohu tagajärjel tekkinud kahju eest. Kohtu hinnangul elektriliinid

§ 1058

lg 1 kohaselt on kõrgendatud ohuga ehitised (ehitis, milles edastatakse energiat) Elektriliinidest lähtuv lühise tekkimise oht, mille tulemusena tekivad sädemed, mis võivad tekitada põlengu, on elektripaigaldisele iseloomulik risk ning objektiivselt ei ole võimalik eelkirjeldatud ohu realiseerumist täielikult ära hoida.

§ 1058

lg 2 kohaselt kui ohtlik ehitis või asi võis kahju põhjustada, eeldatakse, et kahju põhjustati ehitisest või asjast lähtuva erilise ohu tagajärjel. See ei kehti, kui ehitist või asja on nõuetekohaselt käitatud ja käitamine ei olnud häiritud. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kostja ei ole elektripaigaldist nõuetekohaselt käitanud arvestades kostja poolt elektriohutusnõuete mittejärgimist. Seega saab eeldada, et kahju põhjustati elektriliinidest lähtuva erilise ohu tagajärjel. Vastavalt

§ 1058

lõikele 3 omanik ei vastuta riskivastutuse alusel, kui: 1) kahju on tekkinud ohtliku ehitise omaniku valduses oleva tähistatud kinnisasja piires; 2) kahju on tekkinud vääramatu jõu tõttu; või 3) kannatanu osales ohtliku ehitise või asja käitamisel. Käesolevas asjas kahju ei tekkinud kostja valduses oleva kinnisasja piires ning hageja ei osalenud elektriliinide käitamisel. Seega on kostja vastutus riskivastutuse alusel välistatud üksnes juhul, kui kahju tekkis vääramatu jõu tõttu. Riigikohus otsuses nr 3-2-1-111-03 p 12 on selgitanud, et vääramatu jõuna saab käsitada erakordset ja antud asjaolude juures objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Vääramatuks jõuks võib eelkõige olla loodusjõud. Kohtute poolt tuvastatud tuule tugevus Tallinnas

1. novembril
2. a, keskmiselt 7-10 m/s, puhanguti kuni 21 m/s pole Eesti oludes niivõrd erakordne, et seda saaks pidada vääramatuks jõuks. Kolleegium märgib, et isegi siis, kui tuul oleks olnud veelgi tugevam, ei saaks hageja sõiduauto kahjustamist lugeda toimunuks vääramatu jõu tõttu. Arvestada tuleb sedagi, et sõiduautot ei kahjustanud vahetult tuul, vaid tuules murdunud pehkinud puu (pappel). Tormituules võivad murduda nii pehkinud kui terved puud. Pehkinud puu murdumine tuules ei ole erakordne ja seda ei saa lugeda vääramatuks jõuks. Nagu märgitud, ei olene mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine sellest, kas kostja teadmatus sellest asjaolust oli tingitud tema hooletusest või mitte. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab seda, et see asjaolu ei ole isiku (võlgniku) poolt mõjutatav. Kuigi kostja ei saanud mõjutada tuule tugevust, asus pehkinud puu kostja mõjupiirkonnas ja kostja sai selle murdumise võimalusega arvestada ja seda vältida. Kuigi Xxxx meteoroloogiajaamas mõõdeti maksimaalseks tuule kiiruseks 03.06.2015 kl 14:00 ajal 18,2 m/s ning kl 15:00 ajal 18,3 m/s (tl 61-62), ei ole tugev tuul käsitletav vääramatu jõuna. Hageja on tõendanud, et maksimaalne Xxxx meteoroloogiajaamas mõõdetud tuule kiirus aastatel 1981-2010 on olnud 30,0 m/s ning juunikuus 21,0 m/s (tl 61-62). Seega oli põlengu toimumise ajal tuul küll tugev, mis tingis ka tulekahju kiire leviku, kuid tegemist ei olnud vääramatu jõuga, mille esinemist või millega kaasnevaid tagajärgi ei võinud kostja ette näha. Kostja mõjusfääris on kõrgendatud ohu tõrjumiseks kaitsevööndisse ulatuvate okste kärpimine. Kui kostja oleks kaitsevööndisse ulatunud oksad õigeaegselt eemaldanud, ei oleks murdunud õunapuu oksad liinideni ulatunud ega põlenguni viinud lühist põhjustanud, sõltumata tuule esinemisest või tugevusest. Seega ei ole kohus vääramatu jõu asjaolusid käesolevas asjas tuvastanud. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mis võiksid kostja kui suurema ohu allika valitseja vastutuse välistada. Kostja vastutab elektriliinidest lähtuva ohu realiseerimise tagajärjel hagejale tekkinud kahju eest ka

§ 1056lg 1 ja § 1058 lg 1 ning 2 alusel.

10. Hageja palub kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista 171 577,71 eurot. Hageja on kohtule esitanud nimekirja hävinenud varast, muust otsesest varalisest kahjust ning esemete ja teenuste hinnad. Ese Puidust suur ümmargune laud (pikendatav) Gaasipliit+balloon+gaas+voolik+reduktor Eseme hind 502 293 Mikrolaineahi 84,9 Kapp põrandal 124 Seinakapp (2

1. tk)64 Nõud, potid, pannid, noad, kahvlid, kausid, kruusid, klaasid, nuiad, kulbid, riivid,kannud, liuad jne (kõik köögis vajalikud tarvikud) Toolid (4
2. tk)198 Laelambid (2
3. tk)54 Raadio Veekeetja Vaip Emailämbrid (2
4. tk)Külmkapp 199,99 Lauapliit 24,9 Kardinapuu ja kardinad Rest nõudele Mahlaauriti Mikser 22 Vahvliküpsetajad (2
5. tk)Margapuu (kaal) 35 Koristamise ja puhastuse vahendid ja tarvikud (harjad, kühvlid, mopid, lapid, kodukeemia) Nurgadiivan 672 1-inimese voodi Kapp voodiriiete jaoks Seina- ja laelamp Suur vaip põrandal Triikraud Mänguasjad Seina- ja äratuskellad Suur voodi + madrats 150 30 19 672 Riidekapp 119 Riidekapp puidust 461 Kirjutuslaud puidust Tugitool-voodi (2
6. tk)624 Suur tugitool Kiiktool 97 Tugitool-voodi 149 Televiisor (2
7. tk)Muusikakeskus Akordion Lambid seinas ja laes 15 Voodipesu (10 kmpl), rätikud (10 tk), saunalinad (10 tk), linikud, kardinad jne Riided Tekid, padjad Kattemadrats 79 Diivanilaud Vaip (2
8. tk)Kitsas voodi 150 Toolid (3tk) 193,5 Raamatud, pildid, dokumendid, mälestusesemed Peegelkapp Kohvrid (5
9. tk)100 Vene sõjaväe vorm, aukirjad, tunnistused, dokumendid, tõendid jne Kapp Jalanõud (kogu pere kummikud, tossud, plätud, crocsid jne) Suur vanaaegne puidust kummut Suur emailpott (40
10. l)(2
11. tk)Porivaip 28 Tööriistad Suusad, kelgud Kapp Erinevad auto-, jalgratta- ja "jawa" varuosad Lumelabidad (kitsas ja lai) Vesikäsi 40 Piimanõu Pesukurikad Kaanega astja Öökapp Õlleankur (2
12. tk)50 20 60 65 230 Lõhutud küttepuud (7 ruumi) 273 Puidust lauad ja pingid käsitöö (2
13. tk)798 Kirved (3
14. tk)Terassissojendaja gaasiga 259 Aiakäru (2
15. tk)92 Ise valmistatud riiulid, tööpinnad Jalgratas Päikesevarjud (2
16. tk)Vedruvoodi raam Pingid (3
17. tk)150 Suured potid vee keetmiseks ja hoidmiseks (20 l ja 40
18. l)(4
19. tk)90 Saunaahi 350 Kausid (3
20. tk)Ämbrid (2
21. tk)Kopsikud vee võtmiseks (2
22. tk)Piimanõud (2
23. tk)50 Pesemisvahendid Tünn 50 Riiul seinal Ahju puhastusvahendid (tangid, harjad, kühvel) Puuahi soojamüüriga Veevoolik kastmiseks 11,9 Kaevupump elektriline 37,9 Tööristad (võtmed, saed, kruvikeerajad, poldid, mutrid, kruvid jne) Suur riidekapp Labidad (3
24. tk)37,44 Hargid (2
25. tk)34,08 Kõblad, kiksud, rehad (6
26. tk)Kartulikorvid (5 tk), ämbrid 75 Riiulid seintel ja tööpinnad Kuivkäimla 383 Puukuur (11,4 m2) 1167 Suur kuusk Suured männid (3
27. tk)Suur paju Kirss 16,9 Õunapuud (3
28. tk)104,7 Vaarikad (20
29. tk)Suur vaher Suur ebajasmiin Roosid (5
30. tk)Suured pojengid (4
31. tk)Püsilille peenar Adidase spordikott Fotoaparaat Canon EOS 700D 59,6 450 Fotoka kott Telk High Peak (viie inimese oma) 60 320 4,9 Magamiskott High Peak (2 inimest sule sisuga kasutatav aasta ringi) 160 Magamiskott High Peak (üks inimene) (Ostetud Saksamaalt tsekk puudub) 70 Täispuhutav madrats üks kahe inimese oma, ühe inimese oma ja pump Veekann (tsekk puudub) Lõhn Versace Eros Hügeeni tarbed ( hambapasta,hambahari, juuksegeel, sampoon, geel, tarvete kott) T-särgid (5
32. tk)Nike dressipluus kapuutsiga Tavaline Nike dressipluus Vansi tennised Nike tossud Sokid, aluspesu Teksad Lee Cooper Teksad Lühikesed püksid Nike Lühikesed püksid Plätud Helly Hanseni soe aluspesu pluus (püksid alles) Esemete hind kokku 10729,71 Elumaja ja saun Põlengujärgne koristus Õunapuu mõõtmine Meteoroloogiline informatsioon Õigusteenus Kokku 155200 3420 480 8 1740 171577,71 Hageja on selgitanud, et tulekahju tagajärjel hävisid täielikult hagejale kuulunud elumaja üldpinnaga 124,2 m2, saun üldpinnaga 25,8 m2, välikäimla, puukuur koos küttepuudega, hoonete sisutus ja isiklikud asjad ning suur osa hooneid ümbritsenud haljastusest, lisaks tuli hagejal kanda kulusid seoses põlengu tagajärgede koristustöödega. Hageja on esitanud kohtule loetelu hagejale kuulunud ning põlengus hävinud (sh oluliselt kahjustada saanud) vara koosseisust (kd II tl 16-17), samuti osa vara osas soetamisväärtust tõendavad tšekid/kviitungitega ning osa vara osas väljavõtted veebilehtedelt ja e-poodidest, kust on näha analoogsete esemete hinnad (tl 132-198). Lisaks on hageja esitanud kohtule samaväärse eluhoone ja sauna projekteerimiseks ja ehitamiseks hinnapakkumised kahelt erinevalt ettevõtjalt, samuti muude hageja kahju koosseisu kuuluvate kulude kohta (tl 102-110). Hävinud vara koosseisu on hageja kinnitanud 30.03.2017 kohtuistungil enda vande all antud seletusega. Hageja on lisaks selgitanud, et on saanud samaväärse eluhoone ja sauna projekteerimiseks ja ehitamiseks hinnapakkumised kahelt erinevalt ettevõtjalt, kes on pakkumiste koostamisel aluseks võtnud tulekahjus hävinud hoonete mõõdud, ruumide ja küttekehade paigutuse ning hävinud hoonetes kasutatud materjalid. Pakkumised ei hõlma vundamenditöid, kuna vastavate tööde teostamisega tegelevad ehitusettevõtjaid ei olnud nõus koostama pakkumist ilma projektita. Palkmajade ja -saunade ehitamisega tegeleva Xxxx OÜ 30.05.2016 hinnapakkumise kohaselt on kõnealuste hoonete projekteerimisega kaasnevaks kuluks 4 000 eurot ning 30.08.2015 hinnapakkumise kohaselt ehitamisega kaasnevaks kuluks (ilma vundamenditöödeta) 151 200 eurot, kokku seega 155 200 eurot (151 200 + 4000 = 155 200) (tl 102-103). Xxxx OÜ-lt 20.02.2016 saadud pakkumise kohaselt on sauna ja eluhoone projekteerimise ja ehituse (ilma vundamenditöödeta) maksumuseks 155 292 eurot (tl 104). Hageja on lähtunud konservatiivsuse põhimõttest ning nõuab seetõttu endale tekitatud kahjuna Xxxx hinnapakkumiste järgse hinna (ehk odavama taastamisväärtuse) hüvitamist. Lisaks eelnevale käsitleb hageja kahjuna tulekahjus hävinud (sh oluliselt kahjustada saanud) majapidamisse kuulunud esemeid (sh mööbel ja koduelektroonika), hoonetes olnud isiklikke asju, kaevumaja, kuuri, välikäimlat, puukuuri, küttepuude ja haljastuse väärtust, mis hagiavaldusele lisatud varaloetelu ja kalkulatsiooni kohaselt hõlmab vastavate esemetega samaväärsete soetamiseks tehtavaid mõistlikke kulusid summas 10 729,71 eurot (kd II tl 16-17). Hageja on selgitanud, et kahjunõudes on arvestatud üksnes neid esemeid, kus on hind taga (kd II tl 28).

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus ning lisaks kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Tulekahju tagajärgede kõrvaldamiseks oli hageja sunnitud tellima professionaalse koristusteenuse territooriumi koristamiseks, mille maksumuseks oli 3 420 eurot (tl 105). Samuti on hageja teinud kohtusse pöördumise eelselt kulutusi nii kahju tekkimise põhjuste kui kahju suuruse kindlakstegemiseks, sh kulutusi Keskkonnaagentuurilt tuule tugevuse kohta meteoroloogiliste andmete saamiseks summas 8 eurot (tl 106) ning kulutusi murdunud õunapuu mõõtmistööde ja mõõtmisaruande tellimiseks summas 480 eurot (tl 107). Samuti on teinud hageja kulutusi õigusabile kostjalt kohtuväliselt kahjuhüvitise sissenõudmiseks summas 1 740 eurot (tl 108-110). Kahju koosseisu kohta kostja vastuväiteid ei esitanud ning kohtuistungil selgitas kostja, „et ei pea vajalikuks, et peaksime eraldi interneti lehti vaatama hakkama“ (kd II tl 28). Hageja on selgitanud, et kuna kostja vara koosseisu ja esemete väärtust ei vaidlustanud, siis lähtudes tsiviilkohtumenetluses kehtivast põhimõttest, et tõendada tuleb vaid neid asjaolusid, mille üle pooled vaidlevad, hageja täiendavaid tõendeid kahju tõendamiseks esitanud ei ole. Kostja oma 24.04.2017 esitatud menetlusdokumendis (kirjalik kohtukõne) (kd II tl 30-31) vaidleb siiski nii kahju koosseisu kui ulatuse vastu, leides, et kahju on tõendamata. Kostja on seisukohal, et tuleb hinnata vara väärtust enne ja peale kahju tekitamist ning on selge, et täiesti uue elamu väärtus on suurem kui kostja poolt kirjeldatud vana oma. Kahju hüvitamisest tuleb maha arvata

127 lg 5 kohaselt igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et

§ 1043

ei kaitse deliktiõiguslikult vara tervikuna, vaid esmajoones konkreetseid varalisi hüvesid. Kohus märgib, et

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju.

§ 132

lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Sõltumata kostja hilinenult esitatud vastuväitest (TsMS § 436 lg 4) märgib kohus, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et hagejal tekkinud kahju on väiksem. Kostja ei ole ka selgitanud ega tõendanud, missugune oli kostja hinnangul vara väärtus enne ja peale põlengut ning millised väidetavad hageja poolt säästetud kulud tuleks hageja kahjust maha arvata. Seega on paljasõnaline kostja seisukoht, mille kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida hageja sai tulekahju tagajärjel ning tuleb hinnata vara väärtust enne ja peale kahju tekitamist. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole kohtul alust pidada ebausaldusväärseks hageja poolt vande alla antud seletusi ega ka hageja esitatud dokumentaalseid tõendeid. Kohtu hinnangul on hageja vara nimekirjas märgitud vara koosseis igale keskmisele maakodule tavapärane, kohus on hageja tõendeid kohtuistungil uurinud, samuti on kohus kontrollinud nimekirjas toodud vara väärtust hageja poolt viidatud veebilehtedelt ja hinnapakkumistelt ning veendunud, et hageja on neist hindadest ka kahju ulatuse määramisel lähtunud. Kõik nimetatud kulutused on käsitletavad hagejale tekkinud otsese kahjuna, mis kuuluvad kostja poolt hüvitamisele. Esemete osas, mille puhul hagejal vaidluse korral ei õnnestu kahju tõendamiseks tõendit esitada, on hageja palunud kohtul lähtuda TsMS § 233 lg-st 1, mille kohaselt, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohus leiab, et hagejale tekkinud kahju koosseis ja ulatus on tõendatud. Esemete maksumus on osaliselt tõendatud hävinud varaesemete soetamise kuludokumentidega, osaliselt samaväärsete asjade hindade/pakkumiste kohta internetis kättesaadavate väljaprintide esitamisega ning kohtu poolt kontrollitud hageja hinnanguga vastavate esemete turuhinna kohta. Hageja on tõendanud tekkinud kahju suuruse summas 171 577,71 eurot (155 200+10 729,71+3 420+480+8+1740). Kohus märgib täiendavalt, et käesolevas asjas kahjuhüvitis summas 171 577,71 eurot vastab ka kohtu siseveendumusele kahju suurusest. Kohus rahuldab hagi ning kostjal tuleb hagejale hüvitada tekkinud kahju summas 171 577,71 eurot. 11. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis kahju hüvitamisega viivitamise eest seadusjärgses määras alates 10.10.2015 (I kd tl 32-38; II kd 28). Kostja viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning kostjal tuleb hagejale tasuda viivised põhivõlgnevuselt (171 577,71 eurolt) alates 10.10.2015

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni kostja poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa 22 212,15 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskuluks on vastavalt hageja poolt koos kohtukõne kirjalike seisukohtadega 24.04.2017 esitatud menetluskulude nimekirjale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 800 eurot ning hageja lepingulise esindaja kulu summas 6 600 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on lepingulise esindajaga kokku leppinud käesolevas tsiviilasjas maakohtus esindamise eest tasu kindlas suuruses 5 500 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 6 600 eurot, sõltumata tegelikust ajakulust ja menetluse kestusest. Nimetatud lepingulise esindaja tasu puhul on tegemist AdvS § 61 lg 1 puhktis 2 nimetatud koondtasuga. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hageja on esitanud ka õigusteenuse osutamise aruande. Kohtu hinnangul on riigilõivu näol tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kuigi kohus lähtub hageja taotlusel käesolevas asjas menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel hageja ja tema esindaja vahel kokkulepitud koondtasust, suuruses 6 600 eurot, märgib kohus, et kohtu hinnangul on aruande kohaselt hageja õigusabile kulunud aeg kokku 65 tundi 45 minutit ning õigusabi osutaja tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks, põhjendatud. Kohtu hinnangul käesolevas asjas õigusteenuse osutaja mõnevõrra keskmisest kallim tunnitasu (s.o 150 eurot, millele lisandub käibemaks) on mõistlik ja põhjendatud. Kohus lähtub tunnitasu hindamisel asjaoludest, et tsiviilasjas tõusetunud õiguslik küsimus ei olnud igapäevane, eeldades mõnevõrra põhjalikumat õiguslikku käsitlust ja asjaolude tõendamist, hageja esindaja poolt osutatud õigusteenus oli kvaliteetne, hageja kasutas oma menetlusõigusi venitamata ning hageja esindajal on vandeadvokaadi kvalifikatsioon. Käesolevas tsiviilasjas on hageja menetluskulude suuruseks 8 400 eurot (1 800+6 600), milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava taotluse esitanud (tl 1). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka viivis menetluskuludelt (8 400 eurot)

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja palub kostjal menetluskulu tasuda Xxxxpangakontole XXXXXXXXXXXXXX (SEB) ning märkima maksekorralduse selgitusse „tsiviilasi nr 2-16-13226. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik