← Eesti

2-16-19239/25

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 16.02.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-19239 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.06.2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1935 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastustaja XX (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja KK, lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Jelena Karžetskaja Kostja/apellant YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anastassia Rumjantseva Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Harju Maakohtu 28.06.2017 otsus jätta muutmata, apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kaebuse esitaja, YY kanda.
  3. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista YY-lt XX kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 336 eurot (sh käibemaks).
  4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise 2 esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hagejate nõue
  5. 22.12.2016 esitas hageja maakohtule hagi kostjalt elatise seaduses sätestatud miinimumsuuruses väljamõistmiseks alates 16.12.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
  6. KK ja kostja abielust sündis XX.XX.XXXX tütar X. Vanemate abielu lahutati 10.03.
  7. Alates 2016.a aprillist elab hageja koos emaga. Kostja vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ei täida ega osale muul viisil lapse kasvatamises. Kostja poolt 22.03.2016 hageja ema arvele kantud 29 500 eurot ei olnud mõeldud elatiseks lapsele. Abielu lahutamisel leppisid abikaasad kokku ühisomandis olev korter, aadressil XXX, Tallinnas jagada kohtuväliselt notari kaudu. Kostja lubas ühisvara jagamisel korteriomandi osa omandiõiguse kaotamise eest kanda endisele abikaasale hüvitise 30 000 eurot, mis oleks olnud ½ korteri turuväärtusest, kuid ei soovinud sellist viidet notariaalsesse lepingusse. Kostja lubas raha üle kanda enne tehingut notari juures. KK keeldus minemast notari juurde tehingut tegema enne, kui kostja täidab lubaduse ning kannab üle ½ korteriomandi turuväärtusest. Hageja seaduslik esindaja pidi otsima lühikese ajaga endale ja lapsele uue elukoha. KK andis oma nõusoleku jätta ühisomandis olev korter kostja ainuomandisse seetõttu, et kostja oli täitnud kokkuleppe tingimused ja kandnud vara jagamise kompensatsiooniks tema arvele raha. KK ei pannud algselt tähele, et kostja pani pahatahtlikult ülekande selgituseks „elatise ettemaks“ ja nüüd manipuleerib sellega. Alles peale hagi menetlusse võtmist tasus kostja hagejale 100 eurot pangakontole. 18.10.2016 üle kantud 100 eurot oli lapse sünnipäeva puhul kingituseks, maksekorralduse selgituseks on märgitud „ülekanne“. Seega on väär kostja kinnitus, et tema täidab oma ülalpidamiskohustusi hoolikalt. Vanemate vahel ei olnud elatise ettemaksuna tasumise kokkulepet ning kostja peab täitma ülalpidamiskohustust vastavalt seadusele ehk miinimummääras iga kalendrikuu eest ette. Kostja vastuväited
  8. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole rikkunud lapse ülalpidamiskohustust ning hagejal puudub alus arvata, et kostja ei hakka tulevikus ülalpidamiskohustust täitma. Kostja ja hageja ema ei ela koos alates 2016.a aprillist. Hageja ei ole pöördunud kostja poole küsimustega või ettepanekutega elatise tasumise osas. Kostja tasus 22.03.2016 hageja kasuks elatise ettemaksuna hageja ema pangakontole 29 500 eurot. Täiendavalt tasus kostja hageja ema pangakontole hageja kasuks 18.10.2016 100 eurot ja 20.02.2017 100 eurot. Kostja ülalpidamise kohustus hageja ees lähtudes seaduses sätestatust oli perioodil aprill-detsember 2016 1935 eurot (9x215) ning perioodil jaanuar-detsember 2017 on 2820 eurot. Lähtudes eeltoodust on kostja ettemaksu jääk 2017.a lõpu seisuga 24 945 eurot. 3
  9. Tõendamata on väide, et kostja lubas ühisvara jagamisel korteriomandi osa omandiõiguse kaotamise eest kanda hageja emale hüvitist 30 000 eurot, mis oleks ½ korteri turuväärtusest, kuid ei soovinud vormistada sellist kokkulepet notariaalselt. 11.04.2016 ühisvara jagamise lepinguga jagati XXX, Tallinnas asuv korteriomand. Lepingu tõestas notar, kes selgitas pooltele lepingu sisu ja selle sõlmimisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi ning veendus, et lepingu asjaolud vastavad poolte tegelikule tahtele. Hageja seaduslik esindaja ei esitanud lepingu sõlmimise hetkel ega peale seda vastuväiteid ega ole taotlenud lepingu tühistamist või kehtetuks tunnistamist. Lähtudes eeltoodust on poolte vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepingu järgi hageja seaduslikule esindajale korteriomandi osa omandiõiguse kaotamise eest kompensatsiooni ei maksta. Lepingupooled kinnitasid ka, et neil ei ole pärast lepingu sõlmimist teineteisele lepingu eseme osas mingeid nõudmisi ega pretensioone. Kostja väljendas oma tegelikku tahet tasuda hagejale elatise ettemaksu, märkides ülekande selgitusse „Alimentide ettemaks/ XX“. Hageja seaduslik esindaja ei ole kandnud kostjale raha tagasi ega esitanud muul viisil mõistliku aja jooksul vastuväiteid teostatud ülekande eesmärkide ja kostja tahte suhtes. Esimese astme kohtu otsus
  10. 28.06.2017 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt välja igakuise elatise hagejale tema ülalpidamiseks alates 22.12.2016 kuni täisealiseks saamiseni 19.10.2027 suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (hetkel 235 eurot kuus). Kohus määras, et elatis tuleb kanda KK kontole ning et KK-l on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulud jäid TsMS § 164 lõike 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
  11. Kostja ja KK abielust sündis XX.XX.XXXX hageja. Vanemate abielu on lahutatud ja alates aprillist 2016 elab laps koos emaga. Kohus viitas perekonnaseaduse (PKS) §dele 96, 97, 99 ning § 120 lõikele 4 ja § 100 lõikele
  12. 22.03.2016 laekus lapse seadusliku esindaja pangaarvele 29 500 eurot. Poolte vahel on vaidlus, kas tegemist on elatise ettemaksuga (nagu märkis kostja ülekandesse) või ühisvara jagamise kompensatsiooniga (nagu väidab hageja).
  13. Hageja seaduslik esindaja esitas notariaalse lepingu 11.04.2016, millega jagati pärast abielu lahutamist 10.03.2016 abikaasade ühisvaraks olnud korteriomand. Hageja seadusliku esindaja väitel leppisid ühisomanikud kokku, et korter jääb kostjale ja kostja maksab KK-le 1/2 korteri väärtusest. Samuti selgitas hageja ema, et kostja palvel lepingus kompensatsiooni ei mainitud, kuid kostja pidi kompensatsiooni maksma enne notari juures tehingu tegemist. Hageja ema väiteid kinnitab asjaolu, et abielu lahutati üks kuu enne ühisvara jagamist notari juures. Raha, mis oli ca pool lepingus märgitud ühisvara väärtusest (60 000 eurot), laekus kostjalt pärast abielu lahutamist ja enne notariaalse ühisvara jagamise lepingu sõlmimist ning samal ajal elasid abikaasad veel koos ning lapsele elatise maksmine ei olnud veel päevakorda tõusnud. Hageja väitel nõustus ta allkirjastama lepingu, kus oli märgitud, et kompensatsiooni ei maksta, seepärast, et oli kompensatsioonina raha juba saanud oma pangakontole. Raha ülekandmisel sai kostja ülekande eesmärgi märkida oma tahte kohaselt. Kohtu jaoks ei kõla usutavalt kostja väide, et lapse ema ühisvara jagamisel kompensatsioonist loobus. Nimetatud fakt ei ole tõenäoline, sest abielu lahutamise hetkel puudus KK-l igasugune elamispind, kus ta saaks väljakolimisel elada koos oma ema ja tütrega. 4
  14. Tunnistaja LM on KK ema, kes elas alates 2014.a suvest koos perega ühisvaraks olnud korteris. Tunnistaja ütluste kohaselt kostja soovis, et KK loobuks kõigist asjadest, millele ta saaks pretendeerida. Sel juhul kostja lubas anda kompensatsiooniks raha, et KK, laps ja tunnistaja välja koliks. Kui oli vaja maksta uue korteri broneerimistasu, siis tunnistaja kontrollis tütre kontot, raha oli laekunud, kuid juurde oli kirjutatud lapse alimendid. Lapse ülalpidamise kohta ütles kostja, et kui raha on, siis aitan, kui saan, siis maksan. Seda on lapse isa ka vastavalt lubadustele teinud, tasudes oktoobris 2016 ja veebruaris 2017 kummalgi korral 100 eurot.
  15. PKS § 100 lõigete 1 ja 4 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Sama paragrahvi lõige 3 annab vanematele võimaluse ülalpidamiskohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Elatise maksmise kokkuleppe olemasolule kumbki pooltest viidanud ei ole, seega ei olnud vanemate vahel kokkulepet, et kostja maksaks lapsele elatise ca 10 aastaks ette.
  16. Eeltoodust lähtuvalt leidis kohus, et kostja ei ole maksnud pärast vanemate eraldi elama asumist oma tütre ülalpidamiseks elatist ega muul viisil lapse ülalpidamist toetanud, v.a ülekanded 2x100 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja seadusliku esindaja arvele märtsis 2016 kantud summa 29 500 euro puhul tegemist elatisega lapsele, vaid abikaasade ühisvara jagamise kompensatsiooniga, mille kostja on nimetanud alimentideks eesmärgiga vabaneda edaspidi lapse ülalpidamiskohustusest. Apellatsioonkaebus
  17. 11.07.2017 kaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
  18. Kohus ületas asja lahendamisel hagi piire. Hageja esitas hagi elatise saamiseks. Kohus hakkas üllatuslikult jagama poolte ühisvara. Kohus oletas, et lapse ema ühisvara jagamisel ei saanud kompensatsioonist loobuda, kuna abielu lahutamise hetkel puudus tal elamispind, kus ta saaks väljakolimisel elada koos oma ema ja tütrega.
  19. Kohus ei arvestanud tõendina ühisvara jagamise lepingut. Kui mingit asjaolu kinnitavad otsesed tõendid, ei saa sellist asjaolu ümber lükata üksnes viidates elulisele ebausutavusele. Kohus jättis põhjendamatult kõrvale kostja väite, et poolte vahel puudus kokkulepe kompensatsiooni osas. Kohus ise arvutas kompensatsiooni summa, mille väidetavalt pidi kostja tasuma. Samas nõustus kohus, et 29 500 eurot on elatise summa, kuid kaevatavas otsuses seda ei kajasta. Otsus on vastuoluline. Lisaks jättis kohus tähelepanuta, et tunnistaja LM on KK ema, seega huvitatud isikuks. Vastustaja seisukoht
  20. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  21. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS 5 § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Samuti võtab kolleegium kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
  22. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. PKS § 100 lõigetest 1 ja 4 tulenevalt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette, kuid mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Käesolevas asjas on kostja esitanud vastuväite, et tema on tasunud 22.03.2016 hageja seadusliku esindaja pangakontole elatise ettemaksuna 29 500 eurot. Hageja vaidles eeltoodule vastu. Seega tuli kostjal TsMS § 230 lõike 1 järgi tõendada oma vastuväite aluseks olevaid asjaolusid, s.o, et vanemad olid sõlminud kokkuleppe elatise maksmiseks muul viisil kui igakuise perioodilise maksega või et kostjal esineb mõjuv põhjus ülalpidamise andmiseks muul viisil. Kostja ei ole tõendanud ning ka asja materjalidest ei nähtu sellise kokkuleppe ega mõjuva põhjuse olemasolu. Üksnes kostja poolt 22.03.2016 tehtud ülekande selgitusse märgitu ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et ülekande tegemisel sai kostja ülekande eesmärgi märkida oma tahte kohaselt. Hageja ema väidete kohaselt puudus hageja vanematel kokkulepe elatise tasumiseks ettemaksuna. Eeltoodust tulenevalt on õige maakohtu põhjendus, et kostja ei saanud ühepoolselt otsustada, et annab ülalpidamist muul viisil kui seaduses sätestatud üldreegli järgi.
  23. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et praeguses asjas on ka eluliselt usutav hageja ema selgitus, et kõnealuse 29 500 eurot tasus kostja endisele abikaasale kompensatsiooniks selle eest, et poolte ühisvaraks olnud korter jääks kostja ainuomandisse. Andes eeltoodule omapoolse hinnangu ei ületanud maakohus hagi piire ega jaganud poolte ühisvara. Kuna pooled tõid menetluses esile väited seoses ühisvara jagamise kokkuleppega, tuli kohtul poolte esiletoodule hinnang anda. Kohus hindas mõlema poole väiteid koosmõjus muude asjaolude ja tõenditega ning leidis põhjendatult, et eluliselt ei ole usutav kostja väide, et lapse ema ühisvara jagamisel kompensatsioonist loobus, kuivõrd abielu lahutamise hetkel puudus tal muu elamispind, kus ta saaks väljakolimisel elada koos oma ema ja tütrega. Seejuures ei ole kohus tuginenud järelduste tegemisel üksnes tunnistaja LM ütlustele, vaid neid koosmõjus teiste tõendite ja poolte väidetega hinnanud. Ainuüksi asjaolu, et tunnistaja näol on tegemist hageja lähisugulasega, ei anna alust tunnistaja ütluste õigsuses kahelda. Tunnistajat on TsMS-i § 262 lõikega 2 kooskõlas hoiatatud valeütluste andmise ja sellega kaasneva tõendite kunstliku loomise eest (t lk 38). Kolleegiumi hinnangul viitavad ka 21.06.2017 istungil kostja poolt kohtule antud selgitused („Kohus: Miks te ei jätnud seda raha oma arvele?; Kostja: Tahtsime teha kiiresti notaris lepingu ära.; Hageja: St. te andsite raha mitte lapsele, vaid emale korteri ostmiseks, see ei ole elatis lapse huvides.; Kostja: Ma andsin lapse hüvanguks selle raha, et temal oleks kuskil elada.“; protokolli lk 2, t lk 36 pöördel) sellele, et kõnealune rahasumma oli mõeldud hagejale ja tema emale uue eluaseme ostmiseks, mitte PKS § 100 lõikest 1 tuleneva elatise ettemaksuks. 6
  24. Kaebuses on leitud, et kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja väite, et poolte vahel puudus kokkulepe kompensatsiooni osas. Kolleegium märgib, et praegusel juhul ei ole esmatähtis mitte pooltevaheline kokkulepe seoses ühisvara jagamise kompensatsiooniga, vaid võimalik kokkulepe seoses elatise tasumisega. Maakohus leidis õigesti, et tõendatud ei ole, et vanemate vahel oleks sõlmitud kokkulepe lapse ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks.
  25. Ekslik on ka kaebusest nähtuv kostja arusaam, et kohus on asjas toimunud 21.06.2017 istungil nõustunud, et 29 500 eurot oli tasutud elatise katteks. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt esitas kohus pooltele erinevaid küsimusi seoses ülekantud summa ja selle eesmärgiga, kuid kohus ei ole istungil asunud seisukohale, et 29 500 eurot oli kostja tasunud elatise katteks.
  26. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumiseks 29 500 euro suuruse ettemaksuna ning lisaks viitavad ka elulised asjaolud sellele, et nimetatud summa näol ei saanud olla tegemist elatisega. Seega leidis maakohus õigesti, et hagi kuulub rahuldamisele.
  27. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.
  28. Järgnevalt määrab kolleegium vastavalt jaotusele kindlaks TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes ringkonnakohtus vastustaja poolt kantud ja talle apellandi poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on vastustaja menetluskuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja tasu 336 eurot, so 2,8h x 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Apellant esitas kuludele vastuväite.
  29. Kolleegium, tutvunud vastustaja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute nimekirjaga ja toimikuga, leiab, et esiletoodud toimingute (maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs – 1,5h, vestlus kliendiga – 0,3h, vastuse kaebusele koostamine ja esitamine – 1h) ajakulu kokku 2,8h oli põhjendatud ja vajalik, arvestades nii maakohtu otsuse kui ka apellatsioonkaebuse ja selle vastuse sisu ja mahtu. Taotlusest nähtuvalt on vastustaja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, seega koos käibemaksuga 120 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei ületa taotletav tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on mõistlikus suuruses ja kooskõlas kohtupraktikaga. Seega tuleb vastustaja kasuks mõista apellandilt välja menetluskulu 336 eurot (2,8h x 120 eurot), sh käibemaks. Vastustaja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.