Obsah (5)

§ 135§ 136§ 137§ 144§ 146

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2018, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-17-15187 Tsiviila

) § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Tähtaeg lõpeb

§ 135lg 2 järgi tähtpäeva saabumisel.

Tähtpäeva saabumine määratakse

§ 136lg 1 järgi tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega.

Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev

§ 136lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval.

Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg

§ 137

lg 1 järgi tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 136

lg-s 2 sätestatud viimase aasta „vastavaks kuu ja päeva“ all peetakse aegumistähtaja puhul silmas kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastavat päeva aastates arvutatava tähtaja möödumisel. Nõude maksmapanekuks on võlausaldajal aega kolm täisaastat (vt Riigikohtu

1. aprilli 2014 otsus nr 3-2-1-162-13, p 29). Arvestades, et laenu tagasimaksmise päev oli
2. veebruar 2008, siis möödus aegumistähtaeg
3. veebruaril 2011 kell 24.
4. Seega on kostjale kuuluv laenulepingust tulenev nõue aegunud. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest võiks järeldada, et aegumistähtaeg vahepeal katkes või peatus.

§ 144

järgi aeguvad koos põhivõlaga ka kõrvalkohustustest tulenevad nõuded, s.o käsitlustasu ja leppetrahvi nõue. 2

§ 146

lg 4 kohaselt on aegumistähtaeg 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus laenu tagastamise kohustust tahtlikult. Kostja on esitanud väite, et hageja on oma kohustusi tahtlikult rikkunud.

§ 146

lg 4 tähenduses on kohustuste tahtliku rikkumisega tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ning käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Seega kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Selline tegu võib olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikub isik kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Üksnes kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades

§ 146lg 4 kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu 16.

septembri 2009 otsus nr 3-2-1-79-09, p 11). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on tahtlikult käitunud heade kommete vastaselt. Antud asjaolu ei ole võimalik järeldada üksnes asjaolust, et hageja kohustust ei täitnud. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Kohus jätab menetluskulud hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulu moodustab riigilõiv 75 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Aavastik Kohtunik 3