) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus võttis antud tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse 24.05.2017 kohtumäärusega. Kuivõrd kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel aadressidel, siis toimetas kohus hagiavalduse koos tsiviilasja menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte avalikult 12.06.2017.a Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus luges menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatuks 27.06.2017.a s.o 15 päeva möödumisel väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud, seega rahuldab kohus
lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Seega ületab XxxxOÜ teenuse kasutamise üldtingimuste järgne viivisemäär 0,0947 % päevas seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda ning arvestades Riigikohtu eelviidatud seisukohta, on üldtingimustes sisalduv viivisekokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seadusjärgne viivis on perioodilt 30.10.2016-14.05.2017 summalt 142,21 6,13 eurot; perioodilt 29.11.2016-14.05.2017 summalt 146,25 eurot 5,35 eurot, perioodilt 29.12.201614.05.2017 summalt 150,40 eurot 4,52 eurot, perioodi 14.01.2017 (peale lepingu ülesütlemist) kuni 14.05.2017 summalt 1 561,14 eurot 41,40 eurot (viivisearvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Kohus mõistab Xxxx Eesti Inkasso OÜ kasuks välja 2 240,70 eurot, s.o põhivõlgnevus 2 000 eurot, intress 183,30 eurot ja kuni 14.05.2017 sissenõutavaks muutunud viivised summas 57,40 eurot ning viivise alates hagiavalduse esitamisest (15.05.2017) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem, kui 2 000 eurot).
lg 1 sätestab, et Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud
Vastavalt
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 420 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ning õigusabikulu 120 eurot.
lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et õigusabi on põhjendatud ilma käibemaksuta. Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291) ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu 20 eurot tagasi arvestada. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.