Obsah (9)

§ 232§ 132§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2017, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-16105 Tsiviilasi Xxxx

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõendite pinnal saab asuda seisukohale, et kostja korteriomandis tegutseb ilusalong (tlk 73-75). Kostja on küll esitanud Xxxx OÜ ilusalongi teenuse osutajate kirjalikud seletused, et kostjale kuuluvas korteriomandis ei tegutse ilusalong (tlk 89-94), kuid kohus on seisukohal, et tegemist ei ole usaldusväärsete tõenditega. Nimelt nähtub eelviidatud kinnituste kuupäevadest, et tegemist on käesoleva menetluse käigus loodud tõenditega ning need on andnud isikud, kes töötavad Xxxx OÜ ilusalongi heaks. Kohus lähtub asjaolust, et portaalides xxxx ja xxxx märgitud andmed kinnitavad, et Xxxx OÜ tegevus toimub just kostja korteriomandis ning puudub alus arvata, et Xxxx OÜ oleks enne kohtumenetluse toimumist nimetanud oma tegevuskohana aadressi, mis tegelikkusele ei vastanud. Kostja on küll esitanud erinevaid väljavõtteid teistest portaalidest, mille kohaselt on Xxxx OÜ asukoht Metsa 1316 Riisipere, kuid kohtu hinnangul saab tegemist olla virtuaalsetes keskkondades tehtud aadressimuudatustega, aga ilusalong tegutseb reaalselt asukohas Xxxx. Kohus on seisukohal, et seda tõendavad eelkõige Xxxxavaldus (tlk 22), mille kohaselt isik soovib kostja korteriomandis ilusalongi avada, korteriühistu protokoll, millest nähtuvalt selgitasid Xxxxja kostja xxxx elanikele ilusalongi tegevust puudutavaid küsimusi (tlk 24), samuti Xxxx Vallavalitsuse 15.04.2016 vastus, mille kohaselt on kostja pöördunud nende poole taotlusega, milles soovib Xxxx asuvat korteriomandit kasutada ilusalongina (tlk 31). Seega on kohus seisukohal, et just kostjale kuuluvat korteriomandit asukohaga Xxxx on ilusalongi reaalse tegevuskohana kasutatud. Asjaolu, et tegemist on toimiva ilusalongiga, kinnitab Facebooki väljavõte (tlk 73), millest nähtub, et grupil on 291 liiget ning ilusalongis pakutakse juuksuri, ripsmetehniku, maniküür-pediküüri ja küünetehniku teenuseid. 16. Kohus on pooltele 06.04.2017 e-kirjas (tlk 76) selgitanud, et kostjal tuleb hagi rahuldamise vältimiseks esitada tõendid selle kohta, et kostjal on luba, mis võimaldab vaidlusalust korteriomandit kasutada majandus- või kutsetegevuses. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu osas, et korteriomandi asukohaga Xxxx kasutusotstarve on algselt eluruum. Xxxx Vallavalitsuse 12.05.2016 vastusest ja Xxxx Vallavalitsuse 13.06.2016 istungi protokollist (tlk 34, 35) nähtub, et elamu kasutusotstarbe muutmise loa andmisest on keeldutud. Kostja ei ole kohtule esitanud väiteid ega muid tõendeid selle kohta, et kostja oleks pärast nimetatud kuupäevi esitanud uue taotluse, mis oleks rahuldatud, ning kostjale oleks väljastatud luba, mis võimaldaks vaidlusalust korteriomandit kasutada majandus- või kutsetegevuses. Seega esineb kohtul alus asuda seisukohale, et kostjale kuuluva 4 korteriomandi näol on tegemist eluruumiga ning kostjal puudub õigus selle kasutamiseks ilusalongi tegutsemiskohana. 6. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja kohustab kostjat lõpetama ruumide asukohaga Xxxxmitteotstarbeline kasutamine. 17. Tulenevalt

§ 132lg-st 1 on hagi hind 3 500 eurot.

Menetluskulud 18.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus on hagi rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 19.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 20.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga summas 820 eurot ja riigilõivu summas 300 eurot.
2. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu 300 eurot (tlk 40). Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 300 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
3. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja lepingulise esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal hagiavalduse koostamiseks 4 tundi (tlk 1-5), arvamuse koostamiseks kostja vastusele 2 tundi (tlk 69-70) ja lõpliku seisukoha esitamiseks 1,5 tundi (tlk 97-98). Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 7,5 tunni ulatuses.
4. Hageja esindaja nõuab menetluskulude alates 01.03.2017 väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Tulenevalt asjaolust, et kohus on kontrollinud, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
5. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust 5 (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht on 7,5 tundi ning töötunni hind 4 tunni ulatuses 100 eurot, mille väljamõistmist hageja nõuab ilma käibemaksuta (400 eurot), ja 3,5 tunni ulatuses 100 eurot, mille väljamõistmist hageja nõuab koos käibemaksuga (420 eurot), on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 820 eurot.
6. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulusid 1 120 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust summas 820 eurot ja riigilõivust summas 300 eurot. Kohus arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel kostjalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning poolete poolt esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14). 27.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 6