← Eesti

2-16-15974/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 15.12.2016.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-15974 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1935.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Xxxx(ik xxxx, elukoht Xxxx) Hageja seaduslik esindaja Xxxx(ik xxxx, elukoht Xxxx) Hageja lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg Kostja Xxxx(ik xxxx, elukoht xxxx) Kirjalik menetlus esindajad Menetluse liik RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada.
  2. Välja mõista Xxxxelatis Xxxx ülalpidamiseks perioodi 01.11.2015.a. kuni 31.12.2016.a. eest kokku 1570.- eurot ja alates 01.01.2017.a. 235.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuni Xxxx täisealiseks saamiseni.
  3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on Xxxxkohustatud temalt väljamõistetud elatise üle kandma xxxx arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx märkides maksekorralduse selgitusse „Xxxx elatis“. Kohtuotsuse jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise on Xxxx kohustatud tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise iga jooksva kuu
  4. kuupäevaks. Menetluskulude jaotus.
  5. Jätta kõik menetluskulud Xxxx kanda.
  6. Välja mõista Xxxx Xxxx kasuks 361.- eurot menetluskulude katteks.
  7. Menetluskulud tuleb xxxx tasuda viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist xxxx arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx.
  8. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb Kaido Kaasikul tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
  9. Xxxxja Xxxxabielust sündis xxxx.a. tütar xxxx. Laps elab pärast xxxx ja Xxxx abielu lõppemist koos emaga.
  10. Peale hageja on xxxx veel 3 last: xxxx.a. sündinud tütar xxxx, xxxx.a. sündinud poeg xxxx ja xxxx.a. sündinud poeg xxxx.
  11. Kostja on maksnud pärast tema ja xxxx abielu lahutamist hageja ülalpidamiseks elatist 12 aasta vältel 100.- eurot kuus.
  12. 24.10.2016.a. kohtusse esitatud hagiavalduses leiab hageja, et kostja poolt makstav elatis ei ole piisav ja ta palub Xxxxvälja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras, milleks on pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist arvestades kostja poolt makstud elatist 100.- eurot kuus.
  13. Vastuseks kostjale märgib hageja, et kostja ei ole varaliselt vähe kindlustatud, nagu ta väidab end olevat, sest ERR saates „Pealtnägija“ väitis ta olevat end ehitusettevõtja, talle kuuluvad 2 kinnisasja on kostja kinnistusraamatus registreerinud oma abikaasa xxxx (endise perekonnanimega xxx) nimele, kostja tegutseb jätkuvalt XxxxOÜ ning XxxxOÜ juhatuse liikmena, kuigi äriühingute omanikuks on käesoleval ajal samuti kostja abikaasa. Ka kostja enda poolt sotsiaalmeedias kajastatav elustiil - reisid Aasiasse, uhke auto, mootorratas ja elukoht paarismajas kinnitab seda, et kostja on heal järjel ja ta on suuteline oma lapsele elatist miinimummääras maksma. Kostja poolt esitatud SA PERH haigusloo väljavõte ei tõenda Lk 2

(8)kostja tervislikku olukorda käesoleval ajal, sest see näitab, et kostja oli ravil
  1. aastal ning talle määrati ravialased soovitused 2 kuuks, mis käesolevaks ajaks on ammu möödunud.
  2. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena Xxxxpangakonto väljavõtte hagejale makstava elatise kohta, hageja sünnitunnistuse, Xxxxpangakonto väljavõtte, millest nähtuvad tema tööandja XxxxOÜ pool üle kantud töötasud, XxxxOÜ, OÜ Xxxxja xxxx OÜ 2015.a. majandusaasta aruanded, kostja e-kirja hageja emale, kus viimane palus makstavat elatist suurendada, kostja Facebooki väljatrüki, kus ta pakub oma kodu ja autot neljaks kuuks rendile, samuti fotod, kus kostja poseerib mootorrattal ning millest nähtuvad tema reisid Aasia riikidesse ning elamu milles ta elab ning millise autoga kostja sõidab, varem kostjale, kuid käesoleval ajal tema abikaasale, kuuluvate kinnistute kinnistusraamatute väljatrükid, OÜ Xxxxning XxxxOÜ äriregistri väljatrükid ning nimetatud äriühingute äritegevust tõendavad dokumendid. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata.
  3. Kostja väidetel leppisid nad hagejaga 12 aastat tagasi abielu lahutamise käigus kokku, et ta maksab oma lapse ülalpidamiseks elatist 100.- eurot kuus, mida ta ongi teinud. Elatise suuremas summas väljamõistmiseks puudub aga alus seetõttu, et tal on veel 3 alaealist last ja kõik lapsed peaksid saama elatist võrdselt, mistõttu palub ta elatise välja mõista alla seaduses sätestatud miinimummäära.
  4. Vastuseks hageja täiendustele väidab kostja, et ta on alates 14.10.2016.a. töötu, et ta ei ole oma kinnisvara oma abikaasa nimele ümber kirjutanud, vaid tema abikaasa xxxx on kinnisasjade omanik juba alates 25.09.2013.a., hageja poolt esile toodud telesaade ei tõenda kostja ehitusettevõtjaks olemist, sest see pole ametlik dokument, kostja on küll hageja poolt nimetatud äriühingute juhatuse liige, kuid ei ole nende omanik. Kostja sõnul ei ole tal tulenevalt oma tervislikust seisundist võimalik tasuvamat tööd leida.
  5. Kostja sõnul on hagejal tegelikult palju kõrgem elustandard, kui ta väidab selle omal olevat - hageja reisib ja sööb erinevates söögikohtades kodust väljas, mis kostja seisukoha kohaselt ei ole hädavajaliku iseloomuga toimingud.
  6. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja Xxxxja Xxxxvahel 21.12.2004.a. sõlmitud abielusuhete reaalse lõppemise ja edasise koostöö lepingu, kinnistusraamatu teatise, et temale kinnistuid ei kuulu, maksuametile esitatud teatise XxxxOÜ ja XxxxOÜ poolt tasutud sotsiaalmaksu kohta, SA PERH väljavõtte Xxxxhaigusloost 2013.aastast, XxxxDanske Bankis ja Swedbankis olevad pangakonto väljavõtted hageja ülalpidamiseks tasutud elatise kohta 2012-2014 aastal, Maksu- ja Tolliametile esitatud teatised töö- ja juhatuse liikme lepingute alustamise ja lõppemise kohta, XxxxOÜ äriregistri kaardi, Xxxxpangakonto väljavõtte Swedbankist, kinnistusraamatu väljavõtte xxxx kuuluva korteriomandi kohta, äriregistrile esitatud avaldused kostja omaniku kande kustutamiseks ja tema abikaasa omanikuks kandmiseks, kinnistusraamatu väljavõtte omanikukannete muudatuste kohta ning hageja Facebooki konto väljatrükid. Kohtuotsuse põhjendused. Lk 3
(8)
  1. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  2. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
  3. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.
  4. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  5. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  6. mai
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  8. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
  9. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses. Lisaks eelpool nimetatud seadusesätetele juhindub kohus käesoleva vaidluse lahendamisel ka PKS § 102 lõikes 2 märgitust, mille kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ühelgi juhul ning kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lk 4
(8)Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
  1. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et kostja rikkus enne hageja poolt hagi kohtusse esitamist oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust, sest ta on maksnud aastate vältel elatist hagejale alla seaduses sätestatud miinimummäära, s.o. 100.- eurot kuus, mida tõendavad poolte poolt kohtule esitaud pangakontode väljavõtted (t/l 8 ja 99). Kohtu hinnangul ei andnud selleks alust ka Xxxxja Xxxxvahel 21.12.2004.a. sõlmitud abielusuhete reaalse lõppemise ja edasise koostöö lepingu (t/l 18-19) p 2, nagu kostja ekslikult väidab, sest juba siis lepiti kokku, et kostja maksab hageja ülalpidamiseks elatist 2000.- krooni kuus, mis on eurodes 127,82 eurot ning kokku lepiti ka selles, et lapse 6 aastaseks saamisel korrigeeritakse elatise suurust vastavalt lapse vajadustele. Seega alla seaduses sätestatud miinimummäära elatise maksmine on oma alaealise lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine ja hagi esitamine kostja vastu oli õiguslikult põhjendatud.
  2. Arvestades asjaoluga, et hageja palub kostjalt elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt alates 01.11.2015.a., mida võimaldab PKS § 108 ja poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on maksnud elatist hageja ülalpidamiseks kogu vaidlusaluse perioodi 100.- eurot kuus, on elatise väljamõistmine kostjalt põhjendatud ka tagasiulatuvalt.
  3. Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 12 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja kulutusi.
  4. Viimasena kontrollib kohus kas esinevad alused kostjalt elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kohus on seisukohal, et selleks alused puuduvad. Asjaolu, et kostjal on lisaks hagejale veel 3 alaealist last, selleks alust ei anna. Nii nagu kohus kohtuotsuse p-s 12 märkis võib kohus alla PkS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära elatise välja mõista kohustatud isikult vaid siis kui selleks esineb mõjuv põhjus, milleks saavad olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole tõendanud, et ta on Lk 5
(8)töövõimetu ning seda ei tõenda ka kostja poolt esitatud SA PERH haigusloo väljavõte
  1. aastast, sest siis määrati kostjale tal esinenud terviserikke tõttu vaid 2 kuu pikkune säästev režiim (t/l 103) ja teda ei tunnistatud haiguse tulemusena töövõimetuks. Kostja ei ole ka väitnud ega tõendanud ka seda, et elatise miinimumääras hageja kasuks väljamõistmisel jääksid tema 3 teisest abielust sündinud alaealist last vähem kindlustatuks kui hageja, kelle kasuks elatis välja mõistetakse. Kostja väidetel peaks kõik tema alaealised lapsed saama elatist võrdselt, mis ei ole aga õige, ega sisaldu ka PKS § 102 sätestatus. Kohus on seisukohal, et kostja töölepingute ja juhatuse liikme lepingute lõpetamine (t/l 106), kostja poolt talle varem kuulunud kinnistute abikaasale võõrandamine, mida tõendavad kinnisturaamatu väljavõtted (t/l 11-115), samuti kostjale varem kuulunud äriühingute osade võõrandamine abikaasale (t/l 101-125), samuti tema väidetav töötus, mida kostja tõendanud ei ole, ei anna alust mõista elatist välja väiksemaks summas, kui seaduses ettenähtud elatise miinimumsuurus. Kostjal tuleb mõista, et ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, et vanema elatise maksmise kohustuse üle otsustamisel peavad laste huvid olema PKS § 123 kohaselt tähelepanu keskmes. Seaduseandja selline tahe on seletatav ülalpidamiskohuslase kohustusega hoolitseda selle eest, et tema lapsed saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku regulaarse elatise. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. Kostja on terve ja töövõimeline meesterahvas (vastupidist ei ole tõendatud), kellel tuleb teha pingutusi ja leida võimalus, et tagada kõigile oma lastele arenguks vajalik ülalpidamine ning puudub põhjendus, miks kostja seda teha ei saa. Ülalpidamiskohuslase ülesanne laste eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et ülalpidajal lasub kohustus vajadusel teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses, et tulla toime elatise maksmise kohustusega. PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest, ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus leiab, et kostja Facebooki konto väljatrükid tõendavad seda, et kostja on majanduslikult hästi kindlustatud, sest tema teise pere käsutuses on uus paarismaja xxxx ja sõiduauto BMW, kostjal on mootorratas ning ta reisib palju, mida kinnitavad tema Facebooki konto väljatrükid, millest tulenevalt on ta suuteline maksma ka oma esimest abielust sündinud tütrele elatist seaduses sätestatud miinimummääras, milleks käesoleval aastal on 215.- eurot kuus ja järgmisel aastal on 235.- eurot kuus.
  2. Kostja poolt esitatud väited hageja kodust väljas söömise ja reisime kohta, mille tõendamiseks esitas kostja hageja pangakonto väljavõtte ja hageja Facebooki konto väljatrükid, ei tõenda kohtu hinnangul asjaolu, et kostjal oleks õigus maksta oma alaealisele lapsele elatist alla miinimummäära või et hageja elaks priiskavalt, vaid kinnitavad üksnes kostja soovimatust hagejale piisaval määral ülalpidamist anda. 16-aastase tütarlapse poolt kodust väljas söömises ja aegajalt ka reisimises ei ole kohtu hinnangul midagi tavapäratut.
  3. Arvestades asjaoluga, et hageja palub tagasiulatuvalt kostjalt elatise välja mõista alates 01.11.2015.a. ja kostja on maksnud elatist hageja ülalpidamiseks 100.- eurot kuus, kuigi oleks pidanud maksma 2015.a. 195.- eurot kuus ja käesoleval aastal 215.- eurot kuus, kuulub kostjalt perioodi 01.11.2015.a. kuni 31.12.2016.a. elatis väljamõistmisele summas 1570.eurot {(2 x 195) + (12 x 215) – (14 x 100)} ja alates 01.01.2017.a. 235.- eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. Lk 6
(8)19. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kuivõrd kohus rahuldab hagi elatise väljamõistmiseks, peab kohus põhjendatuks jätta kõik poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita kulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks õigusabikulud kokku summas 361.- eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hagejale osutati õigusabi Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid advokaadi Helen Tombergi poolt, kõigepealt osutati hagejale õigusabi 1,5 tundi suulise konsultatsiooni andmisega, mille eest tasus hageja 154.- eurot (t/l 20) ning menetluse käigus koostas advokaat kirjaliku menetlusdokumendi ja abistas hagejat tõendite kogumisel kulutades sellele samuti 1,5 tundi, kusjuures advokaadi tunnihind on 138.- €/h. Menetluskulude väljamõistmisel palub hageja määrata, et kohustatud isik peab tasuma viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus väljastas hageja menetluskulude nimekirja kostjale ja andis talle võimaluse esitada selle osas oma seisukoht. Kostja leidis, et menetluskulud ei ole põhjendatud seetõttu, et tema on elatist koguaeg hagejale maksnud. Kostja sõnul on tema menetluskulud seoses käesoleva kohtuvaidlusega 3.- eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude katteks kuulub kostjalt väljamõistmisele 361.- eurot, sest kohtu hinnangul on 3 tunni ulatuses õigusabi osutamine hagejale mõistlik ja põhjendatud ajakulu ning ka advokaadi tunni hind 138.- eurot tunnis on põhjendatud hind õigusabi osutamisel advokaadibüroo advokaadi poolt, pealigi on hageja suulist konsultatsiooni saanud odavama hinnaga kui nimetatu. Kuna hageja on taotlenud kooskõlas TsMS § 177 lg 4 sätestatuga menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, rahuldab kohus ka hageja sellekohase taotluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate kulude suurust saab vaidlustada selle lahendi peale edasi kaevates, millega Lk 7
(8)kulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 eurot. Tsiviilasja hinna määramine. 20. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja hind 1935.- eurot (9 x 215). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.