2-17-7521/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja nr 2-17-7521 Tsiviilasi R.P. hagi OÜ MASCH vastu töötasu ja puhkusehüvitise saamiseks Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R.P.; isikukood XXX; elukoht XXX. Hageja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Kristi Haas; epost kristi@sirjemust.ee Kostja: OÜ MASCH; registrikood 12130972, asukoht Pikk tn 3-21, Pärnu 80011, Pärnumaa. Kostja lepinguline esindaja: Annika Murulaid; e-post annika@estpak.ee RESOLUTSIOON
3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-7521, R.P. hagis OÜ MASCH vastu töötasu ja puhkusehüvitise saamiseks.
4. Kinnitada R.P. ja OÜ MASCH vahel
5. veebruaril
6. a sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 2.1 OÜ Masch tasub R.P.le saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise võlgnevuse katteks brutosummas 1598,67 eurot (netosumma ehk töötajale väljamaksmisele kuuluv summa on 1278,94 eurot). 2.2 OÜ Masch tasub punktis 2.1 toodud summa hiljemalt 7 päeva jooksul alates käesoleva tsiviilasja lõpetanud kohtumääruse jõustumisest. 2.3 OÜ Masch tasub punktis 2.1 toodud summa R.P. SEB panga arveldusarvele nr XXX. 2.4 Punktis 2.1 toodud summa täielikul või osalisel tasumata jätmisel kohustub OÜ Masch tasumata summalt maksma R.P.le viivitusintressi 0,01% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.
7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
8. Tagastada OÜ-le MASCH
9. mail
10. a selgitusega „Riigilõiv OÜ Masch taotluselt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks (tsiviilasi nr. 2-17-7521)“ tasutud riigilõivust 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot. OÜ MASCH taotlusel tagastada riigilõiv OÜ MASCH (rk 12130972) arveldusarvele nr XXX. 1
11. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 661 lg 4). ASJAOLUD R.P. (hageja) esitas
12. märtsil 2017 töövaidluskomisjonile OÜ MASCH (kostja) vastu avalduse. Hageja palus mõista kostjalt välja jaanuari ja veebruari 2017 töötasu ning 2015-2017 puhkusehüvitis, s.o kokku 4382 eurot (neto). Töövaidluskomisjon rahuldas
13. aprilli
14. a otsusega hageja avalduse osaliselt. Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4634 eurot 8 senti (bruto). Kostja esitas avalduse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina. Hageja esitas
15. oktoobril 2017 kostja vastu hagi. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 4996 eurot 10 senti (bruto), sh jaanuari ja veebruari 2017 töötasu kokku 2857 eurot 88 senti ning 2015-2017 puhkusehüvitise kokku 2138 eurot 22 senti. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures ajavahemikel
16. november 2015 kuni
17. november 2015 ja
18. jaanuar 2016 kuni
19. veebruar 2017 täistööajaga XXX. Kostja ütles
20. veebruaril 2017 töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 4 alusel töölepingu üles. Kostja jättis hagejale maksmata jaanuari ja veebruari 2017 töötasu ning 2015-2017 kasutamata jäänud puhkuse hüvitise. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Pooled esitasid
21. veebruaril
22. a kohtule kompromissi. Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine ka muid asjaolusid, mille tõttu tuleks kompromiss jätta kinnitamata. Kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3 järgi ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja menetluskulud jäävad kostja kanda ja hagejale antud riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda. 2 Kohus selgitab, et hageja ja kostja ei saa kokku leppida, et riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda. Ainult kohus võib riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 8 p 1-3 ja TsMS § 190 lg 7 järgi otsustada, kas riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda või tuleb menetlusosalisel need riigile hüvitada. Kohus jätab TsMS § 168 lg 3 alusel menetluskulud seega poolte endi kanda. Kuna hagejale on
23. septembri
24. a määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, siis ei ole hageja kohustatud riigi õigusabi tasu ja kulusid riigile hüvitama (vt Riigikohtu
25. veebruari
26. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23). Kostja on taotlenud riigilõivu summas 125 eurot tagastamist. Kohus tagastab kostjale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust summas 125 eurot. Kostja taotlusel tagastatakse riigilõiv kostja arveldusarvele nr XXX. Poolte võib kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses TsMS § 661 lg 4 järgi lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest tsiviilasjas nr 2-17-
27. Määruse peale ei saa seega esitada määruskaebust. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 3