Obsah (7)

§ 177§ 174§ 663§ 667§ 659§ 442§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-1

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus 1. Harju Maakohtu menetluses oli hageja hagi kostjalt võla ja viivise väljamõistmiseks. Maakohus rahuldas 04.04.2017 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja põhivõla 650 eurot, viivise 459.28 eurot ja viivise alates 28.03.2016 0,07% päevas põhivõlalt kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejale välja kulud 1520 eurot (s.o riigilõiv 200 eurot + õigusabikulud 1320 eurot, sh käibemaks). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.10.2017 otsusega maakohtu lahendi osas, milles kohus mõistis kostjalt hagejale välja põhivõla 500 eurot ületavas osas ja viivise seisuga 27.03.2016 355.17 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas, ning tegi tühistatud osas uue otsuse. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus jättis maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda. Kohus märkis, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Ringkonnakohtu otsus jõustus 07.11.

2. Harju Maakohus tegi 08.02.2018 määruse, millega määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud 1392.16 eurot. Samuti määras maakohus kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulud 73.60 eurot. Kohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude nõuded, mille tulemusena mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulu hüvitise 1318.56 eurot. Määruse põhjendustes märkis maakohus, et määras hageja maakohtumenetlusega seotud kulude rahalise suuruse kindlaks juba 04.04.2017 otsuses kokku summas 1520 eurot. Vaidlustatava määrusega määras maakohus kindlaks kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks maakohtus 120 eurot ja apellatsioonimenetluses 200 eurot ning hageja apellatsioonimenetluse kulude suuruseks 288 eurot. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3. 26.02.2018 määruskaebuses palub kostja maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus määras kindlaks hageja menetluskulud kokku summas 1392.16 eurot ja tasaarvestas hageja menetluskulud kostja menetluskuludega ning teha selles osas uus määrus, millega määrata hageja menetluskulude suuruseks mitte rohkem kui 627.75 eurot ning tasaarvestada poolte menetluskulud.
4. Maakohus kohaldas vääralt

§ 174lõiget 4 ja § 177 lõiget 2.

Kohus lähtus hageja maakohtu menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel eeldusest, et kulude suurus on kindlaks määratud Harju Maakohtu 04.04.2017 otsusega. Samas on viidatud otsus mh 2 menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 06.10.2017 otsusega. Seega ei saanud maakohus nimetatud apellatsioonikohtu lahendist lähtuda. Eeltoodud rikkumine tõi kaasa selle, et hageja menetluskulude suurus maakohtus on määruses põhjendamata ning ebaõigesti kindlaks määratud. Kohus ei hinnanud sisuliselt hageja menetluskulude suurust ega põhjendanud, miks ta ei arvestanud kostja 07.02.2017 vastuväiteid. Kostja jäi esitatud vastuväidete juurde. Kostja palus jätta kaebuse rahuldamisel riigilõiv hageja kanda või alternatiivselt riigi kanda ja tagastada kaebuse esitajale. 5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 08.02.2018 määrus tuleb osas, milles maakohus määras hageja menetluskulud kindlaks 288 eurot (s.o apellatsioonimenetluse kulud) ületavas osas ning kostjalt hagejale väljamõistetava menetluskulude hüvitise suuruse osas, samuti poolte menetluskulude tasaarvestamise osas, tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Tsiviilasi tuleb tühistatud osas

§ 667

lõike 2 teise lause alusel saata tagasi maakohtule hageja maakohtu menetlusega seotud kulude kindlaksmääramiseks ja poolte menetluskulude nõuete tasaarvestamiseks. 8.

§ 659

ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruse on vaidlustanud üksnes kostja hageja maakohtu menetlusega seotud menetluskulude kindlaksmääramise ja sellega kaasnevalt poolte vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestamise osas. Seega on maakohtu määrus jõustunud ülejäänud osas, s.o hageja apellatsioonimenetlusega seotud kulude summas 288 eurot kindlaksmääramise ja kostjalt 77% ulatuses väljamõistmise ning kostja maakohtu ja apellatsioonimenetlusega seotud kulude kokku 320 eurot kindlaksmääramise ja hagejalt 23% ulatuses väljamõistmise osas. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 9. Kolleegium nõustub kostjaga, et kaevatav määrus on hageja maakohtu menetlusega seotud kulude kindlaksmääramise osas täielikult põhjendamata. Määrusest nähtuvalt on maakohus lähtunud hageja maakohtu menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel eeldusest, et nende kulude suurus oli kindlaks määratud Harju Maakohtu 04.04.2017 otsusega. Samas nähtuvalt asja materjalidest on Tallinna Ringkonnakohus 06.10.2017 otsusega tühistanud maakohtu 04.04.2017 otsuse mh menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus tegi menetluskulude jaotuse osas uue otsuse, menetluskulude kindlaksmääramise osas aga märkis, et kulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras (otsuse põhjenduste punkt 41).

Seega on ringkonnakohtu otsusest üheselt mõistetav, et maakohtu 04.04.2017 otsus on menetluskulude osas tühistatud täielikult. Kuna kaevatav määrus ei sisalda seonduvalt hageja maakohtumenetluse kulude vajaliku ja põhjendatud suurusega ühtegi sisulist põhjendust, samas on 04.04.2017 otsus vastavas osas tühistatud, tuleb asuda seisukohale, et praegusel juhul puuduvad põhjendused hageja maakohu menetlusega seotud kulude põhjendatud ja vajaliku suuruse kindlaksmääramise osas. Kostja on hageja maakohtumenetlusega 3 seotud kuludele esitanud 07.12.2017 vastuväiteid (t II kd lk 216) ja kohtul tuleb vastuväiteid analüüsida ning neile vastata (

§ 442lõige 8, § 463 lõige 2, § 465 lõike 2 punkt 8).

Eeltoodust tulenevalt tuleb saata asi tagasi maakohtule hageja maakohtu menetlusega seotud menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamiseks. 10.

§ 178

lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata ka määruskaebuses esitatud taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu hageja kanda jätmiseks või alternatiivselt Eesti Vabariigi kanda jätmiseks ja kostjale tagastamiseks (vt ka enne 01.01.2015 kehtinud seaduse analoogse regulatsiooni pinnalt tehtud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-11, punkt 26). Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ 4