3-16-1383/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene

1. veebruar 2018, Tartu 3-16-1383 Haldusasi P.P. i kaebus Maksu- ja Tolliameti
2. juuni
3. a otsuse nr 13-1/0648 tühistamiseks ja kohustamiseks teha uus otsus ning tagastada tasutud tulumaks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
4. detsembri
5. a otsus P.P. i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja P.P. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. detsembri
7. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
8. märts
9. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. P.P. ja tema vend pärisid kaasomandisse kinnistu, kumbki omandas kinnistust ½. Kaasomand lõpetati
11. juulil 2008 kokkuleppega, mille kohaselt sai kinnistu ainuomanikuks P.P. vend. Tema poolt loovutatud kinnistu osa eest sai P.P. 660 000 krooni. Maksu- ja Tolliamet väljastas
12. augusti
13. a P.P. le maksuteate tulumaksu tasumise kohustuse kohta summas 6203,78 eurot. P.P. ei tasunud tähtaegselt tulumaksu. Maksu- ja Tollamet andis
14. oktoobril 2009 sundtäitmise hoiatuse ning alustas seejärel sundtäitmise menetlust. Tartu Maakohtu
15. veebruari
16. a määrusega lõpetati P.P. suhtes pankrotimenetlus. P.P. esitas
17. mail 2016 maksuhaldurile taotluse maksuvõla kustutamiseks. Taotluses leidis ta, et tulumaksukohustus on P.P. suhtes ebaõiglane, kuna tema vend ei pidanud tulumaksu kaasomandi eest tasuma. Maksu- ja Tolliameti
18. juuni
19. a otsusega nr 13-1/0648 jäeti taotlus rahuldamata. Otsuse kohaselt tekkis P.P. tulumaksukohustus tema poolt pärimise teel omandatud kinnisasja kaasomandi osa müümise tulemusena. Väide, et P.P. vend pole pidanud tulumaksu tasuma, ei ole asjakohane, kuna vend ei ole kinnisasja võõrandanud. Maksuteate vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Otsuses kontrolliti ka maksuvõla kustutamise võimalust maksukorralduse seaduse (MKS) § 114 lg 3 alusel (kui maksuvõla sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu) ning leiti, et ka selleks pole alust. Maksuhaldur leidis, et P.P. pole teinud kõike endast olenevat, et olukorda mõistliku aja jooksul ja –viisil lahendada. P.P. ei vaidlustanud maksuteadet ega ühtegi sissenõudmise toimingut, samuti ei esitanud ta vastuväiteid maksuvõlale pankrotimenetluses. Maksuvõlga ei saa kustutada siis, kui see pole põhjendatud, sest see seaks ebavõrdsesse olukorda teised maksukohustuslased.
20. P.P. esitas kaebuse, milles palus maksuhalduri viimatinimetatud otsus tühistada ning kohustada maksuhaldurit taotlust uuesti lahendama. Samuti paluti kohustada tagastama kaebajale tema poolt juba tasutud tulumaks 1834,56 eurot. Kaebuse kohaselt on tulumaksukohustus tema suhtes ebaõiglane seetõttu, et tema vend ei pidanud tulumaksu tasuma ning lisaks kasvatab ta alaealist last ning saab toimetulekutoetust.
21. Tartu Halduskohtu
22. detsembri
23. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 3.
24. MKS § 114 lg 3 peamine eesmärk on maksumaksjate võrdne kohtlemine ja olukorra vältimine, kus maksuvõla sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. Maksuvõla kustutamist täpsustab rahandusministri
25. mai
26. a määrusega nr 61 kehtestatud „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“ (Määrus). Määruse § 51 lg 2 sätestab, et kui isik taotleb maksuvõla kustutamist selle ebaõigluse tõttu, tuleb taotluses esitada seda tõendavad andmed ja tõendid. 3.
27. Asjaolu, et kaebaja kasvatab alaealist last ja saab toimetulekutoetust, ei ole maksuvõla kustutamise aluseks. See ei oleks kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega ning lisaks ei esine olukorda, kus maksuvõlg oleks tekkinud kaebajast sõltumatutel asjaoludel. Kaebaja on saanud talle kuuluvast kaasomandi müügist tulu ning seega oleks ta pidanud arvestama ka seadusest tuleneva tulumaksukohustusega. Isegi kui kaebaja kasutas kogu raha eluaseme soetamiseks ning seetõttu polnud tal tulumaksu tasumiseks vahendeid, ei ole maksuvõlg tekkinud kaebajast sõltumatutel asjaoludel. Kaebaja enda tegevus viis olukorrani, kus tal tekkis maksuvõlg. 3.
28. Maksuvõla suurus pole selline, et selle tasumine näiteks ositi oleks ilmselgelt lootusetu. Kaebaja on tööealine isik. Pole välistatud, et kaebaja võib tulevikus piisavalt tulu teenida, et oma maksuvõlg tasuda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
29. P.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel. 4.
30. Kaebajalt tulumaksu nõudmiseks sellises situatsioonis (pärandvara müük ja kaasomandi lõpetamine) ei ole alust. Kaebaja advokaadi päringule vastas maksuhaldur
31. detsembril 2015, et 2 kaasomandi lõpetamisel makstav hüvitis on tulumaksuvaba. Sama ütles advokaat kaebajale ka
32. aastal pärast kohtuistungit. 4.
33. Tulumaksunõue on kaebaja suhtes ebaõiglane, kuna tema vend ei pidanud tulumaksu maksma. 4.
34. Pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekut ei toimunud ja pankrotihaldur ei öelnud kaebajale, et ta saab esitada nõuetele vastuväiteid. 4.
35. Kaebaja kasvatas üksinda 3 alaealist last ja tal oli raske tööd leida, mistõttu tal polnud
36. aastal võimalik advokaadi poole pöörduda. 4.
37. Kaebaja on töötu ja kasvatab üksinda 13-aastast last. Ta elab üürikorteris ja saab toimetulekutoetust. Kaebaja sissetulek on väike.
38. Maksuhalduri vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 5.
39. Maksuvõla kustutamine pole kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna ilmselt on ka teisi maksuvõlglasi, kes kasvatavad alaealist last, elavad üürikorteris ja saavad toimetulekutoetust. 5.
40. Kaebaja sai enda käsutusse rahalisi vahendeid 42181,69 eurot (660 000 krooni), millest oleks selgelt piisanud maksuvõla tasumiseks 6203,78 eurot. 5.
41. Maksuhaldur on olnud valmis maksuvõlga ajatama, kuid kaebajale pole see sobinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
42. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
43. Vaidlus käib maksuvõla kustutamise üle. MKS § 114 lg 3 annab maksuvõla kustutamiseks maksuhaldurile õiguse siis, kui selle sissenõudmine oleks lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu, samuti kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses.
44. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu seisukohtadega, et maksuvõla sissenõudmine ei ole kaebaja suhtes ebaõiglane. Oma seisukohtades jätab kaebaja tähelepanuta selle, et ta sai kaasomandi lõpetamisel oma kaasomandi osa eest
45. aasta juulis 660 000 eurot ehk 42 181,69 eurot. Seega on kaebaja käsutuses olnud suur rahasumma, millest oleks olnud võimalik nõutav tulumaksusumma (6203,78 eurot) tasuda. See on kaalukas asjaolu, mis ei võimalda lugeda käesolevat olukorda kaebaja suhtes ebaõiglaseks. Kaebaja ei ole kohtumenetluses selgitanud, miks ta saadud raha arvelt tulumaksu ei tasunud. Isegi kui kaebaja oli pärast raha saamist mingil põhjusel ekslikul arusaamal, et ta ei pea tulumaksu tasuma, siis pidi kaebaja tulumaksu tasumise kohustusest kindlasti teadlikuks saama hiljemalt
46. augustil 2009, kui talle väljastati sellekohane maksuteade. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta siis tulumaksu ei tasunud. Ta on piirdunud üksnes väitega, et tal polnud võimalik nõutud raha maksta ja samuti polnud aega tegeleda selle vaidlustamisega (tl 2). Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et niisuguse olukorra loomisega on kaebaja ise käitunud viisil, mis on viinud tal maksuvõla tekkimiseni.
47. Kaebaja rõhutab maksuvõla sissenõudmist ebaõiglaseks muutva asjaoluna seda, et tal on kehv majanduslik olukord (kasvatab üksinda alaealist last, elab üürikorteris, saab toimetulekutoetust jne). Ringkonnakohus möönab, et sellises olukorras võib kaebajal maksuvõla tasumine olla keeruline. Kuid see ei anna alust lugeda maksuvõla sissenõudmist kaebaja suhtes ebaõiglaseks MKS § 114 lg 3 mõttes. Maksuvõla kujunemise asjaolud ei olnud kaebaja suhtes ebaõiglased – ta sai
48. aastal suure rahasumma, millelt ta pidi tasuma tulumaksu. Ta ei teinud seda. Kujunenud olukord, kus tal on suur maksuvõlg, on eeskätt tema enda käitumise tagajärg. Tegemist ei ole 3 sellise olukorraga, mille puhul võimaldab maksuvõla kustutamist MKS § 114 lg 3 – kui maksukohustus on tekkinud või selle sissenõudmine võimatuks muutunud maksukohustuslasest mittesõltuvate asjaolude tõttu.
49. Kaebaja on läbivalt näinud maksukohustuse ebaõiglust selles, et tema vend ei pidanud tulumaksu kaasomandi lõpetamisel maksma. Maksuhaldur on vaidlustatud otsuses selgitanud, et see väide ei ole asjakohane, kuna kaebaja vend ei ole kõnealust kinnisasja võõrandanud. Kaebaja jätab selle selgituse täielikult tähelepanuta. See selgitus on õige. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kaebaja ja tema vend on erinevas olukorras, sest kaebaja sai kinnisasja osa müügist tulu, mistõttu tal tekkis tulumaksukohustus tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 1 alusel. Tema vend ei ole kinnisasja müünud, mistõttu temal sellist kohustust ei tekkinud. Seetõttu ei saa kuidagi tuletada kaebaja tulumaksukohustuse ebaõiglust sellest, et tema vend tulumaksu maksma ei pidanud.
50. Kaebaja väidab ka seda, et temalt tulumaksu nõudmiseks ei ole alust. Esiteks selgitab ringkonnakohus siin seda, et tulumaksu tasumise kohustus tekkis tal hiljemalt
51. augusti
52. a maksuteate alusel. Seda kaebaja ei vaidlustanud. Käesolevas vaidluses ei saa selle maksuteate õigsust ümber hindama hakata, sest see maksuteade ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kaebaja on üritanud seda maksuteadet
53. aastal vaidlustada (haldusasi nr 3-16-425), kuid kohus ei saanud seda kaebust kaebetähtaja möödumise tõttu sisuliselt lahendada. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaebaja seisukohad, nagu oleks temalt tulumaksu nõudmine õigusvastane, on põhjendamata. TuMS § 15 lg 4 p 1 ütleb küll, et tulumaksuga ei maksustata vastuvõetud pärandvara, st pärandi vastuvõtmist, kuid käesoleval juhul oli pärand juba vastu võetud ning kaebaja müüs selle edasi. Seega kuulus see maksustamisele TuMS § 15 lg 1 alusel kui kasu ükskõik millise vara müügist. Vastuvõetud pärandvara võõrandamisel saadud tulu maksustamisele kuulumist kinnitab käesoleval ajal ka TuMS § 38 lg 11, mis reguleerib soetusmaksumust pärandina saadud vara puhul. Kaebaja on viidanud advokaadi seisukohale, mille järgi tal tulumaksukohustust pole. Samuti on ta väitnud, et nii vastas tema advokaadile ka maksuhaldur. Kohtute infosüsteemi kaudu on ligipääsetavad haldusasja nr 3-16-425 materjalid, kus kaebuse lisana on tõepoolest esitatud kirjavahetus Maksu- ja Tolliametiga, kes on
54. detsembril 2015 öelnud, et kaasomandi lõpetamisel makstav hüvitis oleks tulumaksuvaba. Ringkonnakohtule ei ole teada, miks maksuhaldur kaebaja esindajale sellise seisukoha esitas, kuivõrd see läheb kehtiva õigusega vastuollu. Pärandvara müügist saadud tulu maksustamist tulumaksuga on aktsepteeritud ka kohtupraktikas (vt nt RKHKo 2-2-1-97-13). Samas ei saa sellele maksuhalduri selgitusele omistada asjas määravat tähendust, sest see seisukoht on antud alles
55. detsembril
56. Kaebaja sai oma tulumaksukohustusest teada juba hiljemalt
57. augustil
58. Seega pidi ta siis oma käitumises juhinduma maksuhalduri maksuteatest või selle vaidlustama. Kaebaja ei teinud kumbagi.
59. Maksustamist ei muuda ebaõiglaseks ka kaebaja väited pankrotimenetluses toimunud minetustest (väidetavalt ei toimunud nõuete kaitsmise koosolekut ning talle ei öeldud, et ta saab esitada nõuetele vastuväiteid). Keskne tähendus MKS § 114 lg 3 alusel maksuvõla kustutamisel on eeskätt sellel, kas maksustamine on isiku suhtes ebaõiglane või mitte. Nagu ülal välja toodud, ei saa maksustamist pidada ebaõiglaseks, sest kaebaja käsutuses oli suur summa raha, millest olnuks võimalik maks tasuda.
60. Maksuvõla sissenõudmist pole alust pidada ka lootusetuks. Lisaks halduskohtu poolt väljatoodule (et kaebaja on töövõimelises eas) viitab ringkonnakohus ka sellele, et kaebaja oli 4 kaebuse esitamise hetkeks suutnud tasuda 1834,56 eurot. Seega on kaebaja suutnud maksuvõlga tasuda. Tal on võimalik taotleda ka maksuvõla ajatamist MKS § 111 alusel. Kaebaja on küll väitnud, et ta taotles seda kunagi, kuid periood jäi siiski liiga lühikeseks. Samas on kaebajal võimalik taotleda ajatamist ka pikemale perioodile. Ringkonnakohus juhib siinkohal tähelepanu, et maksuvõla ajatamine võib tuua kaasa ka intressimäära 50-protsendilise vähendamise maksuhalduri poolt vastavalt MKS § 117 lg-le
62. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulu (riigilõiv) jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 5