Obsah (5)

§ 2§ 47§ 158§ 165§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-17-812 Otsuse kuupäev 19. veebruar 2018 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu kaebus Põllumajand

§ 2lg 3).

Käesolevas haldusasjas on seaduses ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Nagu eelpool osundatud, on vaidementluses kaebaja nõue vastustaja vastu vastustaja poolt osaliselt rahuldatud ja vastav otsus vaides soovitud ulatuses osaliselt kehtetuks tunnistatud. Halduskohtus vaidlevad pooled vaiemenetluses läbivaatamisel olnud haldusakti (tl 5-6) õiguspärasuse üle osas, milles vaideotsuses seda kehtetuks ei tunnistatud.

1. Vaideotsuse (tl 27-28) kohaselt jäeti PRIA 09.01.2017 otsusele nr 13.6/37 esitatud vaie rahuldamata arvete nr 201612, 64 ja 116 välja maksmata jätmise osas summas 517, 60 eurot.
2. Kaebaja vaideotsust halduskohtule esitatud kaebuses (tl 3) ei vaidlusta. Seega ei kontrolli halduskohus vaideotsuse õiguspärasust suuremas mahus (

§ 47

lg 1), kui see on tarvilik vaidlustatud otsuse õiguspärasuses veendumiseks selle otsuse andmise ajal (HMS § 54,

§ 158lg 2).

1. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud arve nr 116 osas ja põhjendamatu arvete nr 201612 ja nr 64 osas.
2. Eesti Leader Liidu
3. aasta II poolaasta liikmemaksu 500 eurot kohta 26.08.
4. a väljastatud arve nr 116 (tl 14) osas on vastustaja vaideotsuses (tl 28) leidnud: „Vaide esitaja on lõpetanud ettevalmistava perioodi tegevused ning esitanud viimase maksetaotluse 02.09.
5. Arve nr 116 on esitatud 26.08.2015, kuid tegemist on sisuliselt ettemaksuarvega (II poolaasta liikmemaks), mis on tasutud 02.11.
6. Poolaasta arve on
7. a juulidetsembri kohta ehk 2 kuu (juuli-august) osas ei ole tegemist ettemaksuga. Seetõttu loeme abikõlblikuks arve 4 kuu liikmemaksu osas ümardatuna summas 333 eurot ning 2 kuu osas mitteabikõlblikuks.“.
8. Nagu eelnevalt osundatud, vastuses kaebusele on vastustaja vastupidisel seisukohal: „Seetõttu vastu tulles kaebajale, luges PRIA kahe kuu osas arve abikõlblikuks, kuid 4 kuu (september-detsember) liikmemaksu osas mitteabikõlblikuks. /…/ „Kui organisatsiooni liikmemaks on jaotatud poolaasta kaupa nagu arvel on märgitud ja kui seda tuleb tasuda aasta kohta, kuid reaalselt tasuti arve 02.11.2015 ehk peale viimase maksetaotluse esitamist 02.09.2015, siis on rikutud kogu arve osas määruse § 16 lg
9. PRIA luges isegi abikõlblikuks liikmemaksu 2 kuu osas.“. 3
10. Kohtuistungil jääb vastustaja volitatud esindaja kaebuse vastuses toodu juurde, et abikõlblikuks loeti 2 kuud ettevalmistusperioodist.
11. Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul kuulub vaidlustatud otsus (5-6) arve nr 116 osas tühistamisele kaebaja Eesti Leader Liidu
12. aasta II poolaasta liikmemaksust 2 kuu liikmemaksu ehk 500-333= 167 euro mitteabikõlblikuks kuluks tunnistamise osas. Tegemist ei ole ilmse ebatäpsusega haldusaktis HMS § 59 mõttes. Tegemist on sisulise vastuoluga vastuses kaebusele ja vaideotsuses ehk vastustaja sisulistes seisukohtades. Asjaolud ei ole sedavõrd selged, et halduskohus saaks vastustajat kohustada 167 euro väljamaksmiseks, sest kohtuistungil osundas vastustaja esindaja ka arvele nr 137 ( tl 67p) seonduvalt täiendava liikmemaksuga (tl 46p), mille kaebaja on maksetaotluses vastustajale esitanud.
13. Seoses kulude abikõlblikkusega peab halduskohus tarvilikuks osundada, et valitseva kohtupraktika kohaselt ei ole PRIA-l kulutuste abikõlblikkuse hindamisel ulatuslikku kaalutlusruumi. Kulude abikõlblikkuse hinnang on üldjuhul faktiküsimus ning kui kulud ei ole abikõlblikud, siis on toetuse andmine (nende kulude osas) välistatud (vrdl Riigikohtu halduskolleegiumi
14. veebruari
15. a kohtuotsuse nr 3-15-103 p 9).
16. Kuna kohtumenetluses on vastustaja sisuliselt kaebuse kahe kuu liikmemaksu osas õigeks võtnud, siis tuleb kaebus selles osas rahuldada. Kaebus kuulub arve nr 116 osas esitatud nõudes rahuldamisele täielikult vaatamata sellele, et kohus ei pea võimalikuks definitiivse ettekirjutuse tegemist 167 euro väljamaksmiseks kohustamiseks ja teeb ettekirjutuse asja uuesti otsustamiseks.
17. Kaebus on põhjendamatu arvete nr 201612 ja nr 64 osas. Halduskohus nõustub vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses toodud vastustaja kaalutlustega, järgib neid ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 165lg 2).

1. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja on arveid nr 201612 (tl 12) ja nr 64 (tl 13) PRIAle esitades jätnud täitmata määruse nr 11 § 22 lg 1 punktist 14 tuleneva kohustuse, esitada dokument, millest selgub kohaliku tegevusgrupi ülesanne ja rahaline kohustus sellise ürituse korraldamisel, milles ta osaleb partnerina.
2. Halduskohtu veendumusel ei saa olla määruse nr 11 § 22 lg 1 p 14 vastavaks dokumendiks käesoleval juhul kaebaja osundatud Harjumaa LEADER tegevusgruppide koostöökokkulepe (tl 18-19) sõltumata sellest, kas PRIA on oma varasemat halduspraktikat muutnud või mitte ja kas PRIA on või ei ole sama koostöökokkuleppele tuginedes arveid aktsepteerinud või mitte.
3. Vastusaja on vastuses kaebusele (tl 35 jj) selgitanud, mis tingis halduspraktika muutmise vajaduse. Koostöökokkuleppe punkt 4 kohaselt jaotatakse kulud vastavalt kokkuleppele. Kuna koostöökokkulepe kulude jaotamise üle saavutatud kokkulepet ei kajasta, kulude jaotamise kokkulepet ei ole kohtule ega PRIA-le esitatud, mille tõttu on PRIA õigustatult lugenud, et kaebaja on jätnud täitmata määruse nr 11 § 22 lg 1 p-st 14 tuleneva kohustuse dokumentide esitamiseks koos sellest rikkumisest tulenevate õiguslike järelmitega vaidlustatud otsuses.
4. Arve nr 201612 sisaldab äriplaani koolitusel 1 mitteliikme osalemist hinnaga 200 eurot (koolitaja tasu). Kui palju koolitaja tasu oli arvest ei selgu, samuti ei selgu arvest, kui suur 4 oli koolitaja tasu kokku ja mitme liikme ja/või mitteliikme vahel see jagati. Arve sisaldab samuti 10 mitteliikme toitlustust koolitusel, summas 132,60 eurot. Arvest ei selgu, kui suur oli toitlustamise maksumus kokku ja/või kuidas ning mille alusel kujunes ühe isiku toitlustuse hinnaks 13,26 eurot.
5. Arve nr 64 (tl 13) sisaldab 3 osaleja tasu summas 18 eurot Harju Leader tegevusgruppide koosolekul. Arvest ei selgu, milliste kriteeriumide ja kokkulepete alusel ja mitmest osalejast ja millisest kulust pidi kaebaja ühe osaleja eest tasuma 6 eurot.
6. Kaebaja poolt kohtuistungil esitatud tõend OÜ Kristo Krumm koolitused selgitus kulude jaotuse kohta (tl 71-73) ei tõenda halduskohtu hinnangul kaebaja erinevat kohtlemist võrreldes teiste taotlejatega, sest vaieldamatult esitab tõend kulude jaotuse kokkuleppe koolitusel osalenute vahel detailsemalt võrreldes arvetega nr 210612 ja
8. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta ka selles, et talle on mingid nõuded PRIA poolt alles teatavaks tehtud vaideotsuses. Vaidlustatud otsus sisaldab otsuse andmise faktilist ja õiguslikku alust ja vastustaja on kohaldanud vaidlustatud otsuses otsuse andmise ajal kehtinud õigust, nagu vastav kohustus tuleneb ka HMS §
9. Vaideotsus ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kaebaja on MTÜ-st tegevusgrupp, kelle ees ei ole PRIA-l absoluutset selgitamiskohustust selles osas, kas ja millised tõendid tagaksid taotlejale kindlasti ja absoluutselt õiguse toetustele.
10. Kohus on seisukohal, et määruses nr 11 § 141 jõustamine 03.11.2017 tõendab omakorda, et vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja poolt temale esitatud tõenditest ei selgunud kaebaja kui kohaliku tegevusgrupi ülesanne arvetes kajastatud tegevuste elluviimisel ja rahaline kohustus teiste tegevusgruppide ees ja kõrval.
11. Kaebus kuulub neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldamisele osaliselt ja vaidlustatud otsus tuleb osaliselt tühistada. Vastustajale tuleb teha ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks. 29.

§ 108

lg 2 alusel jagatakse kaebuse osaliselt rahuldamisel menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

1. Vastustaja ei taotle menetluskulu. Kaebaja taotleb menetluskulu nimekirja kohaselt 798 euro vastustajalt välja mõistmist (tl 58). Halduskohus on seisukohal, et kaebaja taotletud kohtuväline kulu õigusabile on põhjendatud menetluskulu (420 eurot : 5 tunniga = 84 eurot tunnis + 2 X 84=168; 420+168=588 ). Samuti saab põhjendatud menetluskuluks lugeda esindaja sõidukulu 2 X 30 eurot = 60 eurot (RKHKo3-3-1-61-14 p 23, p 24 ja
2. a RÕA määruses sätestatud määras). Kokku seega 648 eurot + kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot (tl 34p) = 663 eurot.
3. Kaebuse rahuldamise protsent on 32,26%. Kaebaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega on seega 663 eurost 32,26 %, mis on 213,88 eurot, ja mis kuulub vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmisele. (allkirjastatud digitaalselt) 5