Obsah (5)

§ 133§ 134§ 169§ 108§ 118

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-17-2229 Otsuse kuupäev 8. veebruar 2018 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Andri Ladevi kaebus Tartu Vangla vastu varalis

§ 133

lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kohtu arvates on lihtmenetluse kohaldamise eeldused täidetud ning puuduvad takistused asja läbivaatamiseks lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et arvestades kaebuse põhjendusi ja nõuet, saab käesolevat haldusasja vaadata läbi

1. peatüki
2. jaos sätestatud korras lihtmenetluses.

§ 134

lg 2 p 6 kohaselt võib kohus lihtmenetluses muuhulgas loobuda kirjalikust eelmenetlusest, kui see aitab kaasa asja kiiremale lahendamisele. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 134

lg-le 1 järgib lihtmenetluses kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Ühtlasi selgitab kohus, et

§ 134

lg-st 3 tulenevalt on menetlusosalisel lihtmenetluses kõik

peatükkidest 1-4, 10-13, 16 ja 17 tulenevad õigused, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus ei pea kaebaja täiendavat ära kuulamist vaidluse õiglaseks lahendamiseks vajalikuks. 6.

§ 169

lõike 1 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ning põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses.

1. Kohus on seisukohal, et vaidlus on lahendatav lihtmenetluses mõistlikkuse printsiipi rakendades. Vastustaja on kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses (tl 2) ja vastuses kaebusele (tl 13) ammendavalt ja selgelt vastanud kõigile kaebuse väidetele. Kohus nõustub toodud põhjendustega ning jätab kaebuse rahuldamata järgides otsuse tegemisel vastustaja põhjendusi.
2. Vastuseks kaebusele märgib kohus veel järgmist. Postiseaduse § 30 lg 1 p 1 kohaselt on postisaadetise kättetoimetamise võimatus käesoleva seaduse tähenduses on olukord, kus postisaadetist ei ole võimalik saajale edastada tema postiaadressi puudumise, selle ebatäpsuse, loetamatuse või muu sellesarnase põhjuse tõttu.
3. Kaebuse kohaselt kirjutas kaebaja ümbrikule järgneva aadressi: „Hingesugulasele Aste vald Saare 4-19 Saaremaa“.
4. Kohus kontrollis rahvastikuregistrist (tl 21) sellise nimega isiku aadressi. Vastuseks päringule andis register teatise, et isikut ei leitud, palun päringu tingimusi täpsustada. Kohus tegi samuti päringu postiindeksite registrisse (tl 21). Registrivastuse kohaselt ei ole Saare maakonnas Aste valda. Aste valda ei olnud Saaremaal üldteada olevalt ka enne
5. aastal seoses kohalike omavalitsuste reformi käigus toimunud kohalike omavalitsuste liitumisi.
6. Kohus tegi järelpärimise ka Eesti Postile (omniva.ee) (tl 8). Kliendihaldur vastas, et kuna tegemist on lihtkirjaga, siis ei ole võimalik postisaadetist jälgida, sest Tartu Vangla poolt on kiri postitatud lihtkirjana vastavate markidega. 2
7. Nagu rõhutatud, nõustub kohus vastustajaga, et vastustaja tegevuse õigusvastasuse puudumise tõttu ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud, mille tõttu on kahju hüvitamise taotlus jäetud õigesti rahuldamata. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et arvestades kaebuses esitatud kirja adressaadi aadressi, ei ole kaebaja järginud üldist korda kirjade kättetoimetamise võimaldamiseks. Esiteks ei ole kaebaja märkinud adressaadi ees- ja perenime. Teiseks on kaebaja valesti märkinud aadressi olulise osa, märkides eksitavalt aadressi olulise osana Aste valla, mida ei olnud tegelikkuses
8. a olemas. Kaebaja on ise tinginud postisaadetise kättetoimetamise võimatuse (postiseaduse § 30 lg 1 p 1). Neil asjaoludel on vanglateenistuse ametnik kirja aadressi arvestusraamatusse (tl 14) kandnud õigesti. Vastustaja õigusvastane tegevus ei ole ka kohtumenetluses tõendamist leidnud. Eesti Post ei jälgi lihtkirjade liikumist saatja ja saaja vahel.
9. Kaebus jääb rahuldamata.
10. Menetluskulud jäävad poolte kanda (

§ 108

lg 1 ja § 109 lg 1) ja kaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv riigi kanda (

§ 118lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3