← Eesti

2-17-9923/21

Obsah (7)§ 415§ 3141§ 3111§ 654§ 407§ 422§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 1. märts 2018. a, Tartu Tsiviilasja number 2-17-9923 Tsiviilasi Os

§ 415lg 1 p-d 13).

Kostja ei ole taotlust täitemenetluste peatamiseks põhjendanud. MAAKOHTU SEISUKOHT 5. Maakohus jättis kostja kaja maakohtu otsuse peale rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata. 2 Maakohtu põhjenduste kohaselt saatis kohus hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale 02.08.2017 e-posti teel aadressile XX ning aadressidele XX ja XX (tl 19-20). 29.08.2017 edastas kostja kohtule e-posti aadressilt XX teate, et viibib praegu välismaal ja naaseb Eestisse septembri lõpus (tl 25). 30.08.2017 (tl 26) edastas kohus kostjale XX aadressile uue e-kirja, milles selgitas kostjale kohustust hagiavaldusele etteantud tähtaja jooksul vastata. Sellele e-kirjale kostja vastanud ei ole, kuid kohus luges selle kättetoimetatuks

§ 3141lg 1 alusel.

Kohus asus seisukohale, et kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud. Kohtu hinnangul ei ole mõjuvaks asjaoluks kostja väide, et ta ei saanud kohtu edastatud dokumentidest aru. Juhul kui menetlusosaline ei saa kohtu poolt edastatud dokumentidest aru on võimalik pöörduda pädevate isikute poole, kes oleksid saanud kostjale olukorda selgitada. Seda kostja aga ei teinud ning jättis kohtule vastamata. Kuna kaja jäi rahuldamata, jättis kohus taotluse täitemenetluse peatamiseks tähelepanuta. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 6. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu 03.01.2018 (määruskaebuses märgitud ekslikult 11.04.2017) määrus tühistada ning rahuldada kaja ja taastada tsiviilasjas menetlus. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus jättis arvestamata, et määruskaebuse esitaja ei saanud hagi isiklikult kätte ja kiri oli temale saadetud elektrooniliselt. Kostja 29.08.2017 kiri kohtule viitab sellele, et kostja ei saanud hagi ega kohtumäärust. Kostja ei kinnitanud hagi ja kohtumääruse kättesaamist, nagu seda näeb ette

§ 3111lg 5.

Kui kostjal oleks olnud võimalik tutvuda kohtumäärusega ja selle dokumendi sisuga, siis ta ei kirjutaks istungi määramisest ja oleks esitatud taotlus täiendava tähtaja saamiseks seoses viibimisega välismaal. Kohus jättis arvestamata, et isegi juhul kui kohtumäärus ja hagi olid kostjale saadetud elektrooniliselt, siis tal puudus võimalus nendega tutvumiseks. Maakohus ei arvestanud piisavas ulatuses, et kostja reageeris kirjale nii nagu oskas. Määruskaebuse esitaja kohtule saadetud kiri oli ebaselge. Ebaselge kirja puhul tuleks välja selgitada kostja tegelik tahe. Kuna kostja kirjast tulenev taotlus oli ebaselge, oleks maakohus pidanud paluma määruskaebuse esitajal seda täpsustada, sest kostja kirja sisu võib samuti käsitleda mõjuvast põhjusest teavitamisena ja täiendava tähtaja andmise taotlusena. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas

§ 654lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Maakohus rahuldas hageja hagi kostjalt sõiduki väljanõudmiseks tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt (

§ 407lg 1).

Kostja esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja. Kostja peamine argument on, et talle ei toimetatud hagiavaldust ja maakohtu 02.08.2017 määrust nõuetekohaselt kätte. 3 Vaidlust ei ole, et kostjale edastati 02.08.2017 mitmele e-posti aadressile (sh XX) hagiavaldus koos lisadega ja maakohtu 02.08.2017 määrus. 29.08.2017 edastas kostja kohtule e-posti aadressilt XX teate järgmise sisuga: „Tere Jaanika. Tahtsin palusid istungi panete voi vastu otand kuuni septembri lõppus, praegu ei ole estis, tulen järgmine kuu lõppus. Suur tanud. Ruslan Pipits.“ (tl 25). 30.08.2017 edastas kohus kostjale XX aadressile uue e-kirja, milles selgitas kostjale, et kohus loeb 29.08.2017 saadetud kirjaga dokumendid kättetoimetatuks. Lisaks selgitas maakohus kostjale kohustust hagiavaldusele etteantud tähtaja jooksul vastata (tl 26). 30.08.2017 kirjaga edastas maakohus ka uuesti kostjale hagiavalduse koos lisadega ning kohtumääruse. Kohus täpsustas, et vastamistähtaeg on 12.09.2017. a. 9. Maakohus luges kostjale hagiavalduse ja kohtumääruse kättetoimetatuks

§ 3111

alusel.

§ 3111

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse kohtule avaldatud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril.

§ 3111

lg 4 kohaselt, kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik, võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures

§ 3111

lõike 1 punktides 1–5 sätestatud teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude.

§ 3111

lg 5 kohaselt loetakse menetlusdokument

§ 3111

lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja.

  1. Kostja ei eita, et vastas kohtule 29.08.2017 seoses kohtu 02.08.2017 saadetud kirjaga. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolsest vastamisest kohtule piisas, et lugeda kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatuks, kuna sellest järeldub, et kostjale oli kohtu poolt saadetu edastatud. Kostja ei ole väitnud ning kohtul puudus alus arvata, et 29.08.2017 vastuse oleks saatnud kostja asemel keegi teine. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, et ta ei saanud kohtu 02.08.2017 kirja manuseid (sh hagiavaldust ja kohtumäärust). Tähtsust ei oma kostja väited selle kohta, et ta ei saanud kohtu saadetud kirjast aru. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalise enda kohustus on teha pingutusi selleks, et kohtudokumentide sisu mõista, nt oli kostjal võimalik pöörduda tõlgi poole või võtta endale tsiviilasjas esindaja. Asja lahendamisel ei oma tähtsust ka see, et kostjal väidetavalt puudusid programmid kohtu saadetud manuste avamiseks. Ka see väide on kostja poolt tõendamata. Samas, isegi kui kostjal vajalikud programmid manuste avamiseks puudusid, ei saa väita, et kostjale oleks jäetud dokumendid kätte toimetamata. Menetlusdokumentide kättetoimetamisel omab tähendust üksnes see, et kohus on kostjale dokumendid nõuetekohaselt kätte toimetanud ning kostjal on olnud võimalus nendega tutvuda. Kostja on ise kajas kinnitanud, et talle tuli 29.08 elektrooniline kiri (tl 60). Kostja enda kohustus on teha selgeks, mis dokumendid talle edastati, ning nende sisu välja selgitada. Asjaolu, et kostja suhtus ükskõikselt talle edastatud dokumentide sisusse, ei ole alus kaja rahuldamiseks. 4
  2. Ringkonnakohus nõustub hagejaga ja maakohtuga, et käesoleval juhul pole kostja toonud esile asjaolusid, mida võiks pidada mõjuvaks põhjuseks hagiavaldusele vastamata jätmisel.

§ 415

lg 1 p 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

§ 422

lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et mõjuvaks põhjuseks

§ 415

lg 1 tähenduses ei ole asjaolu, et menetlusosaline ei saa kohtu edastatud dokumentidest väidetavalt aru. 12. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.