lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. OÜ Rael (hageja) esitas 24.03.2017 Tartu Maakohtule hagi Reelika Komussare (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat andma hagejale välja Viljandis aadressil XXX asuva elamu keldrikorrusel asuva ruumi nr X ning mõista kostjalt välja hageja kasuks perioodi eest 16.08.2016 kuni 16.03.2017 kasutuseelise eest hüvitis summas 246 eurot 40 senti ning edasiulatuvalt kasutuseelise eest hüvitis 35 eurot 20 senti kuus alates 16.03.2017 kuni ruumi nr 20 vabastamiseni, samuti mõista välja kostjalt hageja kasuks 141 eurot 85 senti küttekulude hüvitamiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt valdab kostja Viljandis aadressil XXX asuva elamu keldrikorrusel hagejale kuuluvat ruumi nr X õigusliku aluseta. Poolte vahel pole sõlmitud mitte ühtegi lepingut ning puuduvad mistahes varasemad lepingud, mis oleks hagejale üle läinud. 2 Kostja peab asjaõigusseaduse (AÕS) § 85 lg 1 ja võlaõigusseaduse (
) § 1037 lg 1 alusel hüvitama hagejale kasutuseelised kokkuhoitud üüri ulatuses ning hüvitama ruumi nr 20 suurusele vastavas proportsioonis hageja tasutud küttekulud. Keldikorrusel asuva kostja valduses oleva ruumi nr 20 pindala on 22,36 m
Vaidlust ei ole, et hageja on alates 16.08.2016 Viljandis XX asuva elamu keldrikorruse omanik ning kostja valdas ruumi nr X õigusliku aluseta kuni 11.06.2017, mil kostja vabastas valduse. Riigikohus on leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid. Kinnisasja kasutuseeliste arvestamisel saab aluseks võtta eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha. 3 Hageja kasutuseelise nõue tuleneb AÕS § 85 lg-st 1 koostoimes
lg-ga 1, tuginedes kasutuseelise väärtuse arvutamisel samas majas keldrikorrusel asuva teise analoogsee ruumi üürimisel kokku lepitud ruutmeetri hinnast. Kohus leidis, et hageja tuginemine esitatud üürilepingule on asjakohane ning tõendab, millise ruutmeetri hinnaga analoogset keldriboksi samas majas üürile antakse. Hageja poolt nõutud kasutuseelise arvutamise aluseks võetud ruutmeetri hind 1,60 eurot/m2 (käibemaksuta) on mõistlik ning tõendab asja harilikku väärtust ehk ruutmeetri üüri hinda. Hageja on võtnud aluseks, et ruumi nr 20 pindala on 22 m2 ning nõuab hageja kostjalt kasutuseelise eest hüvitist iga kuu 35,20 eurot (22x1,60). Kostja tema valduses olnud keldriboksi pindala arvutamise osas vastuväiteid esitanud ei ole. Tõendamata on kostja väide, et ta on teinud keldriboksile kulutusi vähemalt 3000 euro ulatuses. Kohus leidis, et kasutuseelis kuulub väljamõistmisele perioodi eest 16.08.2016 kuni 11.06.2017, s.o. hageja omanikuna kinnistusraamatusse kandmise ajast kuni kostja poolt vaidlusaluse ruumi vabastamiseni. Tõendatud ei ole kostja väide, et ta sai alles 09.03.2017 teada asjaolust, et keldrikorrus ei ole tema omandis. Kostja enda sõnul oli talle kuni 16.08.2016 ruumi eelmine omanik kinnitanud, et keldriboks kuulub kostja ostetud korteriomandi juurde. Seega saab järeldada, et alates 16.08.2016 oli kostjale teada, et tema valduses olev ruum nr X ei kuulu tema ostetud korteriomandi juurde ning tal puudub ruumi valdamiseks seaduslik alus. Kohus leidis, et küttekulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Hageja on nõudnud kostjalt küttekulusid arvestusega soojusenergia koguarv jagatuna hoone köetava pinnaga, korrutades selle kostja kasutuses olnud mitteeluruumi pindala ning soojusenergia müügihinnaga. Hagile lisatud samas majas asuva sarnase mitteeluruumi üürilepingu alusel tuvastas kohus, et analoogselt on hageja teiselt talle kuuluva boksi üürnikult nõudnud kommunaalkulusid enda esitatud arvete alusel ning arvestanud lisanduva kütte hinda jagades kogu maja pinna kõigi üürnike vahel. Seega ei kattu hagiavalduses esitatud küttekulude arvestus viimatinimetatud arvestusega, millisele lepingule on hageja nõutava üüri suuruse analoogsusele viidates tuginenud. Korterelamu soojusenergia kulud kui omandiga seonduvad kommunaalkulud tasub KOS § 13 lg-st 1 tulenevalt reaalosast korteriomandi (sh mitteeluruumi) omanik.
lg 1 kohaselt saab üürnikult nõuda kõrvalkulusid lisaks üüri maksmisele üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Asjaolu, et hageja on leppinud kolmanda isikuga üürilepingut sõlmides kokku kõrvalkulude kolmanda isiku kanda jätmises, ei tähenda, et kostjal oleks kohustus sellest tulenevalt hagejale analoogsetel alustel küttekulude eest tasuda. Samuti ei saa pidada tekkinud küttekulusid hageja kahjuks, kuna korteriomandi omanikuna lasus hagejal nagunii oma omandiga seonduvate küttekulude tasumise kohustus. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada rahuldamata jäetud osas ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada täielikult ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt on kohus ebaõigesti viidanud KOS-ile,
lg-le 1 ning jätnud kohaldamata
Riigikohus on leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid. Kostja hoidis kokku küttekulusid sellega, et kasutas ebaseaduslikult hageja reaalosast osa, millele vastavas ulatuses kandis hageja kulusid. Vastavad arvestused esitas hageja maakohtule ning kostja ei ole arvestuse osas ühtegi vastuväidet esitanud. 4 Ebaõige on kohtu seisukoht, et hagejale ei ole kahju tekkinud.
võimaldab nõude esitada muuhulgas siis, kui kahju ei ole tekkinud ning
Kohtuotsus on vastuoluline, kuna kohus leidis, et kostja kasutas ruumi ebaseaduslikult ning mõistis kostjalt välja 346 eurot 44 senti säästetud üüri katteks, kuid samas jättis kohus kostja poolt säästetud küttekulud hageja kasuks välja mõistmata. Kohus ei oleks tohtinud neid nõudeid erinevalt lahendada.
lg-t 1 ning jätnud alusetult kohaldamata
AÕS § 85 lg 1 kohaselt vastutab asja valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt
§-dele 1037–1040.
lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-65-14 p-s 16 asunud seisukohale, et kasuna AÕS § 85 lg 1 ja TsÜS § 62 tähenduses saavad kõne alla tulla asja viljad ja kasutuseelised.
lg 1 alusel nõude rahuldamise eeldus on, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta eelkõige tema omandit või valdust, praegusel juhul eelkõige kasutamise teel, ning et ta on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-05 p-s 26 leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid. Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et kostjal puudus seaduslik alus hagejale kuuluva keldriruumi valdamiseks, seega on täidetud
lg 1 kohaldamise eeldus, s.o kostja on rikkunud hageja nõusolekuta tema valdust asja kasutamise teel ning kostja on rikastunud seeläbi, et ta ei pidanud tasuma samaväärse ruumi eest kasutamise eest. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on jätnud ebaõigesti säästetud küttekulud kostjalt välja mõistmata. Kuna poolte vahel ei olnud sõlmitud üürilepingut, on asjakohatud maakohtu viited KOS § 13 lg-le 1 ning
Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et ta on tasunud Viljandis XXasuva elamu keldrikorruse soojusenergia eest (AS Erso arved koos maksekorralduse koopiatega, tl 45-49). Ehitisregistri väljavõttest nähtub, et XX asuva elamu köetava pinna suuruseks on kokku 865.30 m² (tl 53), mis 5 vastab kinnistu korteriomanditeks jagamise lepingu järgi korterite ja mitteeluruumide üldpinnale (tl 7-13). Seega on alusetu ja paljasõnaline kostja vastuväide, et tegemist ei ole köetava ruumiga. Hageja on esitanud oma nõude selgitamiseks tabeli, millest nähtuvalt on kostja kasutuses olnud keldriruumi küttekulu 22 m2 eest perioodil 2016 oktoober kuni 2017 veebruar 141 eurot 84 senti (tl 43). Kostja ei ole hageja arvestuse osas vastuväiteid esitanud, mistõttu ringkonnakohus loeb arvutuse õigeks. Tulenevalt eeltoodust on kostja lisaks üürile hageja arvel kokku hoidnud küttekulusid summas 141 eurot 84 senti, mis kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 8. Kuna hagi kuulub rahuldamisele täielikult, siis jäävad hageja menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad hageja menetluskulud ringkonnakohtus samuti TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja poolt maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja lepinguline esindaja õigusabi 10,5 tunni ulatuses tunnitasuga 135 eurot (ilma käibemaksuta) kokku summas 1417 eurot 50 senti. Kohtumaterjalide põhjal on hageja tasunud hagilt riigilõivu 350 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga kindlaksmääratud riigilõivu osas, kuid arvestades, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu 350 eurot, on kostja poolt hagejale hüvitatava riigilõivu suuruseks 175 euro asemel 225 eurot. Ringkonnakohus rahuldab osaliselt hageja taotluse määrata kindlaks hageja poolt maakohtus kantud õigusabikulud ning loeb põhjendatuks ja vajalikuks menetluskuluks asja materjalide kogumise ja hagiavalduse koostamise kulu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ja tema lepingulise esindaja omavahelise suhtlemise tulemus peaks kajastuma kohtule esitatud kirjalikes menetlusdokumentides ja sellise suhtlemisaja tasu ei saa sisse nõuda teiselt menetlusosaliselt. Samuti ei saa eeldada kompromissettepaneku osas tagasiside edastamise ning kliendinõupidamistega seotud kulude hüvitamist vastaspoolelt. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka hageja vastuse koostamise ja menetlusdokumendi kohtule edastamise kulu, kuna vastuses on valdavalt korratud hagiavalduses esitatud argumente. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ajakulu maakohtus 4 tundi. Ringkonnakohus ei pea hageja esindaja tunnihinda 135 eurot ebamõistlikult suureks. Seega on põhjendatud ja vajalik hageja õigusabikulu maakohtus 540 eurot (4×135 eurot). Siinkohal arvestab ringkonnakohus muuhulgas seda, et hageja ühe nõude osas (asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmine) lõpetas maakohus menetluse. Apellatsiooniastmes on hageja tasunud riigilõivu 75 eurot. Ringkonnakohus loeb hageja tasutud riigilõivu põhjendatud ja vältimatuks kuluks. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja lepinguline esindaja ringkonnakohtus õigusabi 4 tunni ulatuses kokku summas 540 eurot järgmiselt: tutvumine maakohtu otsusega ning kliendile tagasiside ja vaidlustamise perspektiivikusest ülevaate andmine, apellatsioonkaebuse koostamine, tutvumine kostja vastusega. Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja suhteliselt väiksemat keerukusastet ning hageja esindaja poolt eelnimetatud menetlustoiminguteks kulunud töömahtu, on põhjendatud ja vajalikud hageja õigusabikulud kokku 1,5 tunni ulatuses summas 202 eurot 70 senti (1,5 x 135 eurot). Apellatsioonkaebuse koostamine hõlmab ka maakohtu otsusega tutvumist ja läbirääkimisi kliendiga ning vajalikuks ja põhjendatuks ei saa lugeda menetluskulusid seoses kostja vastusega tutvumisega. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud maakohtus 765 eurot (225+540) ning ringkonnakohtus 277 eurot 70 senti (75+202,70). Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 1042 eurot 70 senti menetluskuludena. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist, tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.