KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Juhan Siider Määruse kuupäev 2. märts 2018 Haldusasja number 3-18-407 Haldusasi Tea Treimuthi (Treimuth) esialgse õiguskaitse taotlus Põllumajanduse regist

§ 204lg 1 ja § 257 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tea Treimuthile määrati ja maksti põllumajandusministri
2. juuni
3. a määruse nr 68 (määrus nr 68) „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ alusel toetus summas 40 000 eurot (
4. novembri
5. a otsus nr 13-6/2460) piimatootmise arendamiseks. Toetus maksti välja
6. novembril
8. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) tegi
9. veebruaril
10. a toetuse tagasinõudmise otsuse nr 13-6/171, kuna toetuse saaja ei ole tähtajaks täitnud põllumajandushariduse omandamise kohustust vastavalt määruse nr 68 § 2 lg-le
12. Tea Treimuth esitas
13. veebruaril 2018 PRIA-le vaide, milles palub tunnistada kehtetuks PRIA
14. veebruaril
15. a otsus nr 13-6/171 või alternatiivselt ajatada toetuse 40 000 euro tagasimaksmine. Vaide esitaja arvates ei ole määruse nr 68 § 2 lg 3 ja 4 järgi haridusnõue ja selle alles pärast toetuse saamist omandamine kooskõlas EL määrusega nr 1307/
16. Toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud isik õppis õppekaval, mis andis kokku nii bakalaureuse- kui ka magistrihariduse. Maaülikoolis on tal läbitud vähemalt bakalaureusehariduse tasemel põllumajandusega seotud aineid. Vaide esitaja ei pea õigeks temalt toetuse tagasi nõudmist, sest toetust on kasutatud sihipäraselt. Vaide esitaja arvates ei ole toetuse tagasinõudmine täies määras toetuse eesmärki ning väidetava rikkumise olulisust arvestades proportsionaalne. Isegi juhul, kui oleks alust tagasi nõuda tagasi vaide esitajale määratud toetust, siis on toetuse tagasinõue on aegunud ning otsus tuleks tunnistada kehtetuks.
17. Tea Treimuth esitas
18. veebruaril 2018 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada PRIA
19. veebruari
20. a toetuse tagasinõudmise otsuse nr 13-6/171 kehtivus tagasiulatuvalt alates
21. veebruarist 2018 või alternatiivselt selle teatavaks tegemisest. Taotleja palub PRIA otsuse kehtivuse peatada tagasiulatuvalt, kuna see on vajalik selleks, et toetusraha ei tasaarvestataks arvates otsuse tegemise päevast. Taotleja märgib, et otsuse kehtima jäämine mõjutaks märkimisväärselt taotluse esitaja igapäevast tegevust ning seaks keerulisse olukorda põllumajandusliku tootmisega jätkamise. Toetus kogusummas 40 000 eurot tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul arvates otsusest. PRIA-l on otsuse tegemisest arvates õigus summa tasaarvestada teiste toetustega. Tegemist on väike-ettevõtja jaoks märkimisväärse summaga, mille tagasimaksmine (vähemalt ühekorraga) häirib oluliselt igapäevast majandamist ja põhjustab tasaarvelduste kohaldamise tõttu ettevõtjale raskusi. PRIA on juba alustanud taotluse esitajale makstud toetuse tasaarvestamist teiste toetustega, mida kinnitab vaide esitamisele järgnenud päeval toetuste tasaarvestamine. Nimelt tasaarveldas PRIA
22. veebruari
23. a teatisega nr 6-19/18/368 tagasinõutava noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse taotlejale määratud loomade heaolu toetusega 1689,10 euro ulatuses. Praegu on põllumajandusettevõte toimiv ning kõik praeguseni saadud toetused on suunatud sellesse. Kui noorel ettevõtjal tuleb toetus tagasi maksta, ei suuda ettevõte majandamist jätkata, kuna ühelgi väikeettevõttel pole võimalust leida lühikese aja jooksul vahendeid toetuse tagasimakseks. Otsuse täitmisega kaasnevad taotluse esitaja jaoks pöördumatud tagajärjed, mida tulevikus kahju hüvitamine ei taasta. Isegi kui hiljem saab taotluse esitaja tagasi alusetult tasutud summa, on selleks ajaks ettevõtja tegevus lõpetatud ning endise olukorra taastamine võimatu. Haldusakti kehtivuse peatamata jätmine paneb taotleja rahaliselt keerukasse olukorda ja viib tegevuse lõpetamiseni. Toetus peaks aitama noore ettevõtja arengule kaasa, mitte seda pidurdama. Taotluse esitaja on põhjalikult põhjendanud vaiet ning seega ei ole alust jätta esialgset õiguskaitset kohaldamata vaide ilmse perspektiivituse tõttu.
24. PRIA palus
25. märtsi
26. a vastuses jätta taotluse rahuldamata. Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul. Kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega ei osutu oluliselt raskendatuks ega ka võimatuks, sest PRIA ei algata ega ole ka kunagi algatanud toetuse tagasinõudmise puhul sundtäitmist enne vaide- ja kohtumenetluste lõppemist. KOHTU SEISUKOHT
27. Esialgse õiguskaitse taotleja vaidlustab vaidemenetluses PRIA
28. veebruari
29. a toetuse tagasinõudmise otsust, millega otsustati taotlejalt tagasi nõuda toetus täies ulatuses ehk summas 40 000 eurot, sest PRIA hinnangul ei olnud täidetud toetuse aluseks olevat kohustust, s.t isik ei omandanud 36 kuu jooksul põllumajandusalast haridust vastavalt põllumajandusministri
30. juuni
31. a määruse nr 68 § 2 lg-le
32. Otsusega kohustati vaide esitajat kandma toetus Rahandusministeeriumi arveldusarvele 60 päeva jooksul tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates (resolutsiooni p 1) ning märgiti, et PRIA tasaarveldab tagasinõutava toetusraha komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 art 28 kohaselt tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates (resolutsiooni p 2).
33. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 252 lg-st 1 tulenevalt lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste 2 esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 2).

EÕK määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja EÕK määruse ettenähtavaid tagajärgi, EÕK vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (

§ 249lg 3).

1. Isikul on esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmisel ei oleks isikul ka soodsa otsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik, või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu
2. mai
3. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10−11).
4. Kohtu hinnangul on

§ 249lg 1 ja 2 alusel lubatav.

Taotleja taotleb EÕK kohaldamist selleks, et tõrjuda kahjulikke mõjutusi enda majandustegevusele vaidemenetluse ajal. Eelpool nimetatud otsus on vaidemenetluses esitatud vaidluse esemeks. Asjaolu, et PRIA ei hakka enda sõnul vaidemenetluse ajal enne vaide- ja kohtumenetluste lõppemist toetuse tagasinõudmise otsust sundtäitma, ei tähenda, et otsusega ei kaasneks kaebajale teisi koormavaid tagajärgi. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel asjaoluga, et PRIA on asunud tasaarveldama tagasinõutud summat teiste toetustega ajal, mil vaidemenetluses vaidlustatud otsuse täitmise vabatahtliku täitmise tähtaeg pole saabunud (vt PRIA

1. veebruari
2. a teatis nr 6-19/18/368). Noorele ettevõtjale võib toetuse tagasinõudega ja enne vaidluse lahendamist toetuste tasaarveldamisega kaasneda pöördumatud tagajärjed, mida tulevikus kahju hüvitamisega ei pruugi olla võimalik taastada. Otsuse kehtivus vaidemenetluse ajal võib arvestades taotleja staatust mõjutada olulisel määral taotluse esitaja igapäevast majandustegevust ning seada ohtu põllumajandusliku tootmisega jätkamise, sh ka teiste määratud toetustest tulenevate kohustuste täitmise. Kohtu hinnangul muudaks EÕK kohaldamata jätmine taotleja õiguste kaitse raskemaks, kuna tasaarvelduste tõttu on ka teiste kohustuste täitmine eelduslikult raskendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal esineb vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse vajadus.
3. Piiratud ajaressursi tingimustes ei ole kohtul esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel võimalik ammendavalt hinnata vaide eduväljavaateid. Seetõttu saab esialgse õiguskaitse kohaldamist takistada üksnes vaide ilmselge perspektiivitus. Taotluses esitatud asjaolud ning põhjendused ei kinnita, et taotleja esitatud vaie oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohtu hinnangul pole üheselt selge, et toetuse tagasinõudmine täies ulatuses on põhjendatud siis, kui toetust kasutati küll sihtotstarbeliselt, kuid toetuse tagasinõudmise tingib üksnes asjaolu, et taotleja ei täitnud kõrghariduse omandamise kohustust. Toetuse täies ulatuses tagasinõudmine ei pruugi olla kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtu hinnangul ei kaasne EÕK rakendamisega ka pöördumatuid tagajärgi avalikkusele ega teistele asjast huvitatud isikutele.
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et taotleja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb täies ulatuses rahuldada ning peatada vaidemenetluses vaidlustatud toetuse tagasinõudmise otsuse kehtivus.
5. Kohus selgitab, et vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata. Kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus, siis kehtib esialgse õiguskaitse määrus kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni (

§ 249lg 4).

3 (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4