2-17-9176/7

Tsiviilasi nr 2-17-9176 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-9176 Hagi hind 11 123,81 eurot Tsiviilasi Alpek FL OÜ hagi Tauno Oja ja Salender OÜ vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: Alpek FL OÜ (RK: 11457530) Hageja esindaja: jurist Sergei Desjatnikov (telefon: XXX; epost: teie.jurist@gmail.com) Kostja 1: Tauno Oja (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX); Kostja 2: Salender OÜ (registrikood: 12256880, asukoht: Jalaka 48, Tartu; e-post: XXX) esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada täielikult Alpek FL OÜ hagi Tauno Oja ja Salender OÜ vastu võla nõudes.
4. Mõista Tauno Ojalt ja Salender OÜ-lt solidaarselt välja 11 123,81 eurot (üksteist tuhat ükssada kakskümmend kolm eurot ja 81 senti), millest põhivõlgnevus 7880,76 eurot, viivis 2943,05 eurot ja leppetrahv 300 eurot Alpek FL OÜ kasuks. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
5. Jätta kõik menetluskulud solidaarselt Tauno Oja ja Salender OÜ kanda
6. Mõista Tauno Ojalt ja Salender OÜ-lt solidaarselt välja menetluskulude hüvitis summas 1150 (tuhat ükssada viivkümmend eurot ja 0 senti, summale käibemaksu ei lisandu) Alpek FL OÜ kasuks.
7. Mõista Tauno Ojalt ja Salender OÜ-lt solidaarselt välja viivis menetluskuludelt (1150 eurolt) Alpek FL OÜ kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käeosleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 Tsiviilasi nr 2-17-9176 Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Alpek FL OÜ (hageja) hagi Tauno Oja (kostja 1) ja Salender OÜ (kostja 2) vastu võla nõudes. Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevuse 7880,76 eurot, viivise 2943,05 eurot ja leppetrahvi 300 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Salender OÜ müügilepingu, mille raames esitas hageja Salender OÜ-le arved nr. LM161759 ja LM162632, kokku summas 6897,81 eurot. Kostja Salender OÜ on jätnud arved tasumata. Võlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja Kreedix OÜ poole. Kreedix OÜ vahendusel sõlmiti 10.02.2017.a. hageja ja kostjate vahel kokkulepe-maksegraafik, mis õiguslikus mõttes on deklaratiivne võlatunnistus. Kokkuleppe p. 1.
9. kohaselt ühines kostja I kui füüsiline isik kohustisega deebitori poolel solidaarvõlgnikuna. Solidaarvõlgnik ja deebitor vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Hageja täpsustavast seisukohast lähtuvalt ei toimunud kostja 1 ühinemine nõudega tagamise eesmärgil, kui pooled oleksid soovinud kohustuse täitmist tagada, oleks sõlmitud tarbijakäendusleping. Kohustusega ühinemine toimus VÕS § 178 lg 1 alusel, mitte lg 3 alusel. Kokkuleppe p.-st 2.
10. tulenevalt võtsid kostjad endale kohustuse tasuda maksegraafiku alusel arvetest tuleneva võlgnevuse summas 6897,81 eurot ja viivised summas 155,21 eurot ja menetluskulu maksekohustuse täitmisega viivitamise eest summas 827,74 eurot, kokku summas 7880,76 eurot. Kokkuleppe tähenduses menetluskulu summas 827,74 eurot on kokkuleppeline tasu Kreedix OÜ poolt leitud lahenduse (saavutatud tulemuse) eest. 10.02.2017.a. hageja ja kostjate vahel sõlmitud. Kuna hageja nõuab võla tasumist deklaratiivse võlatunnistuse alusel, ei pea ta Riigikohtu praktikast tulenevalt esitama enam muid tõendeid. Hageja on ka võlatunnistuse alusel nõutavat viivist arvestanud üksnes põhivõlgnevuselt, mitte esialgselt viiviselt.
11. Kohus võttis hagi menetlusse 15.06.2017 määrusega. Kostja 1 sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 15.06.2017 avaliku e-toimiku kaudu (tlk 33). Kostja 2 sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte samuti 15.06.2017 (tlk 34). Kumbki kostja hagi osas kohtule oma seisukohti ei esitanud. 22.09.2017 määrusega määras kohus pooltele täiendava tähtaja selgitamaks kohustusega ühinemise asjaolusid ja poolte tahet kohustusega ühinemisel ning viivisearvestust. Kostjad ei esitanud oma seisukohti ka 22.09.2017 kohtumäärusega antud täiendava tähtaja jooksul. KOHTU SEISUKOHT
12. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Hageja on oma seisukohad, eriti hilisemad täpsustused, esitanud põhistatult ja veenvalt ning samuti esitanud oma väiteid kinnitavad tõendid.. Kostja ei ole omapoolseid tõendeid ega vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja tõlgendust 10.02.2017 poolte tahte ja eesmärgi kohta kohustusega ühinemise kokkuleppe ja deklaratiivse võlatunnistuse sõlmimisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt omaksvõttu 2 Tsiviilasi nr 2-17-9176 eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuna kostjad ei ole hageja väiteid vaidlustanud, loeb kohus, et kostjad on hageja esitatud väited müügilepingu alusel tasumata arvete, võlgnevuse suuruse, võlatunnistuse sõlmimise asjaolude, kohustusega ühinemisel poolte tahte ja eesmärgi, samuti ka võlgnevuse suuruse ja viivisearvestuse metoodika ja sissenõudmiskulude ja leppetrahvi kohta omaksvõtnud, nõustuvad nimetatud väidetega ega soovinud neid vaidlustada. Kohus nõustub hageja esitatud õigusliku käsitlusega ning ei hakka hageja esitatud õiguslikke põhjendusi täies ulatuses üle kordama. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täielikult ja kohus mõistab kostjatelt solidaarselt 10.02.2017 võlatunnistuse ja kohustusega ühinemise kokkuleppe alusel välja põhivõlgnevuse 7880,76 eurot, viivise 2943,05 eurot ja leppetrahvi 300 eurot, kokku 11 123,81 eurot. Menetluskulud
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda Hageja on oma menetluskulude suurusena nimetanud 1150 eurot, millest kulutused õigusabile 550 eurot ja riigilõiv 600 eurot. Kostjad hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud ning ka kohtu hinnangul on menetluskulud põhjendatud ja mõistliku suurusega. Hageja taotlus kostjatelt menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada täies ulatuses. TsMS § 174 lg 10 alusel mõistab kohus menetluskulud kostjatelt välja ilma käibemaksuta ja TsMS § 177 lg 10 alusel rahuldab taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3