← Eesti

2-17-14838/4

Obsah (5)§ 448§ 3111§ 187§ 444§ 162

Tsiviilasi nr 2-17-14838 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2017, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

§ 448lg 41 ja lg 42).

Kaja esitamine 9. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

§ 3111lg 1 p 1 kohaselt 25.10.2017.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine 10. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

  1. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV OSA
  2. KSV Ekspert OÜ (hageja) ja Malera Grupp OÜ (kostja) vahel on märtsis 2017 sõlmitud suuline töövõtuleping tööde teostamiseks. Lepingu kohaselt kohustus hageja teostama kliimaseadmete demontaaži tööd. Hageja on tööd teostanud ning kostja on need vastu võtnud.
  3. Hageja on kostjale väljastanud arve 6114, summas 995,40 eurot, väljastatud 28.03.2017, maksetähtajaga 04.04.
  4. Kostja on arve nr 6114 jätnud täies ulatuses põhjendamatult tasumata.
  5. Hageja on saatnud kostjale korduvalt meeldetuletusi kohustuste täitmata jätmisest, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Viimati saatis hageja esindaja kostjale lepingu täitmise nõude 10.08.
  6. Vaatamata sellele ei ole kostja kohustusi täitma hakanud. 2 Tsiviilasi nr 2-17-14838
  7. Kuivõrd hageja on tööd teostanud ning kostja on need vastu võtnud, on hagejal õigus kostjalt nõuda võlgnevuse põhiosas tasumist summas 995,40 eurot.
  8. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt esitatud arvele on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 1,0 % päevas iga makseaja ületanud päeva eest mistõttu hagejal on õigus kostjalt nõuda viivise summas 1 831,54 eurot tasumist. Käesolevaga teatab hageja, et vähendab viivisenõuet 836,14 euro võrra, millest tulenevalt nõuab hageja kostjalt viivist 995, 40 eurot.
  9. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse ning viivise tasumist summas 1990,80 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
  10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 19. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 20.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa.

MENETLUSKULUD 21. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist.

§ 162

ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

  1. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 455 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 230 eurot lepingulise esindaja kulud kohtumenetluses põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
  2. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 455 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.