← Eesti

2-17-17559/8

Obsah (9)§ 440§ 444§ 173§ 168§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175

Tsiviilasi nr 2-17-17559 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 15. jaanuar 2018, Tartu kohtumaja tegem

) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuivõrd kostja on kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud, rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu

§ 440

lg 1 alusel.

§ 440

lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. 4.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa. 5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Osaühingu Faminer hagi FIE REIN PEEBU vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2896,36 eurot, millest 2453,12 eurot on põhinõue ja 443,24 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 22.11.2017 seisuga. Samuti mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 2453,12 eurot alates 23.11.2017 kuni põhinõude täitmiseni. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise (jätnud pika aja vältel oma lepingulise kohustuse täitmata (arvete tasumise tähtajad 18.05.2015 ja 31.08.2016) vaatamata korduvatele meeldetuletustele (tl 29, 32, 34, 37), kus on nõustutud ka ositi täitmisega), jätab kohus hageja menetluskulud

§ 168lg 6 alusel kostja kanda.

7.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulu suuruseks antud asjas on 1230 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 930 eurot lepingulise esindaja kulud. 7.1.

§ 138

lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv.

§ 139lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. 2

(3)Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 3092,72 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 300 eurot. Eeltoodust tuleneb, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 300 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. 7.2. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks

§ 144

p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 järgi.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabiteenus seisnenud hagejaga nõupidamises (0,75 tundi), hagiavalduse koostamises (3,75 tundi), kostja vastusega tutvumises ja selle analüüsis (0,75 tundi), hagejaga nõupidamises (0,25 tundi) ning arvamuse koostamises kostja vastuse kohta (2,25 tundi); kokku seega 7,75 tundi tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta (hageja on käibemaksukohustuslane). Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades hagiavalduse vormi ja sisu (palju eksimusi ja ebatäpsusi, nt kostja nimi, valesti liidetud sissenõutavaks muutunud viivis, ebaõige tsiviilasja hind), hageja nõude olemust (töövõtulepingust tulenev tasunõue) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas (esitatud ei olnud suurel hulgal tõendeid, kostja võttis kohe hagi õigeks, asi lahendati kirjalikus menetluses), peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 360 eurot (3 tundi × 120 eurot). Kohus lähtub hageja menetluskulude rahalist suurust vähendades ka asjaolust, et üldjuhul on asja materjalide analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ning kliendiga nõupidamised/arutelud hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Samuti võib hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades eeldada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem. 7.3. Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 660 eurot (300 + 360). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 660 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.