Obsah (8)
§ 405§ 173§ 162§ 174§ 177§ 138§ 144§ 175Tsiviilasi nr 2-17-104106 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 8. september 2017, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja n
) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes
-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus
§ 405lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
- Hageja on esitanud kohtusse hagi kostjalt laenulepingu järgse võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1000 eurot ja intressi 1000 eurot.
- Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
- Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 21.04.2015 laenulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 tähenduses, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingust (tl 24) nähtub, et hageja laenuandjana andis lepingu sõlmimisel 21.04.2015 kostjale kui laenusaajale üle 1000 eurot, mille kättesaamist kostja tõendas oma allkirjaga laenulepingul (lepingu p-d 2 ja 6). Kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt 21.04.2016 (lepingu p 3).
- Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Sama paragrahvi
- lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
- VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud laenulepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes laenusumma 1000 eurot 21.04.2016 tagastamata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1000 eurot tagastamata laenusumma katteks.
- Hageja nõuab kostjalt intressi väljamõistmist summas 1000 eurot laenulepingu p 4 alusel, mille kohaselt kohustus kostja laenusumma kasutamise eest tasuma hagejale intressi 10% kuus. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohus selgitab, et nimetatud sättes ette nähtud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest ning laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, seadus siin kitsendusi ei tee. Kuigi 120%lise aastaintressi puhul on vahe laenatava (1000 eurot) ja tagasimakstava summa (lepingu järgi 2200 eurot, kuigi kohtumenetluses nõutakse 2000 eurot) vahel ebaproportsionaalne, ei ole intresside kindlat ülempiiri võimalik kindlaks määrata. Kohus märgib, et ainuüksi ebaproportsionaalselt kõrgele laenuintressile tuginedes ei saa vähemalt üldjuhul lugeda laenulepingut tühiseks ka vastuolu tõttu heade kommetega. Antud juhul on kostja lepingut sõlmides sellise intressi suurusega nõustunud. Vastuses hagile ei ole kostja välja toonud, et lepingu sõlmimise ajal hageja teadis või pidi teadma, et kostja teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja 2
(3)jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1000 eurot. 8. Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele täielikult 2000 euro ulatuses, millest 1000 eurot on põhinõue ja 1000 eurot intress. Kohus märgib, et kostja etteheited sõiduauto Audi A6 Avant (reg nr XXX) tehnilise seisukorra osas ei ole asjakohased käesolevas menetluses (laenulepingu rikkumisest tulenevad nõuded), mistõttu jätab kohus need tähelepanuta ja lisatud tõendi (Maanteeameti e-teeninduse väljatrükk sõiduki põhiandmete kohta) arvestamata. Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja lisatud viiviseraporti, kuna viivise nõuet ei ole kostja vastu esitatud. Kohus selgitab, et kui kostjal on omapoolseid nõudeid seoses sõiduautoga (võimalik müügi- ja/või liisinguobjekt), saab ta need esitada eraldi menetluses OÜ Rommy Autoaed ja/või Mogo OÜ (võimalik müüja ja/või liisinguandja) vastu. 9.
§ 405lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10.
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 173
lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt
§ 162lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagiavalduse täies ulatuses, tuleb menetlusosaliste kõik menetluskulud jätta kostja kanda. 11.
§ 174
lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
§ 177
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 138
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud). Hageja poolt tasutud riigilõiv 225 eurot on kohtukulu
§ 138
lg 2 järgi, vastates hagihinnale ja seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks
§ 144
p 1 mõttes ja need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud
§ 175lg 1 järgi.
Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja õigusabikulud 360 eurot koos käibemaksuga (3 tundi × 120 eurot). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude olemust (kohustuse täitmise nõue), hagiavalduse vormi ja sisu ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas (lihtmenetluse asi, mille kohus lahendas kirjalikus menetluses), peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks hagiavalduse koostamise eest 150 eurot. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 375 eurot (225 + 150). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt välja menetluskuluna 375 eurot. 12. Hageja taotlusel mõistab kohus
§ 177
lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 375 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3
(3)