) § 409 lg 1 p 1 alusel. Esindaja hinnangul puudub hageja esindajal mõjuv põhjus nii hagiga tutvumata jätmiseks kui eelistungilt puudumiseks. Pankrotihaldur Martin Krupp on hageja seaduslik esindaja alates 18.05.2017 ning on kohtukutse e-toimiku kaudu kätte saanud 14.11.
lg 1 p 1 alusel ja mõistis hagejalt kostjate kasuks välja kostjate menetluskulud 1296 eurot.
lg 1 p 1 alusel koosmõjus
lg 1.
lg 1 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jätmisest 2 kohtuistungile, kui hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. Praegusel juhul on hageja 22.03.2017 hagiavalduses kinnitanud, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Menetluse edasine käik
lg 2 alusel jätta läbi vaatamata ja saata asi tagasi maakohtule hageja menetluse taastamise avalduse lahendamiseks. 12.
lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud.
lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. 13. Maakohus jättis kostjate taotlusel hagi läbi vaatamata
Hagi läbivaatamata jätmise piiranguid põhjusel, et hageja ei ilmunud istungile, ja menetluse taastamise võimalusi reguleerib
.
lg 3 sätestab, et kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada.
lg 4 sätestab, et menetluse taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega, elektrooniliselt või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata
14. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata
lg 1 p 1 alusel, on hagejal õigus esitada menetluse taastamise avaldus, mitte määruskaebus hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale. Määruskaebuse võib
lg 5 esimese lause kohaselt esitada menetluse taastamata jätmise määruse peale.
lg 1 p 1 alusel hagi läbi vaatamata jätmisel ei saa kohaldada
, mis näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale muudel juhtudel (vt Riigikohtu 15.05.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-07, p 8). 3 15. Hageja esitatud määruskaebusena pealkirjastatud menetlusdokumenti oleks maakohus pidanud kolleegiumi hinnangul käsitlema menetluse taastamise avaldusena
lg 3 mõistes ning selle sisuliselt lahendama, mitte aga võtma seda määruskaebusena menetlusse ja edastama ringkonnakohtule. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt
lg 2 p-le 8 peab kohus põhjendama määrust, millega ta lahendab menetluse taastamise avalduse. Praegusel juhul ei ole aga maakohus menetluse taastamise avaldust sisuliselt analüüsinud, vaid on selle
16. Ringkonnakohus leiab eelmärgitut arvestades, et määruskaebuse esitamine maakohtu 25.01.2018 määruse peale ei olnud lubatud. Seega on maakohus määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse
lg 2 alusel läbi vaatamata ja saadab hageja taotluse menetluse taastamise kohta lahendamiseks esimese astme kohtule. 17. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetlusdokument esitatud 15-ndal päeval pärast 25.01.2018 määruse kättesaamist, s.o
lg-s 3 nimetatud tähtaega rikkudes.
18. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eksitanud hagejat 25.01.2018 hagi läbi vaatamata jätmise määruses selle vaidlustamise korra osas. Maakohus on märkinud määruse resolutsiooni edasikaebamise korra, mille kohaselt võib nimetatud määruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Maakohus ei ole täpsustanud, millises osas on määrus edasikaevatav. Kuigi võib eeldada, et maakohus pidas silmas, et määrus on edasikaevatav üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas, ei nähtu seda määruse põhjendustest ega resolutsioonist. Maakohus on küll 25.01.2018 määruse põhjendustes selgitanud
lg-s 3 sätestatut, kuid määruse resolutsiooni märkinud menetlusosalisi eksitava edasikaebekorra. 19.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetluse taastamise avalduse lahendamiseks maakohtule ning ei tee käesolevas asjas menetlust lõpetavat lahendit, ei märgi ringkonnakohus käesolevas määruses menetluskulude jaotust. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ele Liiv 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.