Obsah (8)

§ 2§ 4§ 121§ 43§ 47§ 249§ 250§ 55

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi 3-18-338 20. veebruar 2018, Tartu Maare Aloe XXX kaebus seonduvalt Tartu Vanglas suitsetamise k

) § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde haldusasja nr 3-17-2851 juurest XXX 24.08.2017 avalduse nr 2-3/2477-1 ja 23.11.2017 avalduse nr 6-24/9871-1 ning Tartu Vangla 20.09.2017 vastuse nr 2-3/2477-2 ja 19.12.2017 vastuse nr 6-24/9871-2. 11. Nagu ka 04.01.2018 määruses nr 3-17-2851, lähtub kohus nõuete määratlemisel

§ 2

lg-st 4, mille kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

1. Kuna XXX soovib haldusasjas nr 3-17-2851 esitatud kaebuses kirjeldatud probleemi lahendamist, mõistab kohus, et kaebaja soovib esitada samasisulise kaebuse. Kohus mõistab, et kaebaja soovib vaidlustada justiitsministri 06.10.2016 määrust nr 21 „Justiitsministri
2. novembri
3. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määrus“, kuna eelnimetatud määrusega kehtestati justiitsministri 30.11.2000 määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) muudatused seonduvalt suitsetamise keelamisega. Samuti soovib kaebaja, et vangla tagaks talle igapäevaselt võimaluse viibida väljaspool vangla ala, kus tema suitsetamine ei segaks kaaskodanikke. 13.02.2018 kaebusest lähtudes palub XXX ka kohustada vanglat võimaldama kaebajale suitsetamine. Lisaks soovib kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist ning riigilõivu tasumisest vabastamist.
4. Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse osas, hinnates kaebust justiitsministri määruse peale (I), nõuet tagada kaebajale igapäevaselt võimalus viibida väljaspool vangla ala (II) ning anda kaebajale võimalus suitsetada (III). Viimaks selgitab kohus kaebajale tema võimalusi oma õiguste kaitseks (IV) ning käsitleb kaebaja taotluseid (V). I
5. Kohus juba selgitas kaebajale 29.11.2017 määruses nr 3-17-2512 ja 04.01.2018 määruses nr 3-17-2851, et Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on justiitsministri määrus õigustloov akt ning et halduskohtus ei saa vaidlustada õigusakte. Halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on

§ 4

lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 1 tulenevalt nähtud ette teistsugune menetluskord. Seega ei ole 2 kaebaja esitatud nõue lubatav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 9). 15.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab XXX kaebuse justiitsministri määruse peale

§ 121lg 1 p 1 alusel.

1. Kohus selgitab kaebajale eelviidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrusest nr 3-17-749 tulenevalt, et kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada alates 01.10.2017 jõustunud VSkE redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid. Nende õiguspärasuse hindamisel on kohtul võimalik kontrollida ka nende aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata. II
2. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
3. Kaebaja esitas 24.08.2017 vanglale avalduse, milles soovis suitsuruumide ehitamata jätmise korral enda väljaspoole vanglat suitsetama viimist või vanglast vabastamist, millele vangla vastas 20.09.2017 vastuses nr 2-3/2477-2, kuid kaebaja ei esitanud vastuse peale vaiet. Seega ei saanud vangla kaebaja vaiet tagastada, osaliselt rahuldada, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätta. 19.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab XXX kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel osas, milles ta nõuab, et vangla tagaks talle igapäevaselt võimaluse viibida väljaspool vangla ala, kus tema suitsetamine ei segaks kaaskodanikke. III

1. Kuigi kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt, et esitada nõue vanglas suitsetamise võimaldamiseks, s.o suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks, siis ei saa kaebust selles osas lubatavaks pidada.
2. Selleks, et kaebaja saavutaks eelnimetatud eesmärgi, tuleb tal kohtule samaaegselt esitada kohustamisnõue (kohustada vanglat tegema suitsetamist võimaldavaid toiminguid) ja tühistamisnõue (Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (TVK) p 2.3 tühistamiseks). Üksnes kohustamisnõude esitamine ei aita saavutada kaebaja eesmärki, sest endiselt kehtiks TVK p 2.3, mille kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Ajani, mil TVK p 2.3 kehtib, on see haldusmenetluse seaduse § 60 lg 1 kohaselt täitmiseks kohustuslik. Kohustamisnõude rahuldamisel tekiks olukord, mil kaebajal on õigus osta ja hoida enda juures sigarette, kuid tal oleks keelatud neid suitsetada. Kuna kaebajal ei ole TVK p 2.3 tühistamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, siis ei ole üheaegselt kohustamis- ja tühistamisnõude menetlemine võimalik, mis on aga antud kaebuse asjaolusid arvestades vajalik. 22.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Eeltoodust tulenevalt 3 tagastab kohus XXX kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal vanglas suitsetada

§ 121lg 2 p 2 alusel.

IV 23. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kohus selgitab, et enne kohtule uuesti kaebuse esitamist tuleb kaebajal läbida VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt kohustuslik kohtueelne menetlus ka TVK p 2.3 osas. Eeltoodut selgitas kohus ka 04.01.2018 määruses nr 3-17-
2. Pärast vaide lahendamist on kaebajal võimalik pöörduda kohtu poole nõudega tühistada TVK p 2.
3. Samal ajal peab kaebaja kohtule esitama ka nõude vangla kohustamiseks teha suitsetamist võimaldavaid toiminguid. Tühistamisja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks kaebaja taotleda ka justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määruse nr 3-17-749, p 12).
4. Kohus nendib, et kui kaebaja pöördub pärast tühistamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist uuesti kohtu poole, võib kohustamiskaebuse osas

§ 47

lg-st 2 tulenev 30-päevane kaebetähtaeg olla möödunud, kuid kaebajal on võimalik kohtule esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebetähtaja ennistamise aluseks võib olla käesolevas määruses toodud põhjendus, mille kohaselt on vaidluse eripära arvestades vajalik tühistamis- ja kohustamisnõudega kohtusse pöörduda samaaegselt. Samuti tuleb kaebajal arvestada, et tal ei pruugi enam olla võimalik nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelset menetlust TVK p 2.3 tühistamisnõude osas läbida, kuivõrd vaie võib olla vanglale esitatud hilinenult. V 26. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, kuid kuna kohus tagastab kaebuse, taotlusega seonduvalt ei toimu lähtudes

§ 249

lg-test 1 ja 2 kohtu- ega vaidemenetlust, pole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Taotluse lubatavuse välistab ka esialgse õiguskaitse vajaduse puudumine. Kuigi suitsetamisest loobumisel võivad isikule kaasneda teatud ebamugavused, ei ole eeltoodu võrdsustatav pöördumatu tagajärje ohuna. Eeltoodut kinnitab ka Tartu Ringkonnakohus 06.12.2017 määruses nr 3-17-1449. Välistatud ei ole võõrutusnähtude esinemise võimalikkus, kuid need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada suitsetamisest loobumisel ja võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. Samuti ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust

§ 250

lg-st 2 lähtudes põhistanud, kirjeldades, millised negatiivsed tagajärjed talle esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaasnevad. Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

27. Seonduvalt kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele ja esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata, siis jätab kohus menetlusabi taotluse sel põhjusel menetlemata. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik 4