← Eesti

3-18-384/7

Obsah (7)§ 249§ 120§ 121§ 47§ 43§ 55§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise kohta Kohtuasja number 3-18-384 Määruse kuupäev 27.02.2018 Kohtunik Mare Priks

§ 249lg 1 mõttes.

Kohus jättis 22.02.2018 määruse resolutsiooni punktiga 1 esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Kohtu seisukoht 5. Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse osas (I) ning seejärel hindab kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust (II). Kohus lähtub nõude käsitlemisel halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 2 lg-st 4, mille kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. I 6.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 7.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt lahendatud. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus (VangS). VangS § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb kahjunõude esitamiseks läbida esmalt VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. 8. Viru Vangla 23.02.2018 vastusest kohtunõudele nähtuvalt ei ole kaebajal antud hetkel läbitud esitatud hüvitamisnõude osas VangS § 11 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Viru Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendamine on hetkel pooleli. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Ruslan Mõškovskil ei ole kaebuses esitatud kahju hüvitamise nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, mistõttu ei ole tema kaebus käesoleval hetkel kohtus menetletav. 9. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes

§ 121lg-st 1 p 4 tagastab kohus Ruslan Mõškovski kaebuse haldusasjas 3-18-384.

  1. Kohus osutab, et kuna kaebus kuulub tagastamisele imperatiivse sätte alusel, siis ei ole kaebajal ja tema esindajal vajadust täita Tartu Halduskohtu 22.02.2018 määruse resolutsiooni p
  2. Juhul, kui kaebaja esindaja esitab kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduse enne käesoleva määruse kättesaamist, jätab kohus esitatud avalduse tähelepanuta.
  3. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II 12. Kohus märkis 22.02.2018 määruses, et mõistab kaebaja esindaja taotlust võimaldada kaebaja põlvele kohest ravi selliselt, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist

§ 249

lg 1 mõttes.

§ 55

lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.

  1. Kohus asus 22.02.2018 määruse punktis 10 seisukohale, et esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on puudustega, mis takistavad taotluse menetlemist. Kohtu ülesanne on välja selgitada, kas esialgne õiguskaitse on antud juhul üldse lubatav. Kuna tegemist oli kõrvaldavate puudustega jättis kohus taotluse käiguta ning andis Ruslan Mõškovskile esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 26.02.2018, kell 12.
  2. Kaebajal tuli taotlust täiendada ning märkida taotluse puuduste kõrvaldamise avalduses esialgse õiguskaitse aluseks olevad asjaolud ning soovitav esialgse õiguskaitse abinõu. Kohus palus kaebajal selgitada, miks tema õiguste kaitse muutuks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oluliselt raskendatuks või võimatuks ning millised pöördumatud tagajärjed võivad talle tekkida.
  3. Taotleja esindaja ei ole 22.02.2018 määrusega ette nähtud tähtajaks taotluse puuduseid kõrvaldanud, s.t kirjeldanud esialgse õiguskaitse aluseks olevaid asjaolusid, nimetanud taotletavat esialgse õiguskaitse abinõud ega esitanud taotluse põhistusi. Puuduste kõrvaldamine takistab taotluse lahendamist.
  4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Ruslan Mõškovski esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

  1. Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel läbi vaatamata.
  2. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (

§ 175lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.