← Eesti

2-17-126213/9

Obsah (11)§ 187§ 407§ 444§ 438§ 173§ 174§ 163§ 138§ 144§ 175§ 468

2-17-126213 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2018, Jõhvi Tsiviilasja number 2-17-126213 Tsiviilasi, ha

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lõikele 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Elisa Teleteenused AS esitas 22.11.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. L.i vastu 568, 17 euro võlgnevuse nõudes. Kohus tegi 28.11.2017 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 28.11.2017 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik esitas 30.11.2017 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 13.12.2017 määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule. Viru Maakohtu 18.12.2017 kohtumäärusega anti hagejale tähtaeg 14 päeva hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kinnitas kohtumääruse kättesaamist 20.12.2017 ning esitas kohtule 28.12.2017 hagiavalduse. Viru Maakohtu 09.01.2018 kohtunõudega kohustati hageja lepingulist esindajat esitama tõend selle kohta, et esindaja töötab OÜ-s Julianuse Õigusbüroo või volikiri, milles on sätestatud toimingud, milleks OÜ Julianuse Õigusbüroo volitab G. K.. Samuti kohustati hageja esindajat esitama kehtiv volikiri Elisa Teleteenused AS-ilt (Aktsiaseltsilt Starman) Julianuse Õigusbüroo OÜ-le. Hageja esitas vajalikud dokumendid 09.01.
  2. Hagiavalduse aluseks on kostja ja hageja vahel 16.04.2014 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise leping nr L-755959 ja 08.05.2014 leping nr L-755959, mille alusel osutas hageja kostjale teenuseid ning lepingu alusel rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja ei ole kasutatud teenuste eest tasunud ning seadmeid tagastanud. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 372, 40 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 219, 27 eurot hüvitamist lepingujärgse viivisemääraga 0, 05% päevas perioodil 30.06.2014 – 05.11.2014 esitatud arvete eest (alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni 2/5 2-17-126213 hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.12.2017). Peale võlgnevuse summas 591, 67 eurot, palus hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt 372, 40 eurolt alates 29.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni 0, 05% päevas tasumata põhisummalt ning mille tasumist hageja nõuab kuni summani 153, 13 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, s.o tasutud riigilõivu 125 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud 45 eurot ja hagimenetluses tasutud 80 eurot) ja õigusabikulu 625 eurot ning viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Viru Maakohus võttis 10.01.2018 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. Kostja kinnitas kohtumääruse kättesaamist 22.01.2018 maksekäsu kiirmenetluses välja toodud ja kostja rahvastikuregistri kontaktandmetes olevalt e-posti aadressilt M..L.@gmail.com. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega vastuväiteid hagile esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt ja kuulub kooskõlas

§ 407lõikega 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega osaliselt.

Vastavalt

§ 407

lõigetele 1 ja 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja kinnitas kohtumääruse kättesaamist 22.01.2018 maksekäsu kiirmenetluses välja toodud ja kostja rahvastikuregistri kontaktandmetes olevalt e-posti aadressilt xxx. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega vastuväiteid hagile esitanud. Vastuse esitamise tähtajaks oli 05.02.2018. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega vastuväiteid hagile esitanud. Samuti ei ole kostja taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

§ 444

lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud osaliselt võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 402 lg 1, 415 lg 1 kohaselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja ja hageja vahel sõlmiti 16.04.2014 kliendi- ja teenuse osutamise leping nr L-755959 ja 08.05.2014 leping nr L-755959. Hageja arvestas perioodil 30.06.2014 – 05.11.2014 esitatud arvete eest (alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.12.2017) viivist 0, 05% päevas kokku 219, 27 eurot. Lepingujärgne viivitusintressimäär on üle 2 korra suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast. Riigikohus on leidnud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 3-2-1-106-13 p 24). Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Riigikohus on 10.05.2016 määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist 3/5 2-17-126213 vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär tüüptingimusena on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud teenuse osutamise lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr. Kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses. Perioodil 01.07.2014 – 28.12.2017 oli seadusjärgne viivisemäär 0, 022% päevas. Hageja arvestas viivis 0, 05% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras järgmiselt:1) arve nr A23395857 eest 12, 66 eurot; 2) arve nr A-23622368 eest 7, 39 eurot; 3) arve nr A-23742047 eest 7,21 eurot; 4) arve nr A-23983181 eest 4, 81 eurot; 5) arve nr A-24156220 eest 2, 15 eurot; 6) arve nr A-24312369 eest 2, 09 eurot; 7) arve nr NA-65312 eest 2, 53 eurot; 8) arve nr NA65313 eest 27, 55 eurot; 9) arve nr NA-65314 eest 30, 08 eurot. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks 468, 87 eurot, sh põhiosa 372, 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 0, 022% päevas, s.o 96, 47 eurot arvete nr A-23395857, nr A-23622368, nr A-23742047, nr A-23983181, nr A24156220, nr A-24312369, nr NA-65312, nr NA-65313 ja nr NA-65314 eest ning viivise põhiosalt alates 29.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 3. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt so 79, 25% ulatuses (468, 87 / 591, 67), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskuludest 79, 25% kostja kanda ja 20, 75% hageja kanda.

§ 138

lõigete 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 125 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud 45 eurot ja hagimenetluses tasutud 80 eurot) ja õigusabikulud 625 eurot käibemaksuga ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hagiavalduse koostamisele kulunud aega ei ole märgitud (tl 19).

§ 175

lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud osaliselt. Kuna tegemist on trafaretse ja mitte keeruka hagiga võlgnevuse nõudes, loeb kohus põhjendatud ajaks 1 tunni. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus 4/5 2-17-126213 tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades ning arvestades ka, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlus, ei ole põhjendatud hageja poolt märgitud ulatuses õigusabikulu. Samuti selgitab kohus, et mõistab õigusabikulud välja ilma käibemaksuta, kuna hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Kohus on tuvastanud, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja käibemaksukohustuslasena registreeritud (registreerimise number EE100130171). Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 194, 16 eurot, sh tasutud riigilõiv 99, 06 eurot (125*79,25%) ja õigusabikulu 95, 10 eurot (120*79,25%) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (194, 16 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. VIIVITAMATU TÄITMINE Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 5/5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.