Obsah (5)

§ 165§ 158§ 108§ 109§ 118

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-17-439 Otsuse kuupäev 18. oktoober 2017 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Gintas Burkauskase kaebus Tallinna Vangla vast

§ 165lg 2) 1 RK 3-3-1-93-09 p 12 5 ning tehtud seaduspärane kaalutlusotsus.

Halduskohus ei tähelda selliseid kaalumisvigu (

§ 158

lg 3), mis saaksid olla aluseks vanglast suurema hüvitise kaebajale välja mõistmiseks.

1. Nii haldusorganil kui kohtul tuleb mittevaralise kahju hüvitamisel arvesse võtta riigisisest kohtupraktikat ja riigi olusid. Kohtupraktikas on hüvitis alusetult kartseris viibimise puhul olnud 6,39 eurot päevas. Kohus arvestab hüvitise suuruse hindamisel kaebaja õiguste rikkumise ulatust, kui ka seda, et vabaduses viibivate isikutega võrreldes on kinnipeetava õigused ja vabadused juba oluliselt kitsendatud. Samuti on üldteada oleva asjaoluna käsitletav Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste üldine tase vaidlusalusel perioodil ning see, et kambripinna vaidlustes on kinnipeetavatele ülerahvastatuse puhul välja mõistetud suurusjärgus 1-2 eurot päevas.
2. Eeltoodud faktilistele ja õiguslikele asjaoludele tuginedes on halduskohus seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
3. Kohus peab vajalikuks selgitada kaebajalt välja mõistetud hüvitiselt rahaliste nõuete täitmise ja hoiustamisega seoses, et kuigi kaebajale isikukontole laekuvate rahaliste vahendite kinnipidamine/ümberjagamine toimub VangS § 44 lg 2 alusel, ei tulene kohustust kõik kinnipeetava sissetulekud kanda läbi nimetatud isikuarve. Kinnipidamisasutuses viibival isikul on õigus käsutada haldusorganilt välja mõistetava mittevaralise kahju hüvitist ja näidata, kellele ja millisele arvelduskontole see tuleks kanda. Võlausaldajate kaitse on tagatud läbi täitemenetluse, mille raames on kohtutäituril võimalik vajadusel arestida võlgniku vanglavälised arvelduskontod, kuid arvestada tuleb sel juhul täitemenetluse seadustiku § 131 lg-tes 1 ja 2 mittevaralise kahju hüvitisele sissenõude pööramise piirangutega.2 Seega tuleb kinnipeetaval kahju hüvitamise taotluse esitamisel märkida soovi korral arvelduskonto, millele ta soovib mittevaralise kahju hüvitist kanda. Käesoleval juhul ei ole kaebaja seda Tallinna Vanglale esitatud kahjunõudes (tl 60–61) teinud ning seega kanti Tallinna Vangla poolt määratud mittevaralise kahju hüvitis kaebaja vanglasisesele isikuarvele õiguspäraselt koos sellest tulenevate õiguslike järelmitega kinnipeetavale laekuvate summade kasutuskorrale. Menetluskulud. Muud kohtu korraldused 33.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda. 34.

§ 118

lg 3 alusel jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja vabastas (tl 41–42) riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 2 RKHK 10.10.2013 otsus nr 3-3-1-38-13 p 24 6