Obsah (10)

§ 102§ 1§ 31§ 10§ 28§ 22§ 108§ 113§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2016. a kell 14.00 Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-16-7

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada Xxxxkohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. oktoobril
3. a kell 9.
4. Kui Xxxxvannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
5. Määrata Andrias Palmitsale ajutise pankrotihalduri tasu 1 209 (üks tuhat kakssada üheksa) eurot ja 60 senti (sh käibemaks) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 12 (kaksteist) eurot (sh käibemaks) pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Paas ja Partnerid, arvelduskonto nr EE662200221050114301 Swedbank AS).
6. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda.
7. Menetluskulud jätta täies ulatuses Xxxx kanda. Käesolev menetlus on põhimaksejõuetusmenetlus ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määrus (EÜ) nr 1346/2000 art 16 alusel. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus 19.05.2016.a esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu avalduse Xxxx ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt ei ole võlgnik tasunud kohtuotsusega nr 1-2749/03 Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud kahjunõuet summas 35 684,54 eurot. Maksuhalduri ja kohtutäituri poolt läbi viidud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud rohkem kui üheksa aasta jooksul nõuet sisse nõuda. Eeltoodud silmas pidades on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Xxxx mõisteti 17.05.2005 Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega nr 1-2749/03 süüdi Kriminaalkoodeksi § 148¹ lg 2 ja 10 ning § 166 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses ning karistuseks määrati vangistus pikkusega 1 aasta ja 3 kuud. Sama linnakohtu otsusega rahuldati tsiviilhagi ja mõisteti Xxxx(solidaarselt Xxxx) Eesti Vabariigi kasuks välja 805 856 krooni, s.o 51 503,59 eurot. 19.05.2016 seisuga on maksukohustuslaste registri andmetel Xxxx tasumata kahjunõue suuruses 35 684,54 eurot. Maksukohustuslaste registri andmetel töötab võlgnik Osaühingus Xxxx, kus tema bruto töötasu jääb Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud alammäära, s.o 430 euro ulatusse. Eelpool nimetatud nõude sissenõudmiseks esitas võlausaldaja 30.03.2007 kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse nr 13-5.1/
8. Täitemenetluse tulemusel on kahjunõude katteks laekunud ligi seitsme aasta jooksul (perioodil jaanuar 2009 – aprill 2016) kokku 5458,14 eurot, 2 mis moodustab kogu kahjunõudest vaid 15,3%. Keskmine laekumine kahjunõude katteks on olnud 97,47 eurot kuus, kuid seejuures ei ole laekumine toimunud igakuiselt. Arvestades võlgniku töötasu suurust ning senist laekumist ei pea võlausaldaja võimalikuks, et võlgnik suudab tasuda kogu kahjunõude. Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei kuulu võlgnikule sõidukeid ega väikelaevu. Kinnistusregistri kohaselt ei kuulu võlgnikule ka kinnisvara ning Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei kuulu võlgnikule väärtpabereid. Võlausaldaja on senini kasutanud kõiki võimalusi kahjunõude sissenõudmiseks. Täitmisavaldus on kohtutäiturile esitatud, kuid selle tulemusel on kahjunõude katteks laekunud vaid 5458,14 eurot. Täiturilt saadud teabe kohaselt on täitur arestinud võlgnikule kuuluvad arvelduskontod ning võlgnikule ei kuulu vallas- ega kinnisvara, muud vara ei ole kohtutäitur tuvastanud. Võlgnik sõlmis kohtutäituriga kahjunõude tasumiseks maksegraafiku, mis on tühine kuivõrd võlgnik ei ole seda täitnud. Käesoleval ajal puudub võlgnikuga igasugune kokkulepe nõude tasumise osas. 04.03.2016 on maksuhaldur koostanud Xxxx pankrotihoiatuse nr 13-12/2860-1, mis edastati võlgnikule väljastusteatega posti teel. Kuivõrd võlgnikule ei õnnestunud pankrotihoiatust kätte toimetada, avaldati pankrotihoiatus Ametlikes Teadaannetes 30.03.
9. Võlgnikul puudub igasugune vara, millele sissenõuet pöörata. Eeltoodust lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et täitemenetluse raames ei ole õnnestunud kahjunõuet sisse nõuda. Arvestades kahjunõude suurust ning asjaolusid, et täitemenetluse raames ei ole õnnestunud kahjunõuet sisse nõuda ning on ilmnenud, et võlgnikul puudub igasugune vara oma kohustuste täitmiseks, leiab võlausaldaja, et Xxxx ei ole suuteline võlausaldaja nõuet rahuldama. Seetõttu tuleb põhjendatult asuda seisukohale, et Xxxx on maksejõutu ning suutmatus rahuldada maksuhalduri nõuet ei ole ajutine. Võlgniku vastus Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Xxxx pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andrias Palmitsa.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlausaldaja nõude aluseks on kohtuotsus nr 1-2749/03, millega on Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud kahjunõue summas 35 684,54 eurot. Võlgnik ei ole täitnud oma kohustust.

§ 10

lg 2 p 1 järgi võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul ning p 2 järgi võlausaldaja võib maksejõuetuse põhistamisel tugineda asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlausaldaja esitas 04.03.2016. a võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnikule ei õnnestunud pankrotihoiatust kätte toimetada. 30.03.2016. a avaldati pankrotihoiatus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 10

lg 2 p 2 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Täitemenetluse 3 raames on õnnestunud võlgnevusest täita 5 458,14 eurot. Täitedokumenti ei ole õnnestunud täita enam kui üheksa aasta jooksul.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks kohtuotsuse ja täitmisavaldused. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara puudub, võlgnik töötab osaühingus Xxxx brutotöötasuga 430 eurot kalendrikuus. Võlgniku kohustuste maht on vähemalt 103 824,54 eurot (sh ajutise halduri poolt tuvastatud kohustused 35 824,54 eurot, laenulepingute käendamisest tulenevad kohustused 40 000 eurot ja 28 000 eurot, millele lisanduvad intressid ja kohtutäiturite tasud). Võlgnik pankrotiavaldusele vastu ei vaidle. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 30.03.2007. a, mil maksuhaldur pööras täitmisele kriminaalasjas nr 1-279703 tehtud otsuse, millega mõisteti tsiviilhagi rahuldamisel võlgnikult välja 805 856 krooni, so 51 503,59 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse põhjustanud kohtuvaidlus, millest tuleneb ka pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et käesolevas menetlusstaadiumis on maksejõuetuse põhjus muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Pankrotimenetluses vajab analüüsimist kas võlgniku sissetulek vastab tegelikkusele, kuivõrd osaühing Xxxx kasutab oma majandustegevuses domeeni xxxx, mis kannab võlgniku identiteeti ning vahendab tema loomingut kõrgmoe disainerina. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Võimalike tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimaluste tuvastamiseks on ajutine pankrotihaldur analüüsinud võlgniku arvelduskonto väljavõtteid perioodist 20.06.

1. a kuni 20.06.
2. a, s.o. ajutise halduri nimetamisele viie aasta jooksul. Võlgnik on teinud
3. a makseid xxxx xxxx asuva korteri tasuta kasutamise lepingu alusel kommunaalkulude katmiseks. Kuivõrd maksed on tehtud enne

§ 113

lg 1 p 3 sätestatud tähtaega, ei pea ajutine haldur tagasivõitmise hagi esitamist õiguslikult perspektiivikaks, muid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur Andrias Palmits on esitanud tasunõude 10,5 töötunni eest kokku summas 1 209,60 eurot (sh käibemaks). Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 209,60 eurot ja tehtud kulutuste eest 12 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud 4 täies ulatuses võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5