) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on,
lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid,
lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on andnud juhiseid (nt 3-2-1-118-12, p 16; 3-2-1-160-12, p 17), et kuna
lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär, ning et vanemalt lapsele elatise 3 väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud. Riigikohtu kolleegium on korduvalt märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (nt 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Kostja on omaks võtnud, et alates
Üheks vanema kohustuseks on
Eelduslikult täidavad vanemad oma kohustusi vabatahtlikult. Seega, kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Kui lapsel on vahelduv elukoht ja laps viibib mõlema vanema juures sama suure osa ajast, võib tekkida ka olukord, kus mõlemad vanemad täidavad ülalpidamiskohustust vahetult ning elatist ei tulegi välja mõista. Seega tuleb kohtul käesolevas menetluses esitatud tõenditele tuginedes hinnata, kas laps viibib mõlema vanema juures olulise osa ajast. Hageja seaduslik esindaja väidab, et kostja valetab, kui ütleb, et laps viibib tema juures neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni. Hageja seaduslik esindaja toob välja, et enamik reedetel on laps käinud lasteaias, kuhu teda viib hageja seaduslik esindaja. Samuti leiab hageja seaduslik esindaja, et ei ole reaalne, et laps saaks olla kõikidel nädalavahetustel ainult kostjaga, sest ka hageja seaduslik esindaja külastab lapsega regulaarselt sugulasi-tuttavaid, käiakse sünnipäevadel ja muudel üritustel. Hageja seaduslik esindaja on lasteaia direktori tõendiga tõendanud, et laps ei ole puudunud järgnevatel reedestel päevadel: 02.09, 09.09 ja 30.09 aastal 2016; 14.10 aastal 2016; 11.11 ja 18.11 aastal 2016; 09.12 ja 16.12 aastal 2016 ning 20.01 ja 27.01 aastal 2017 (I kd, lk 63). Samuti on hageja seaduslik esindaja tõendanud, et ta viibis lapsega 18.02.2017 (laupäevane päev) SA Teaduskeskuses AHHAA (I köide, lk 61). Kostja on kohtule esitanud tšekid kuupäevadega 20.01.2017 (reede), 21.01.2017 (laupäev), 26.01.2017 (neljapäev), 27.01.2017 (reede), 28.01.2017 (laupäev), 29.01.2017 (pühapäev), 01.02.2017 (kolmapäev), 02.02.2017 (neljapäev), 03.02.2017 (reede), 04.02.2017 (laupäev), 05.02.2017 (pühapäev), 09.02.2017 (neljapäev), 10.02.2017 (reede), 11.02.2017 (laupäev), 12.02.2017 (pühapäev), 13.02.2017 (esmaspäev) (I kd, lk 68-70). Kohus peab tõendatuks, arvestades hageja seadusliku esindaja esitatud tabelit (I kd, lk 48) ja kostja poolt esitatud tšekke (I kd, lk 68-70), et laps viibis ajavahemikul 20.01.2017-13.02.2017 kostja juures umbes 10 ööpäeva, seega kindlasti mitte pool ajast nagu väidab kostja. Kohus peab ka oluliseks tõendiks hageja seadusliku esindaja esitatud kirja (I kd, lk 62), milles kostja 15. november 2016 tõdeb, et peaks lapsega harvem suhtlema hakkama. Kohtu hinnangul oleks taoline väljendusviis ebatõenäoline, kui laps elaks pool aega kostja juures. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on 4 põhjendamatu lugeda justkui viibiks laps pool ajast kostja juures. Arvestuslikult saab lugeda, et laps viibib kostja juures keskmiselt 10 ööpäeva kuus, s.o umbes 1/3 ajast. Kohus leiab, et seda saab pidada oluliseks osaks ajast. Kohus peab vaieldamatuks, et kostja kannab lapse toitlustamiskulud sel ajal kui laps viibib temaga. Seega kulutab hageja seaduslik esindaja, sel ajal kui laps viibib kostjaga, lapsele vähem, eelkõige vähem toidule ja vaba aja veetmisele. Kohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem ehk kostja kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib kostja juures. Kuna
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Praeguses asjas on tõendamist leidnud, et laps viibib kostja juures keskmiselt 10 ööpäeva kuus, s.o umbes 1/3 ajast. Lapse viibimisega kostja juures väheneb vastavas ulatuses need lapsega seotud tavapärased kulutused, mida tuleb teha hageja seaduslikul esindajal, kelle juures on lapse peamine elukoht.
Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
Kohus leiab, et tõendatuks tuleb lugeda, et laps elab koos hageja seadusliku esindajaga ja vahepeal viibib kostjal külas. Seega kostja lapsega koos ei ela ja kostjal tuleb
lg 2 järgi ülalpidamiskohustust täita lapsele elatist makstes osas, mil laps elab emaga. Kohus selgitab, et eluliselt on usutav, et kostjal on lapsega seotud kulud ajal, mil laps viibib tema juures ehk 1/3 ajast. Kostja täidab seda osa oma ülalpidamiskohustusest vahetult. Samamoodi on usutav, et ka hageja seaduslikul esindajal on kulud, millal laps elab tema juures, st 2/3 ajast. Vähendamaks seadusjärgset elatist proportsionaalselt selle aja kestusega, mille vältel laps kummagi vanema juures viibib, tuleks tuvastada, et lapse viibimisel kostja juures väheneb vastavas ulatuses need lapsega seotud tavapärased kulutused, mida tuleb teha hageja seaduslikul esindajal, kelle juures on lapse peamine elukoht. Käesoleval juhul on kostja tõendanud, et hageja seadusliku esindaja poolt tehtavad lapsega seotud kulutused vähenevad 1/3 ulatuses tulenevalt sellest, et niisuguses mahus viibib laps igakuiselt kostja juures. Kõige suuremas osas vähenevad toitlustamiskulud, sest laps viibib kostjaga päevadel, millal ei ole lasteaeda, seega kõik söögikorrad jäävad kostja kanda. Kohus nõustub kostja väidetega, millest tulenevalt on hageja seadusliku esindaja kulu lapse söögile nädala sees väiksem, kuna laps saab lasteaias süüa. Küll aga ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et hageja seaduslikul esindajal ei kulu lapse peale üldse söögiraha. Asjaolu, et laps saab lasteaias süüa, ei tähenda, et laps ka kodus süüa ei võiks ja ei sööks (vahepala jne). Arvestada tuleb ka sellega, et laps ei pruugi käia kõikidel päevadel lasteaias. Fakt, et hageja seaduslikul esindajal kulub lapse peale söögiraha on elementaarne. Vastavalt Riigikohtu praktikale saab lähtuda sellest, et osa lapse vajadustest on kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-124-15 p 16; nr 3-2-1-37-11 p 16). Riiklikku peretoetust tuleb ülalpidamiskulude kandmisel arvestada ½ ulatuses kummagi last kasvatava vanema kasuks. Käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et hageja seaduslik esindaja saab oma arvele igakuiselt 50 eurot riiklikku peretoetust (I kd, lk 38). Seega väheneb kostja osalus lapse ülalpidamises 25 euro võrra. 5 Alates 01.01.2017 on elatise miinimummääraks 235 eurot. Kui lahutada sellest kostja osalus riiklikust lapsetoetusest (25 eurot), siis peaks kostja maksma elatist 210 eurot kuus. Kohus leiab, et kuivõrd hageja viibib kostja juures 1/3 kuust, s.o 2/3 ajast hageja seadusliku esindaja juures, tuleb kostjal maksta igakuine elatisraha, mille suurus vastab 2/3 suurusele igakordsest kehtivast elatise miinimummäärast, millest on maha arvestatud pool riigi tasutavast lapsetoetuse summast. Seega tuleks kostjal maksta elatist 140 eurot (235-25=210 eurot, 210/3=70 eurot, 2*70=140 eurot) kuus. Arvestades nii riikliku peretoetusena makstavat summat kui ka lapse regulaarset viibimist kostja juures peab kohus põhjendatuks elatise summaks 140 eurot kuus. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.