← Eesti

3-18-291/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi 3-18-291

  1. veebruar 2018 Kadri Palm Allan Schmidti (Schmidt) taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks RESOLUTSIOON
  2. Jätta Allan Schmidti taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata.
  3. Edastada määruse ärakiri Allan Schmidtile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib määruskaebuse esitada otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD
  4. Viru Vangla
  5. detsembri
  6. a käskkirjaga nr 6-2/1643-1 määrati kinnipeetav Allan Schmidt tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana.
  7. Viru Vangla tunnistas
  8. jaanuari
  9. a käskkirjaga nr 6-3/66-1 kinnipeetav A. Schmidti süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises
  10. jaanuaril 2018 ning karistas teda 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
  11. A. Schmidt esitas
  12. veebruaril 2018 Viru Vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise Viru Vangla
  13. jaanuari
  14. a käskkirja nr 6-3/66-1 täitmise peatamiseks (registreeritud vanglas nr 6-12/83-1 all).
  15. Vastusena kohtunõudele teatas Viru Vangla
  16. veebruaril 2018, et A. Schmidt on esitanud
  17. veebruaril 2018 vaide (nr 6-12/83-1) Viru Vangla
  18. jaanuari
  19. a käskkirja nr 6-3/66-1 peale. Eelnimetatud vaie sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust. Viru Vangla jättis
  20. veebruari
  21. a otsusega nr 6-12/83-2 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vaidemenetlus vaidlusaluse käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudes lahendatakse eraldiseisvas menetluses. Vangla märkis, et kaebaja ei ole rohkem käskkirjaga nr 6-3/66-1 seonduvaid taotlusi ega vaideid esitanud. KOHTU SEISUKOHT
  22. Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et kuigi justiitsministri
  23. oktoobri
  24. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 6 p 2 kohaselt on Ida-Viru maakond Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas, siis lähtudes Tartu Halduskohtu esimehe Kadri Palmi
  25. oktoobri
  26. a käskkirjast nr 11-1/17/25 „Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtuasjade jagamine Tartu kohtumaja kohtunikele“ lahendab antud haldusasja menetlemise võimalikkuse küsimuse Tartu kohtumaja kohtunik Kadri Palm.
  27. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
  28. A. Schmidt selgitas kaebuses, et esitas
  29. veebruaril 2018 Viru Vanglale vaide
  30. jaanuari
  31. a käskkirja nr 6-3/66-1 vaidlustamiseks. Ka Viru Vangla on kinnitanud
  32. jaanuari
  33. a käskkirja nr 6-3/66-1 peale vaide esitamist, märkides, et taotleja esitas vaide Viru Vangla
  34. jaanuari
  35. a käskkirja nr 6-3/66-1 peale, mis registreeriti vanglas nr 6-12/83-1 all, kusjuures see sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust. Viru Vangla vastusest võib mõista, et vangla pole veel A. Schmidti vaiet käesolevaks hetkeks veel lahendanud.
  36. Eeltoodust nähtuvalt on nii A. Schmidt kui ka Viru Vangla seisukohal, et A. Schmidti poolt
  37. veebruaril 2018 vanglale esitatud pöördumise nr 6-12/83-1 näol on tegu vaidega Viru Vangla
  38. jaanuari
  39. a käskkirja nr 6-3/66-1 peale. Kohtu hinnangul see nii ei ole. A. Schmidt on
  40. veebruari
  41. a taotluses rõhutanud, et üksikvangistus on kahjustanud tema vaimset ja füüsilist tervist, perekonnaelu ja inimväärikust, mistõttu palub ta peatada Viru Vangla
  42. jaanuari
  43. a käskkirja nr 6-3/66-1 täitmine ajutiselt ja lasta ta mõistlikuks ajaks tavarežiimile. Haldusmenetluse seaduse § 76 lg 2 p 4 kohaselt tuleb vaides muuhulgas märkida põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi. A. Schmidti
  44. veebruaril 2018 esitatud pöördumisest selgub, et see on esitatud Viru Vangla
  45. jaanuari
  46. a käskkirja nr 6-3/66-1 täitmise peatamiseks. A. Schmidt ei ole vanglale esitatud pöördumises selgitanud, et distsiplinaarkaristuse määramine rikub tema õigusi, vaid seda teeb üksnes distsiplinaarkaristuse täideviimine. Seega ei vaidlusta taotlusest nähtuvalt A. Schmidt Viru Vangla
  47. jaanuari
  48. a käskkirja nr 6-3/66-1, millega määrati talle distsiplinaarkaristus, vaid taotleja nõue on suunatud täitetoimingule ehk distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisele.
  49. Riigivastutuse seaduse § 5 lg 1 kohaselt võib isik nõuda halduse toimingu sooritamata jätmist, kui toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada toimingu hilisemal vaidlustamisel. Sama seaduse teise lõike järgi võib taotluse toimingu sooritamata jätmiseks esitada toimingu sooritamiseks pädevale haldusorganile või kaebuses halduskohtule. Arvestades eeltoodut mõistab kohus, et A. Schmidti
  50. veebruaril 2018 esitatud ning vanglas nr 6-12/83-1 all registreeritud pöördumise puhul oli tegemist A. Schmidti esmase pöördumisega toimingu edasilükkamiseks. Järelikult on A. Schmidt esialgse õiguskaitse taotluse esitanud kohtule ennatlikult.
  51. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus ei ole esitatud vaidemenetluse ega kohtumenetluse ajal, ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub A. Schmidtil kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 2 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et taotleja saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast seda, kui ta on VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt esitanud vaide Viru Vangla
  52. veebruari
  53. a otsuse nr 6-12/83-2 peale, millega vangla jättis A. Schmidti esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.