Obsah (6)

§ 172§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Laura Oha Määruse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-3112 Tsiviilasi Xxxx

) § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1alusel on hagihind 3 500 eurot. Menetluskulud 19.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuna lahend on tehtud avaldaja huvides ning samuti on kohus jätnud avalduse rahuldamata. 20.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 21.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Puudutatud isikud palub avaldajalt välja mõista menetluskulud seoses esindajate tasuga summas 4 272 eurot.
2. Puudutatud isikute menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isikute esindajatel arve nr 170460 alusel nõupidamiseks kliendiga, vastuse koostamiseks avaldusele (tlk 32-34) ja büroosiseseks nõupidamiseks 5,8 tundi, arve nr 171961 alusel ettevalmistamiseks nõupidamiseks ja nõupidamiseks kliendiga, avaldaja esitatud täiendava materjali läbitöötamiseks (tlk 49-53, 55, 60), olukorra analüüsimiseks ja seisukoha koostamiseks (tlk 67-69, 80) 12,50 tundi, arve nr 171981 alusel tutvumiseks avaldaja täiendava seisukohaga (tlk 82-85) ja istungiks ettevalmistamiseks 2,10 tundi ning arve nr 171983 alusel kohtuistungil osalemiseks ja protokolliga tutvumiseks 1,20 tundi (tlk 93-95).
3. Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 32-1-43-10 p 14). Kohtu hinnangul on põhjendatud ka esindatavaga suhtlemine, kuna esindajal tuleb menetluse järgida esindatava huve ning lähtuvalt vaidluse iseloomust ning esitatud tõenditest on antud juhul esindajad esindatavate vahendusel kogunud videotõendeid, seega on esindajad neid lähtuvalt esitatavate seisukohtadest pidanud ka analüüsima. Kohtu hinnangul on ka büroosisesed nõupidamisega 0,40 tunni ulatuses põhjendamatud, kuna seda võib praktikas pidada tavapäraseks, et esindajad peavad esindaja huvide parimaks esindamiseks konsulteerima büroosiseselt teiste advokaatidega. Seoses avaldaja vastuväitega, et puudutatud isikute esindajatel ei saanud seoses enda põhivastuväitest tulenevalt kuluda õigusabile 20,4 tundi, märgib kohus, et avaldaja ise on menetluses esitanud mitmeid dokumente ja tõendeid, millele puudutatud isikute esindajal tuli seisukoht koostada, seega lähtuvalt esitatud tõenditest ja seisukohtadest saab puudutatud isikute esindajate tehtud tööd pidada põhjendatuks. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks puudutatud isikute esindajate poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 21,6 tunni ulatuses. 6
4. Puudutatud isikute esindajad nõuavad menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Tulenevalt asjaolust, et puudutatud isikute esindajad on kinnitanud, et puudutatud isikud ei ole käibemaksukohuslased ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
5. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et puudutatud isikute esindaja Karl Haavasalu tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta) ning esindaja Paul Varul tunnitasu 250 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et puudutatud isikute esindajad omavad kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et puudutatud isikute esindajate töötundide põhjendatud maht on 18,4 tunni ulatuse 150 eurot (ilma käibemaksuta) ja 3,2 tunni ulatuses 250 eurot (ilma käibemaksuta), on puudutatud isikute esindajate õigusabiteenuse kulud 4 272 eurot (koos käibemaksuga). 27.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul puudutatud isikud taotlevad menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb avaldajalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 28. Tulenevalt eeltoodust tuleb avaldajal hüvitada puudutatud isikute menetluskulusid 4 272 euro ulatuses, mis koosnevad lepinguliste esindajate tasust. Kohus arvestas puudutatud isikute menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel avaldajalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust, asjas toimunud kohtuistungit ning menetlusosaliste poolt esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-415 p 14). (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 7