← Eesti

2-17-18993/9

Obsah (4)§ 70§ 103§ 75§ 371

Tsiviilasi nr 2-17-18993 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-17-18993 Määruse tegemise aeg ja koht 09.03.2018.a, Tallinn Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm

) § 103 lg 2 kohaselt kohaldatakse paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut ka ülalpidamisasjade suhtes. Sama paragrahvi kolmanda lõike teise lause järgi, kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et kostjal puudub Eesti Vabariigis elukoht ning alates 03.09.2012.a on kostja elukoht XXX, Soome Vabariik. Seega tuleb keelduda käesoleva hagi menetlusse võtmisest ning hagejal tuleb pöörduda elatise maksmise vähendamise nõudega Soome Vabariigi pädeva kohtu poole. 3. 22.01.2018.a esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

alusel on võimalik esitada hagi elatise vähendamiseks eeskätt Eesti kohtule ning kohus tõlgendas kohtualluvuse sätteid ebaõigesti. Käesoleval juhul on tegemist ülalpidamisasjaga, kus on õigustatud isik lapsevanem, kes on Eesti kodanik ja elab Eestis, ning kohustatud isik laps, kes on samuti Eesti kodanik, kuid elab Soomes. Seega ei ole tegemist klassikalise ülalpidamisasjaga, millele kohaldub

§ 70lg 1 ja 3.

Kohaldada tuleb

§ 70lg 2 ja § 103.

Seda ei takista ka EL nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009, sest mõlemad menetlusosalised on Eesti kodanikud.

§ 103

lg 2 sätestab, et Eesti kohus võib põlvnemisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis. Sama sätte lõike 3 kohaselt, Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi.

§ 103

lg 4 p 1 järgi lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka ülalpidamisasjades, sh seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes. Eeltoodud normi alusel on mitu alust, mille kohaselt saaks Eesti kohus nimetatud hagi menetleda. Eeskätt tuleneb alus lõikest 2, kuivõrd üks pooltest ehk antud juhul hageja on Eesti Vabariigi kodanik (antud asjas on mõlemad Eesti kodanikud) või teisel juhul, kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis. Hageja elukoht on Eestis. Täiendava aluse saab tuletada ka lõike 3 viimasest lausest, et kui kostja ehk lapse elukoht ei ole Eestis, saab hagi esitada hageja elukoha järgi. Hageja elukoht on Eestis. 2

(4)Tsiviilasi nr 2-17-18993 Puudub mõistlik alus eeldada, et antud olukorras hakkaks Soome Vabariigi kohus arutama Eesti Vabariigi kohtu poolt otsusega varasemalt määratud ülalpidamise kohustuse suurust.
  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  2. Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Kostja seadusliku esindaja alaline elukoht on Soome Vabariik. Kostja seaduslik esindaja on pöördunud Soome Vabariigi ametiasutuse KELA poole toetuse saamiseks, kuna hageja pole elatist maksnud. KELA maksab lapsele toetust 156 eurot kuus. Määruse põhjendused
  3. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus lõppjäreldustes muutmata. 7.

§ 75

lg 1 esimese lause kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu määruse põhjendustega (ega ka määruskaebuse põhjendustega), et käesoleval juhul kohaldub kohtualluvuse määramisel tsiviilkohtumenetluse seadustik. Käesoleval juhul ei ole vaidluse all, et kostja elukoht on Soome Vabariigis. Juhul kui ühe menetlusosalise elukoht on väljaspool Eestit, tuleb kohtualluvuse määramisel lähtuda prioriteeti omavatest Euroopa Liidu määrustest. Rahvusvaheline kohtualluvus ülalpidamise asjades Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel määratakse Euroopa Liidu Nõukogu 18.12.2008.a määrusega (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi EL määrus nr 4/2009). EL määruse nr 4/2009 art 3 punktide a ja b kohaselt on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht, või selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht. Käesoleval juhul on seega EL määruse nr 4/2009 art 3 nii punkti a kui ka punkti b kohaselt pädevad Soome Vabariigi kohtud. Art 3 punkt a kohaldub nii juhul, kui hageja on ülalpidamiseks õigustatud isik kui ka juhul, kui hageja on kohustatud isik. Esimesel juhul annab art 3 õigustatud isikule õiguse valida, kas hageda kohustatud isikut tema elukohas või punkti b kohaselt tema enda elukohas ning teisel juhul kaitseb see õigustatud isikut kui eelduslikult vähem kaitstud isikut kohustatud isiku hagi puhul (tavapäraselt elatise vähendamise hagi), piirates pädevaid kohtuid üksnes nendega, kus on õigustatud isiku elukoht. Käesoleval juhul ei kohaldu ka EL määruse nr 4/2009 art 8 lg 1, kuivõrd see keelab kohustatud isikul algatada menetlust otsuse muutmiseks või uue kohtuotsuse tegemiseks muudes riikides, kui õigustatud isiku elukoht on otsuse teinud riigis. Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Seega leidis maakohus õigesti, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371lg 1 p 2 alusel.

Küsimus, mis õigust kohaldab asja sisulisel läbivaatamisel Soome Vabariigi kohus, kui elatis on väljamõistetud Eesti Vabariigi kohtu poolt, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Arvestades, et kohaldamisele kuulub EL määrus nr 4/2009 ning mitte tsiviilkohtumenetluse seadustik, ei vasta ringkonnakohus määruskaebuses esitatud ülejäänud väidetele, kuivõrd need pole asjakohased. 8. Arvestades et ringkonnakohus leidis, et maakohus on õigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest, on maakohus õigesti jaotanud ka menetluskulud, jättes need hageja kanda. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud määruskaebuse esitaja ehk hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude 3

(4)Tsiviilasi nr 2-17-18993 rahalist suurust, mis on põhjendatud, arvestades et teine pool maakohtu menetluses ei osalenud. Määruskaebemenetluses küsis maakohus kostjalt seisukohta määruskaebuse osas. Kostja nimel esitas seisukoha tema seaduslik esindaja. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja eest menetluskulude nimekirja ei esitatud. Muude menetluskulude kandmist toimikust ei nähtu. Seega määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude suurusena ringkonnakohtus kindlaks 0 eurot ega mõista menetluskulusid hagejalt kostja kasuks välja. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.