← Eesti

1-16-527/38

Obsah (5)§ 76§ 75§ 184§ 68§ 751

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 12. märts 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-527 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Mari Luuk Kaitsja Vladimi

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada Deniss Petrov tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 17.03.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 06.08.2020 ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja esimese 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Deniss Petrovi suhtes käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4 ja 7 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Deniss Petrov vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega kaksteist

(12)kuud. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Deniss Petrovile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Deniss Petrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Deniss Petrov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.03.2016 otsusega

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 5 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning karistuse aja alguseks luges kohus 06.08.2015.a. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, kehtivaid karistusi on viis, vanglas kannab karistust kolmandat korda. Praegust karistust kannab narkootikumide käitlemise eest, kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Varasemalt vangistuses viibides on sooritanud kaks kuritegu, millest üks üliraskete kehavigastuste tekitamine kaaskinnipeetavale (toime pandud koos teise kinnipeetavaga). Viimased kuriteod on seotud sõltuvusainete käitlemisega. Sarnast kuritegude mustrit väljakujunenud ei ole. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Deniss Petrovi vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtuistung 21.02.2018.a. toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav avaldas, et vabanedes asub elama naise ja laste juurde xxxx, tahab hakata kasvatama oma lapsi, kellest üks on xxxx ja teine xxxx aastane, selgitas, et lapsed on tihti haiged ning abikaasa peab paluma sugulaste ja tuttavate abi laste hoidmisel, et mitte puududa töölt. Kinnitas, et saab vabanedes kohe asuda tööle xxxx, kriminaalkorras karistatud isikutega ei suhtle ega kavatsegi hakata suhtlema ja on valmis läbima kõik 2 programmid ning ravid, mida kriminaalhooldus peab võimalikuks talle määrata, samuti on nõus alluma elektroonilisele valvele 12 kuu vältel. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Deniss Petrovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja esitas kohtule järgmised dokumendid: ema ja abikaasa garantiikirjad selle kohta, et nad on valmis kinnipeetavat vabanedes toetama nii materiaalselt kui moraalselt; RTK teatise selle kohta, et käesoleva kriminaalasjaga seotud menetluskulud on kinnipeetava poolt tasutud; Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakooli ja VR Keevituskooli tunnistused selle kohta, et isik on omandanud keevitaja eriala; xxxx garantiikirja töökoha olemasolu kohta; avalduse selle kohta, et tal on kogemusi töötamaks tugiisikuna. Kohus võttis kaitsja poolt esitatud dokumendid asja materjalide juurde. Kaitsja hinnangul on kinnipeetav vanglas käitunud hästi, läbitud on kõik programmid, tal on tihedad sidemed oma perekonnaga ning lähedaste igatine toetus, vabaduses on olemas elukoht ja garanteeritud töökoht. 12 kuud elektroonilist valvet aitab isikul sotsialiseeruda ning tagab tema seadusekuuleka hakkamasaamise vabaduses ja positiivse käitumise. Kaitsja palus kohtul anda kinnipeetavale võimalus ning vabastada ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et Deniss Petrovi saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrollile.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht abikaasa ja laste juures. Tegemist on kinnipeetavale endale kuuluva 2-toalise korteriga ja see sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Abikaasa on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Suhted lähedastega (ema, kasuisa, õde, abikaasa) on head ning toetavad ja kinnipeetav on koju oodatud. Deniss Petrov väärtustab ja hindab oma peret, hoolib laste käekäigust. Kinnipeetava suhtlusringkonnas võib tänu pikaajalisele vangistusele olla kriminaalse taustaga tuttavaid, kuid isiku enda sõnul ta nendega ei suhtle või vähemalt püüab suhtlemist vältida. 3 Vabanemisjärgne töökoht on isikul xxxx töökoja töölisena, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Kohtu hinnangul võimaldab selline ametikoht alluda elektroonilisele valvele. Isikul on keskharidus, ta on omandanud lukksepa eriala, ka on ta enne vangistust ametlikult töötanud. Seega on Deniss Petrovil olemas eeldused edukaks konkureerimiseks ka tööturul. Materiaalselt on lubanaud kinnipeetavat vajadusel aidata nii ema kui ka abikaasa. Positiivseks loeb kohus ka seda, et Deniss Petrov on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osales Corrigo tugigrupi töös ja omandas riigikeele A2 tasemel, alustas riigikeele õppimist B1 tasemel. Seega on kinnipeetav vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Kinnipeetava enda sõnul tal alkoholiga probleeme ei ole, tarvitas vabaduses olles mõõdukalt, kuid rasked kuriteod on isik toime pannud alkoholi joobes. Samas on kohus seisukohal, et kuna isik on pikki aastaid viibinud kinnipidamisasutuses ehk kontrollitud keskkonnas, kus tal ei ole olnud võimalust alkoholi tarvitada, siis ei ole põhjendatud näha esmase riskitegurina võimalust, et isik vabanemisel jätkab alkoholi kuritarvitamist. Ka vangla materjalides on märgitud, et viimane tõend alkoholi tarvitamise kohta pärineb aastast 2002, seega 16 aastat tagasi. Sama kehtib kohtu hinnangul ka narkootikumide kohta, viimati tarvitas isik heroiini 10 aastat tagasi. Meditsiiniosakonna andmetel sõltuvust diagnoositud pole. Narkootikumidega seotud kuriteo pani toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangla iseloomustuse kohaselt on Deniss Petrov heatujuline, käitub rahulikult, vestlustel on viisakas, suudab seada endale eesmärke ja on orienteeritud tulevikule ning teab, et kõik sõltub temast endast. Kohtu hinnangul näitab süüdimõistetu püüdlikkus, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Edasi leiab kohus Deniss Petrovi vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates, et midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks, ei saa täheldada. Vastupidi, tal on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Nimelt on tal elu- ja töökoht, suhted lähedastega on head ning abikaasa ja ema on valmis teda ka toetama. Kohus on seisukohal, et eelkirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. Deniss Petrovi õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine. Seda enam, et kinnipeetav on vangistuses viibinud juba pikka aega ning kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Deniss Petrovi üle kontrolli teostamisel tema allutamine

§ 75

lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 7 ära märgitud kohustuste panemine.

Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist suurendavad temal võimalik tagasilangus alkoholi tarvitamisega seoses, tema tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikute olemasolu ja asjaolu, et tema kuritegude ajendiks on olnud materiaalse kasu saamine. Veel märgib kohus, et ennetähtaegse vabanemise olemus seisneb selles, et vanglast vabanenud süüdimõistetu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on jälgimisel ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Elektroonilise valve puhul on Deniss Petrovil kohustus viibida elektroonilise valveseadme jälgimispiirkonnas, välja arvatud 4 aegadel, millised on kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kooskõlastatud. Oluline on ka märkida, et järelevalveametnikul on õigus kontrollida isiku viibimist kohtades, millised on eelnevalt kokku lepitud ning jäävad valveseadme jälgimisalast välja. Olukorras, kui elektroonilisele valvele allutatud isik ei naase määratud ajaks valveseadme jälgimisalasse ning ei teavita järelevalve ametnikku viivitamatult esinenud takistusest, tekib koheselt alus isiku kinni pidamiseks ning rakendub isiku tagaotsimine. Sama juhtub olukorras, kui isik püüab kahjustada enda elukohas asuvat või tema keha külge kinnitatud jälgimisseadet. Kriminaalhooldusele allutamisega ei ole võimalik kõiki probleeme ära hoida, kuid siiski on kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutatud endine süüdimõistetud kinnipeetav ühiskonnale oluliselt turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita vangistuse kandmiselt vabanenud isik. Kohus rõhutab lõpetuseks veel, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Deniss Petrov lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Deniss Petrov suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Kohus vabastab Deniss Petrovi karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustustega. Katseaja pikkuseks on

§ 76

lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.

§ 751

lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab igapäevaeluga taaskohanemise eesmärgil põhjendatuks elektroonilise valve kestust 12 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.